João 11

MCP vs NAA

Sair da comparação
MCP
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ŋgwɔ́l múúd nyə á bə nə́ Lazâr, muud á Betanî, lɔɔm mə́ Maríya bá mínyɔŋʉ̂ shilə Mááta. Lazâr ɛ́nɛ nyə á ka bwas.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Lazâr nyə á bwas ɛ́nɛ nyə á bə ncwûm mə́ Maríya, Maríya nyə á gwáágʉlə Yésus labínda məkuúd, a fîm mwo nə shilú yɛ́.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Maríya bá Mááta bwə́ á ka kənd Yésus məkə́l nə́: «Cwámba, muud woó ŋgə bwas.»
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Ja Yésus nyə á gwág məkə́l mə́nɨ yí, nyə á cɨ nə́: «Bwas nɨ í cúgɛ́ bwas shwɨy, í yida bə bwas i é sá nə́ Zɛmbî ŋwág gúmə́ yí, í ka nə́mə́ sá nə́ *Mwân mə́ Zɛmbî ŋwág gúmə́.»
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Yésus nyə á dʉ bul cɛɛl Mááta bá mínyɔŋʉ̂ shilə Maríya, nə Lazâr.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Nə́ ndɛɛ́, nyə á tɛɛm gwág nə́ Lazâr ŋgə bwas ɨɨ́, nyə á fwo nyiŋgə cɨ́ŋgʉli mwɔ̂w mə́bá kʉ́l nyə á bə yí.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Mpʉ́sə mwɔ̂w mə́bá mɔɔŋgʉ̂, a mú ka cɨ nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Shé nyiŋgəgá kə Yudéa.»
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Ompwíín nə nyə nə́: «*Rabi, Oyúdɛn bwə́ mə́ nywá fwo kúnɔw gwú wo nə məkwóógʉ́ nûŋ Yudéa, wó cɛɛl nə́mə́ nyiŋgə kə wu?»
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Ŋgaá mwásə́ wɨ́ nə məwəla wûm nə mə́bá? Múúd mə ká ŋgə kyey mə́wəla mɔɔŋg dɨ, nyə abʉ́lɛ ŋgə mága, nəcé nyə é ŋgə dʉ́g iŋgʉ́ŋgə́ŋ yâ shí ga.
9 Jesus respondeu:
10 Njɨ, múúd mə ká kyey mpwó-bulú, nyə é ŋgə mága, nəcé kú nə iŋgʉ́ŋgə́ŋ lámʉ́d.»
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Ja nyə á shîn cɨ ntʉ́nɨ yí, nyə nə́: «Shwə́ wúsʉ́ Lazâr mə́ kə gwə́d, njɨ, mə é kə juumʉshi nyə.»
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Ompwíín ntâg nə́: «Cwámba, ŋkí Lazâr mə́ kə gwə̂ dɨ, nyə é yâl.»
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Í á bə, Yésus ŋgə́ cɛɛl cɨ nə́ Lazâr mə́ yə, bâŋ bwə́ ŋgə́ dʉ́g nə́ a ŋgə cɨ gwó múúd mə́ dʉ ja nə́ á woga nyúúl yí.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Yésus mú ka jaaw bwo nə́ kpwɔɔ́ nə́: «Lazâr mə́ yə.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Mə gwág nywa nəcé mə shígɛ́ bə ja nyə ámə yə yí, sá jɔɔŋg í é sá nə́ bɨ búgʉ́lág. Nə́ ndɛɛ́, íŋkyená kʉ́l á jɨ́ yí.»
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Tómas bwə́ á dʉ nə́mə́ nyiŋgə jɔ̂w nə́ Wáás yɛ́ mú ka cɨ nə bɔ́ɔ́l ómpwíín nə́: «Íŋkyená, shénɔ̂ŋ Cwámba bɛ̂sh kə́g nə́mə́ yə.»
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Ja Yésus mə́ kə wɔ́ɔ́s yí, a mə́ kə kwey nə́ Lazâr mə́ bwey dɔw mwɔ̂w mə́nɔ̧̂.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Nda wúlə Betanî kə Yurʉ́səlɛm wúsə́ jee bə ókílomáda ólɔ́ɔl nə́,
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 zhwog *Oyúdɛn bwə́ á kə dʉ́g Mááta bá Maríya, kə cweel bwo milâm nə shwɨy mə ncwûm wáŋ.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Ja Mááta nyə á gwág nə́ Yésus mə zə́ wɔ́ɔ́s yí, nyə á lɛɛl kə, kə bwəma nə nyə, Maríya nyɛ njúl ná shí, njɔ́w.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Mááta mú ka cɨ nə Yésus nə́: «Yé Cwámba, wo mbə̂m bə wa, ŋki ncwûm waamə́ shígɛ́ yə.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Njɨ, tɔɔ kɨ́kɨdɨ́ga, mə mpú nə́ Zɛmbî nyə é yə wo sâ jɛ̂sh wó é gwáámb nyə yí.»
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Ncwûm woó mə bá gwûm.»
23 Jesus disse a ela:
24 Nyə nə Yésus nə́: «Mə mpú nə́ a bá gwûm ja búúd bwə́ bá gwûm jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ yí.»
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Mə wə́ mə́ dʉ gwûmʉshi búúd, dʉ nyiŋgə yə bwo cʉg. Muud mə *búgʉ́lá mə yɛ́, a tɛɛm yə, a bá nyiŋgə cʉgə.
25 Então Jesus declarou:
26 Muud ŋgə́ ntâg cʉgə yɛ́ ká *búgʉla mə, a kú bá bwɛlɛ yə. Ye wo *magʉlə ntɔ́?»
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Mááta nə́: «Haaw Cwámba. Mə mə́ magʉlə nə́ wo jisə *Krîst, *Mwân mə́ Zɛmbî nyə á zə shí ga dɨ́ yɛ́.»
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Ja Mááta mə́ shîn cɨ ntʉ́nɨ yí, a mə́ kyey kə jɔ̂w mínyɔŋʉ̂ shilə Maríya, kə nyímbʉla nə nyə nə́: «Cwámba mə́ wɔ́ɔ́s, a ŋgə jɔ̂w wo.»
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Njɨ Maríya nyə á gwág ntʉ́nɨ yí, nyə a tɔ̂w nə́ máás kə wə́ Yésus.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Í á bə, Yésus kú fwo nyíi baŋ lɔɔmʉd, a njúl ná kʉ́l Mááta nyə á kə bwəma nə nyə yí.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Oyúdɛn bə́nɔ̂ŋ Maríya bwə́ á bə njɔ́w bwə́ ŋgə́ cɛɛl cweel nyə lâm wá bwə́ mú dʉ́g á tɔ́w nə́ máás cúwo tɔ́ɔ́n. Bwə́ mú bɛ̧ nyə, bwə́ ŋgə́ dʉ́g nə́ a kə́ jɨɨ shwóŋʉd.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Maríya mə́ kə kumə kʉ́l Yésus nyə á bə yí; njɨ nyə á dʉ́g Yésus yí, nyə á wusə nyúúl shí Yésus dɨ́ shí məkuú, nyə nə́: «Yé Cwámba, wo mbə̂m bə wa, ŋki ncwûm waamə́ shígɛ́ yə.»
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Yésus mú dʉ́g Maríya bə́nɔ̂ŋ Oyúdɛn bwə́ á ŋgə lʉ́gal nyə wá bwə́ ŋgə́ jɨɨ, mbɔɔm mú shwɨy nyə nyúúlʉ́d, mitə́dʉ́gá búbulə nyə lámʉ́d.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 A mú jî nə́: «Bɨ á dʉl nyə ŋgow?» Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Zaá kə dʉ́g, yé Cwámba.»
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Yésus mú ntâg jɨɨ.
35 Jesus chorou.
36 Oyúdɛn bwə́ mú ŋgə cɨ nə́: «Bɨ mə́ dʉ́g ɨɨ́, nyə á bul cɛɛl nyə ɛ̧ɛ̧́.»
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Bɔ́ɔ́lʉ́gá wâ bwə́dɨ́ sámbád bâŋ bwə́ mú ŋgə cɨ nə́: «Ŋgaá muud ɛ́ga wə́ nyə a bɛ̂ny ancím-ncîm mísh? Ká a shígɛ́ dɨ́ bə nə ŋkul sá nə́ Lazâr kú yə.»
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Yésus mbɔɔm mú nyiŋgə shwɨy nyúúlʉ́d, a mú kə kʉ́l bwə́ á dʉl Lazâr yí. Shwoŋ í á bə ku, mbwagʉlá kwóógʉ́d, bwə́ ka fad nə dúl kwóógʉ́.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Yésus mú cɨ nə́: «Yílʉ́gá kwóógʉ́.» Mááta á kɔ́ɔ́l mə múúd nyə á yə yɛ́ mú cɨ nə́: «Ey Cwámba, a mə́ dɔw mwɔ̂w mə́nɔ̧̂ múús, a mú ŋgə mpə.»
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Yésus mú ka cɨ nə nyə nə́: «Ŋgaá mə shí cɨ nə wo nə́ wó ká *búgʉla, wo e dʉ́g nda Zɛmbî nyə é ŋwa gúmə́ nə́.»
40 Jesus respondeu:
41 Bwə́ mú ka yîl kwóógʉ́. Yésus mú bʉ̂n mpwóómbʉ́, a mú lás nə́: «Ye Dâ, mə yə́ wo akíba nəcé wo ámə magʉlə mə́jəgʉla mâm.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Haaw. Mə ámə bwey ŋgə mpu nə́ wó dʉ magʉlə mə́jəgʉla mâm ja jɛ̂sh. Mə ámə yida lás shú nə́ zhwog buud bwə́ mə́ lyɛ̧ mə ɔ́ga bwə́ mpúg nə́ wo wə́ wo ámə ntɨ mə.»
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Ja á mə́ shîn lás ntʉ́nɨ yí, a mú kɨ̂m nə ŋkulú nə́: «Lazâr, cúwóg tɔ́ɔ́n.»
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Muud nyə á bə mbimbə yɛ́ mú cúwo tɔ́ɔ́n, a njúl nə obándáshi ŋgwɔ́ɔ́lá mə́kuú nə məbwə́d, mpwóómbʉ́ ŋgwɔ́ɔ́lá nə kʉ́l káándə́. Yésus mú cɨ nə buud nə́: «Wiinzhʉgá nyə isâ ínɨ bɨ bɨ́dʉ́g nyə, a kə́g.» Lazâr mə́ wú shwôŋ dɨ́ cúwo tɔ́ɔ́n|src="CN01768B.TIF" size="span" loc="38-44" copy="David C. Cook" ref="11.38-44"
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Zhwog *Oyúdɛn bwə́ á zə wə́ Maríya wá, bwə́ á dʉ́g sâ Yésus nyə a sá yí, bwə́ mú *búgʉla nyə.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Njɨ, bɔ́ɔ́lʉ́gá bwə́ á kə *Ofarizyɛ̂ŋ dɨ́, kə jaaw bwo sâ Yésus nyə a sá yí.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Milúlúú myâ ofada bə́nɔ̂ŋ Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ mú sɛɛŋg *Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî, kə cɨ nə́: «Muud ɛ́ga ŋgə bul sá *məshimbá. Shé mə́ sá ntʉdɛl?
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Shé mə́ ká bɨ́d nə́ a ŋgə́g nə kə shwóg ɨɨ́, buud bɛ̂sh bwə́ é búgʉla nyə nə́ ndɛɛ́, buud ɔ Róma bwə́ zə ntâg ɨɨ́, zə búgə Mpáánzə́ íshé, bwú nə́mə́ lɔɔm íshé.»
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Ŋgwɔ́l múúd wáŋ nə jínə́ nə́ Kayíf ɨɨ́, nyə muud nyə á bə Ajəlácɨ á ofada mbû wɔɔŋg dɨ́ yɛ́ mú cɨ nə́: «Bɨ agwágɛ́ tɔɔ sâ na lə́sʉ́ nɨɨ́d.
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Bɨ adʉ́gɛ́ nə́ í yida bə bɨ́ nə mfíí nə́ muud ŋgwûd yə́g shú kúl búúd jɛ̂sh ncindî, lɔɔm í nda jɛ̧ wɛ̂sh ɨɨ́?»
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Lə́sʉ́ nyə á lás wɔɔŋgʉ́, nyə a shígɛ́ lás nə lúu yé. Í á yida bə nə́, nda nyə á bə Ajəlácɨ á ofada mbû wɔɔŋg dɨ́ nə́, nyə a lás tâŋ *muud micúndə́ nə́ í á jɨɨ nə́ Yésus yə́g shú lɔɔm wɛ̂sh;
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 kú nə́mə́ bə njɨ shú lɔɔm wə́mɛ́fwó, a yə́ shú nə́ bwân ɔ́ Zɛmbî bʉ́sə́ ícɨɨmí icɨɨmí wá bwə́ sɛ́ɛ́ŋgyag bə sâ ŋgwûd.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Jwɔ̂w nɨ wə́ bwə́ á ŋwa cigʉlá nə́ bwə́ gwú Yésus yí.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Yésus nyɛ mú yɔw ŋgə́lə kyey bəl-bə̂l dɨ̂ kʉ́l Oyúdɛn bʉ́sə́ yí; a mú kə kɔ́ɔ́mb lɔɔm jísə ŋgɛɛ shí a shwééshá dɨ́ yí, bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́ kə ji də́nd bwə́ á dʉ jɔ̂w nə́ Ifrɛ̂m yí.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Í á ka zə bə, nda *Páska Oyúdɛn nyə á bə kúnə́-kúnə nə́, zhwog buud bwə́ á ŋgə wú mə́kwáádə́ máŋʉ́d ŋgə bád kə Yurʉ́səlɛm nə́ bwə́ kə́ ŋgə gusa miŋgusa mi yə́bə́.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Bwə́ á ka ŋgə sɔ̧́ Yésus nə́ ndɛɛ́, kʉ́l bwə́ á bə *Luŋ mə́ Zɛmbî yí, bwə́ á ŋgə shilə bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Bɨ mə dʉ́g nə́ jɨ? Nyə ajeyɛ́ zə zâŋ dɨ̂.»
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Í á bə, milúlúú myâ ofada bə́nɔ̂ŋ Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ mə́ cɨ nə́ í bə́g nə́: «Muud nyə é mpu kʉ́l Yésus nyə é bə yí, bágʉ́lə́g, bwə́ kə́g bii nyə.»
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra