Mateus 20

MXM vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Iesu ei ade lou maido, “Niitealalena mina langi ei tomane a bibi tasa ei isa a magamaga i makuba me na autupola siisii sele ei asu usino mina gualene sou a vanua na pipigona mina mauma na vain minei.
1 “God nabi’aiwob ana maramaim i boro iti na’atube. Ana veya ta orot masaw matuwan, sabuw afa tobon ana masawamaim bowamih tit na.
2 Me sou a vanua na pipigona do sou longo a gualena vatu a denarii tasa na malada do, ma tamana mauma ei peltase sou usino ne sou pipigo na mauma na vain minei.
2 Bowayah bow naatu veya ta’imon ana baiyan isan bairi hio hibibasit ufunamaim iyafarih hin grape ana masawamaim hibow.
3 “Me na matailala ialasue na autupola a tamana mauma ei asu mei ite sou a vanunua sou magili sabubu na avena mina viepiluna.
3 “Nine korok na’atube tit maiye na ahar efanamaim. Orot afa hai bowabow en asir hibatabat itih.
4 Mei vei le sou maido, ‘Amutou tamai mapigogoi namutou asu mu pipigo na mauma na vain, eau na bilii e amutou a mapa mapigogoi a pipigona amutou goli.’ Me sou asu.
4 Basit eo, ‘Igewasin kwa auman boro kwanan au masawamaim kwanabow, naatu kwa a baiyan boro etei anafofonin anit.’ Naatu bowamih hin.
5 Me na oaso posa me na matailala tolu na lavilavi, a tamana mauma ei asu lou mei goli a inigogona tasa moni.
5 Auyit naatu three korok hairi tit inan i bowabow ta’imon sinaf sabuw asir hibatabat itih naatu uwih hin ana masaw hibow.
6 Io na matailala nane lima na lavilavi ei asu mei ite a vanunua sanii sou magili sabubu a muine sou. Me ei tagi e sou maido, ‘Posa matina amutou magili sabubu moni nani na oaso vuso ie?’
6 Naatu veya re five korok na’atube, orot tit na maiye, ahar efanamaim titit. Sabuw afa’abo hibatabat itih eo, ‘Kwa aisim asir kwabatabat veya re?’
7 Me sou maliu a inade maido, ‘Bibi tasa boa ei bilii e amiteu a pipigona.’ Ma tamana mauma do ei vei le sou, ‘Amutou tamai mu asu pipigo na mauma na vain minau.’
7 “Hiya’afut hio, ‘Men yait ta tubuni.’
8 “Lavilaviosi, io tamana mauma na vain ei vei ana bibi na niitealalena pipigona minei, ‘Oo toleale sou a vanua na pipigona me oo bilii e sou a mapa. Oo soke ne sou a vanua sou sibitala mulimuli sele, me oo bilii e tastasa ne sou a mapa asu mapigogoi a vanua sou sibitala pala.’
8 “Veya re birabirab auman, masaw matuwan ana orot ukwarin eaf na iu, ‘Sabuw ina’afih hinan hai baiyan initih, uf hinan hai baiyan wan initih naatu wan hinan uf initih,’ basit eafih hina hirun sawar.
9 “Io a vanua sou soke a pipigona na matailala lima na lavilavi, sou asu usinani me sou guale a vatu a denarii tastasa.
9 “Imaibo orot iyab five korok hibusuruf hibowabow, hai baiyan itih, veya ta’imon ana fofonin.
10 Me na ilala vanunua sou soke a pipigona pala sele sou divi, sou damu ve ne sou guale a vatu makuba sele. Moni sou tamai sou guale a vatu a denarii tasa moni.
10 Orot mat hina hibowabow, hai biyan bainamih hinan i hinotanot boro hai baiyan gagamin hitab, baise i auman baiyan ta’imon hibai, veya ta’imon ana fofonin.
11 Me ilala sou guale a vatu do, me sou adesinoa ane tamana mauma maido,
11 “Hai kabay hibai sawar hitit hibat. Basit higam masaw matuwan hiu,
12 ‘Sou a vanunua li sou sibitala mulimuli sele, sou pipigo a maduna matailala tasa moni, me oo bilii e sou a mapa tasa tomane a mapa ne amiteu. Moni amiteu pipigo sagali sele soke na autupola siisii asu mapigogoi lavilavi sele ie, ma oaso ei voeke sele amiteu.’
12 ‘Iti sabuw i veya re’er auman hina men manin hibag, baise aki bairi ai baiyan ta’imon iti. Aki ai baiyan i boro gagamin atab, anayabin aki mar auman ana a bow in veya re.’
13 “Tamana mauma ei longe a inade do mei maliu a inade maido ne tasa mine sou, ‘Tamaigu, eau ma goli ete a inigogona pagu usino minio. Palapala eitau longo a palesobena vatu a denarii tasa, ue boa?
13 “Masaw matuwan misir orot ta isan eo, ‘Au begon inaso’ob. Ayu men asinaf kakafemih. Anayabin kwa i kwaibasit veya ta’imon ana baiyan isan, imih kwabow in veya re ana fofonin ait.
14 Oo guale a mapamu mo asu. Na masagana minau moni, eau bilii a mapa tasa usino na bibi ei sibitala mulisobo sele.
14 Abisa abit i kwabai a ubar kwan. Iti oro’orot uf hinan i ayu arubinih hina, imih hai kabay abitih i kwa bairi a baiyan ta’imon.
15 Iede a golu minau. Nane eau ma mapigogoi ete na ogomuli a masagana minau oto na soebulena vatu minau, io? Mane eau kale na goli a inigogona doana usino ne sou a vanunua do, io posa matina oo lilogegelu?’”
15 Anayabin ayu au sawar, au kokomaim au kabay mi’itube anim, ayu akisu. Men orot babin ta isan anasisinaf gewas isan ya naso’aramih.’”
16 Me Iesu ei vei, “Tomane moni sou a vanunua sou mulisobo, ne sou muga. Ma vanunua sou muga, ne sou mulisobo sele.” Mauma na vain|alt="vineyard" src="LB00103B.TIF" size="col" copy="Louise Bass © The British & Foreign Bible Society, 1994." ref="20:1-16"
16 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Sabuw iyab iti tafaramamaim orot gagamih tema’am boro maramaim aurih efan en. Baise sabuw iyab iti tafaramamaim God isan tibi’akir maramaim boro orot gagamih hinama.”
17 Iesu ei kale ni asu usino ne Ierusalem mei polo pilu e sou a disaipel savulu tasa timana lua moni usino na avena tasa, mei vei le sou maido,
17 Jesu ana bai’ufununayah bairi au Jerusalem hinan efamaim buwih nabin akisihimo hai tur eowen eo,
18 “Oite. Neitou asu usino ne Ierusalem. Me ne sou bilii e Natuna Bibi na limane sou a munugana prist me sou a vanua na muadana binea. Me ne sou vavasa ane ei me ne sou maiademuli a valiputene ei.
18 “Tanan Jerusalemamaim Orot Natun boro sabuw hinab. Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hinitih rabin asabunin morobomih hinao.
19 Me ne sou bilii e ei usino na vanunua mine sou a abuna sea, me sou a abuna do ne sou adepintola ane ei me ne sou tibi e ei me ne sou gatitole ei na tauvaleuti. Me na malada tolu ei ni ilisiliu.”
19 Naatu hinab Eteni Sabuw hinitih, hina’u hi’i’iyab hinarab hina’onaf namorob. Baise veya baitonin ufunamaim boro namisir maiye.”
20 Mulimuli tinane natatune Sebedi pilu e natuna lua, sou asuale Iesu. Me ei totopatulu mei tagi e Iesu a golu tasa.
20 Imaibo Zebedee aawan natunatun rou’ab bairi Jesu baifefeyanimih hina nanamaim sun yowen natunatun rou’ab isah fefeyan baibaisinamih eo.
21 Me Iesu ei tagi e ei maido, “Oo kale a sava?” Ma tavine do ei vei le Iesu maido, “Eau kale oo no vei maido natugu lua do ne sulu ugu agavuale oo na avena minio, tasa na limamu e gata me tasa na limamu e meli.”
21 Jesu ibatiy eo, “Abisa kukokok?” Babin iya’afut eo, “Ayu akokok inao matanu o ina bi’aiwob ana maramaim, ayu natunatu hairi sisib roun roun hinamare bairi kwani’aiwob.”
22 Iesu ei longe a inade do, mei maliu a inade maido, “Amutou ma muada kuba oto a golu amutou tagi e eau odo. Nane amutou mapigogoi ne mu inu a taogo mina mavaana eau na inu i?” Me sulu vei le ei, “Amilu mapigogoi.”
22 Jesu iya’afut eo, “Kwa men kwaso’ob abisa isan kwafefeyanu. Karam ayu au harew ana tomatom turin boro kwanatom?” Tufuturan hairi hiya’afut hio, “Aki karam.”
23 Me Iesu ei vei le sulu, “Ivu, amulu ne mu inu a taogo minau. Moni e sei ni ugu na limagu e gata me na limagu e meli, ieli ei a golu minau boa. Niugugu sou ie, iede mine sou a vanua Euma ei masusuluosi ane sou.”
23 Jesu iuwih eo, “Ayu harew atomatom boro kwanatom, baise ta au asukwafune mare ta au beyawane mare. Ayu men karam boro anarubin. Nati efan i sabuw iyab ayu Tamai isah bobogaigiwas i hai efan.”
24 Ilala sou a disaipel savulu tasa sou longe a inade na golu tametasi lua su tagi e Iesu, sou sinoa ane sulu.
24 Bai’ufununayah etei ten iti tur hinonowar orot tufuturan hairi isan yah so’ar.
25 Moni e Iesu ei toleale sou usinani minei mei vei maido, “Amutou muada, sou a mapana mina abuna sea sou toe sou a abuna mine sou ne sou matano mina masagana minei moni. Ma vanua buobuo mine sou so sagali sele a vanunua ma tavivine ne sou ogomuli a inade mine sou.
25 Baise Jesu etei eaf ayuwih i’uwih eo, “Kwanaso’ob orot iyab Eteni Sabuw tekakaifih i God men tebitumitum, imih i taiyuwih hai fairamaim sabuw tibiruwih fanah tebai tibi’ufununih.
26 Moni a inigogona maido ei ma mapigogoi ete ni muina balivua ne amutou. Bibi ei kale ni muina a bibi buo balivua ne amutou, ei ni muina a bibi na buloina mine amutou.
26 Baise kwa wanawanamaim men iti na’atube nama’amih. O yait inakok bai’ukwarinamih, basit taituwa isah inabow ini’akir.
27 Ma bibi ei kale ni palea a munugana mine amutou, ei ni muina tomane a bibi na pipigona sabubu mine amutou.
27 Naatu O yait inakok wan bai’iyon bai’ukwarinamih, basit taituwa isah ini’akir.
28 Tomane moni e Natuna Bibi eau ma asu oto usinani ne sou buloi e eau. Boa. Eau asu usinani mina buloine sou, me mina biliina maulina minau mina oliliune sou a vanunua ma tavivine makuba.”
28 Iti na’atube kwanasinaf, anayabin Orot Natun nan i men sabuw isan bowamih namih, baise nabow ana yawas sabuw isah ni’inuw saise i ana yawasamaim sabuw niyawasih.”
29 Iesu pilu e sou a disaipel minei sou ilisitase Ieriko, ma vanunua ma tavivine makuba sele sou ogomuli e Iesu.
29 Jesu ana bai’ufununayah bairi tafaram Jericho hitumar hitit, basit sabuw rou’ay gagamin na’in hitit hi’ufunun bairi hin.
30 Ma bibi lua su ugugu na aana vea. Sulu mata ego, ma ilala su longe a inade ve Iesu ni asu maino, su tola vauta, “Oo Natune Devit, oo no lilomuli e amilu.”
30 Hinan efamaim orot rou’ab matah fim hima’am Jesu ana tur hinowar, basit hi’af Jesu hifefeyan hio, “David uwan kwiwanbabani.”
31 Sou a vanunua ma tavivine sou longe sulu tola, me sou adesinoa ane sulu ne sulu vale, moni e sulu tola vauta sele lou, “Bibi Taula, oo Natune Devit, oo no lilomuli e amilu.”
31 Sabuw rou’ay gagamin na’in hinan orot rou’ab hikwararih awah fotamih hi’uwih, baise hairi awah aumetawat hi’af hio, “Regah David uwan kwiwanbabani.”
32 Iesu ei magili mei toleale sulu mei vei, “Amulu kale eau na goli a sava usino ne amulu?”
32 Jesu inan bat naatu hairi eafih hina ibatiyih eo, “Kwakokok abisa isa anasinaf?”
33 Me sulu maliu a inadene ei maido, “Bibi Taula, amilu kale oo no pee a matane amilu.”
33 Orot rou’ab hiya’afut hio, “Regah aki akokok matai hinigewasin ananuw.”
34 Me Iesu ei lilomuli e sulu mei tau a limane ei na matane sulu, ma tabaa oto matane sulu i kuba me su gemugemu lou. Me sulu ogomuli e Iesu usino.
34 Jesu hairi itih iyababan basit matah bobotobonen ana maramaim mar ta’imonamo hairi matah higewasin himisir Jesu hi’ufunun bairi hin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra