Marcos 8

MCP vs ARC

Sair da comparação
MCP
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Mwɔ̂w mɔɔŋgʉ̂ dɨ, áncuncuma buud nyə á zə sɛɛŋgya kʉ́l Yésus nyə á bə yí. Nda bwə́ á shígɛ́lɛ́ bə nə sâ mə́ də̂ nə́, Yésus mú jɔ̂w *ómpwíín bɛ́, nyə nə bwo nə́
1 Naqueles dias, havendo mui grande multidão e não tendo o que comer, Jesus chamou a si os seus discípulos e disse-lhes:
2 «Mə ŋgə gwág buud ɔ́ga ŋkúŋkwóŋʉ́lə nəcé sə́nɔ̂ŋ sə́ mə́ ji mwɔ̂w mə́lɔ́ɔl, ja gaad bwə́ cúgɛ́ ná nə sâ mə́ də̂.
2 Tenho compaixão da multidão, porque há já três dias que estão comigo e não têm o que comer.
3 Ŋkí mə́ nyiŋg bwo ntʉ́nɨ zha nə́ bwə́ kə́g bwə́dɨ́, bwə́ é kə tag nə məntʉmbʉli zhɨ́ɨ́d, nəcé bɔ́ɔ́lʉ́gá ŋkí bulya bwə́ ŋgə gwaa zhu.»
3 E, se os deixar ir em jejum para casa, desfalecerão no caminho, porque alguns deles vieram de longe.
4 Ompwíín bɛ́ bwə́ mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Sə́ é wɨ́ɨl bwo ntʉdɛlɛ́ nə́ bwə́ jílə wa bugád?»
4 E os seus discípulos responderam-lhe: Donde poderá alguém satisfazê-los de pão aqui no deserto?
5 Yésus mú jî bwo nə́: «Bɨ bʉ́sə nə ibʉlɛ́d ínɛ́?» Bwə́ nə́: «Zaŋgbá.»
5 E perguntou-lhes: Quantos pães tendes? E disseram-lhe: Sete.
6 Yésus músə ka cɨ nə́ buud bwə́ jíg shí. Nə́ ndɛɛ́ a músə ŋwa íbʉlɛ́d zaŋgbá byɔɔŋgʉ́, a yə Zɛmbî akíba, a fɛ̂y byo ikʉ́l ikʉ̂l, yə ómpwíín bɛ́ nə́ bwə́ kə́g ŋgə kaaw, bwə́ mú kə kaaw búúd.
6 E ordenou à multidão que se assentasse no chão. E, tomando os sete pães e tendo dado graças, partiu- os e deu-os aos seus discípulos, para que os pusessem diante deles; e puseram- nos diante da multidão.
7 Bwə́ á bə nə bʉ́baalɛ́ íshúshú. Nyə mú ŋwa nə́mə́, yə Zɛmbî akíba. Nyə nə ompwíín bɛ́ nə́ bwə́ kááwʉg nə́mə́ byo.
7 Tinham também uns poucos peixinhos; e, tendo dado graças, ordenou que também lhos pusessem diante.
8 Buud bwə́ mú də nə́ ndɛɛ́, jílə. Zhwog ikʉ́l í mú lʉ́g tâŋ məkúdə́ zaŋgbá.
8 E comeram e saciaram-se; e, dos pedaços que sobejaram, levantaram sete cestos.
9 Í njúl nə́ buud bwə́ á jee bə otɔ́ɔ́shin onɔ̧̂. Yésus mú nyiŋg búúd nə́ bwə́ kág ŋgə kə.
9 E os que comeram eram quase quatro mil; e despediu-os.
10 Nyə shwal kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, bə́nɔ̂ŋ ompwíín bɛ́ bwə́ mú kə shí á Dalmanuta.
10 E, entrando logo no barco com os seus discípulos, foi para as regiões de Dalmanuta.
11 Ja bwə́ mə́ kə jé wu yí, *Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ mú zə shúsə Yésus nə minjígá mí mə́bwə́bʉ́lán, bwə́ zə jí nyə nə́ a lwóg bwo dúl *shimbá í ŋgə́ zhu gwɔ̂w.
11 E saíram os fariseus e começaram a disputar com ele, pedindo-lhe, para o tentarem, um sinal do céu.
12 Yésus mú səl fə̂m nə mətag mə́ nyúul. Nyə nə bwo nə́: «Nəcé jɨ́ bɨ́ kala buud ga bɨ́ ŋgə cɛ́ɛ́l dʉ́g shimbá yí? Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, kala búúd ga í ábʉ́lɛ́ bwɛlɛ dʉ́g tɔɔ sâ!»
12 E, suspirando profundamente em seu espírito, disse: Por que pede esta geração
13 A mú béégya nə bwo, kwo kə kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d nə́ a lɨ́ɨ́na, kə cíndú faŋwíny.
13 E, deixando-os, tornou a entrar no barco e foi para o outro lado.
14 *Ompwíín bwə́ á ka wusa ŋwaálə íbʉlɛ́d ja bə́nɔ́ŋ bwə́ á kəwa byɔ́ɔ́l dɨ́ yí, bwə́ á bə nə njɨ ŋgwúd.
14 E eles se esqueceram de levar pão e no barco não tinham consigo senão um pão.
15 Yésus mú báásʉlə bwo nə́: «Jigá ncə̂ nə *Ofarizyɛ̂ŋ *ləvur wáŋ, tɔɔ yé mə́ Herod».
15 E ordenou-lhes, dizendo: Olhai, guardai-vos do fermento dos fariseus e
16 Bwə́ mú ŋgə nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «A lás ntʉ́nɨ nəcé sə́ cugɛ́ nə ibʉlɛ́d.»
16 E arrazoavam entre si, dizendo: É porque não temos pão.
17 Yésus mú mpu sâ bwə́ á ŋgə́ cɨ yí. A mú jí bwo nə́: «Nəcé jɨ́ tə́dʉ́gá wúsə́ bɨ́ njɨ nə́ bɨ shígɛ́ ŋwa íbʉlɛ́d yí? Jɨ́ bɨ́ mə́ cá gwág ntʉ́nɨ yí? Kú wámbʉlə ísâ! Bɨ anyíŋgə́yɛ́ ná bə nə fʉg ɨɨ́?
17 E Jesus, conhecendo isso, disse-lhes: Para que arrazoais, que não tendes pão? Não considerastes, nem compreendestes ainda? Tendes ainda o vosso coração endurecido?
18 Bɨ bʉ́sə nə mísh, njɨ bɨ kú dʉ́g ɨɨ́? Bɨ bʉ́sə nə məlwə̂, njɨ bɨ kú gwág ɨɨ́?
18 Tendo olhos, não vedes? E, tendo ouvidos, não ouvis? E não vos lembrais
19 Bɨ anyíŋgə́yɛ́ ná tə́dʉga ja mə́ á fɛ̂y ibʉlɛ́d itɔ́ɔn buud otɔ́ɔ́shin ótɔ́ɔn də yí? Bɨ á lwándʉlə mə́bwumú mə́nɛ́y nə ikʉ́l bɨ́ á lʉ́g nə ndɨ́ yí?» Bwə́ nə́: «Wûm nə mə́bá.»
19 quando parti os cinco pães entre os cinco mil, quantos cestos cheios de pedaços levantastes? Disseram-lhe: Doze.
20 Nyə nə́: «Ja mə́ á fɛ̂y ibʉlɛ́d zaŋgbá buud otɔ́ɔ́shin onɔ̧̂ də yí, bɨ á lwándʉlə məkúdə́ mə́nɛ́y nə ikʉ́l bɨ́ á lʉ́g nə ndɨ́ yí?» Bwə́ nə́: «Zaŋgbá.»
20 E, quando E disseram-lhe: Sete.
21 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Ká jɨ́ bɨ́ mə́ cá gwág yí?»
21 E ele lhes disse: Como não entendeis ainda?
22 Ntɔ́ bwə́ mú kə jé Bɛtʉsayída. Buud bwə́ mú zə nyə nə ancím-ncîm, zə tɛ́ɛ́g Yésus məbwə̂ nə́ á kúnyág nə nɛ́.
22 E chegou a Betsaida; e trouxeram-lhe um cego e rogaram-lhe que lhe tocasse.
23 Yésus mú zə bii áncím-ncîm wɔɔŋgʉ̂ mbwə́d, wú nə nɛ́ kwáádə́. Kʉ́l bá bwə́ á kə yí, nyə á ŋwa məntənd, bwiid múúd ɛ́nɛ míshʉ́d, a bəd nyə məbwə̂. A mú jí nyə nə́: «Ye wo ŋgə ŋwá dʉ́g?»Yésus mə́ lwag áncím-ncîm|src="Cn01739B.tif" size="span" copy="David C. Cook" ref="8.23"
23 E, tomando o cego pela mão, levou-o para fora da aldeia; e, cuspindo-lhe nos olhos e impondo-lhe as mãos, perguntou-lhe se via alguma coisa.
24 Ancím-ncîm mú bɛ̂ny mísh, nyə nə́: «Mə ŋgə dʉ́g buud. Bʉ́sə nda ilɨ́ɨ́, njɨ í ŋgə jaand.»
24 E, levantando ele os olhos, disse: Vejo os homens, pois os vejo como árvores que andam.
25 Yésus mú nyiŋgə kwo kɛɛl múúd ɛ́nɛ məbwə̂ míshʉ́d. Nyə mú yâl. Nyə mpu dʉ́g ísâ byɛ̂sh nə́ ŋgə́ŋ.
25 Depois, tornou a pôr-lhe as mãos nos olhos, e ele, olhando firmemente, ficou restabelecido e já via ao longe e distintamente a todos.
26 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Nyiŋgə́g, wo kə́g bɨ́dɨ́; wo kú nyiŋgə kə kwáádə́ nɨɨ́d.»
26 E mandou-o para sua casa, dizendo: Não entres na aldeia.
27 Yésus bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́ bwə́ músə cɔ̧́ na, kə ŋgɛɛ mə́kwáádə́ mâ Sezarê mə Fílíp. A mú ŋgə jí ómpwíín bɛ́ nûŋ zhɨ́ɨ́d nə́: «Buud bwə́ ŋgə cɨ nə́ mə jisə zə́?»
27 E saiu Jesus e os seus discípulos para as aldeias de Cesareia de Filipe; e, no caminho, perguntou aos seus discípulos, dizendo: Quem dizem os homens que eu sou?
28 Bwə́ mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Bɔ́ɔ́lʉ́gá búúd bwə́ ŋgə cɨ nə́ wo jisə Yuánɛs Nduu-buud, bɔ́ɔ́l nə́ wo jisə Eli, bɔ́ɔ́lʉ́gá bwə́ ŋgə́ nə́mə́ cɨ nə́ wo jisə ŋgwɔ́l *múúd micúndə́.»
28 E eles responderam: João Batista; e outros, Elias; mas outros, um dos profetas.
29 A mú nyiŋgə jí bwo nə́: «Ká bɨ bâŋ ŋgə cɨ nə́ mə jisə zə́?» Pyɛ̂r músə bɛ̧sa nə nyə nə́: «Wo jisə *Krîst.»
29 E ele lhes disse: Mas vós quem dizeis que eu sou? E, respondendo Pedro, lhe disse: Tu és o Cristo.
30 Nə́ ndɛɛ́, a mú báásʉlə bwo nə́ ci bwə́ kú bwɛlɛ jaaw múúd sâ á jísə́ yí.
30 E admoestou-os, para que a ninguém dissessem aquilo dele.
31 A mú ka tɛ́ɛ́d jɨ́ɨ́gʉ́lílə bwo nə́: «Í jɨɨ shú mə́ *Mwân mə Múúd nə́ ocúmbá buud wâ lɔɔm nə milúlúú myâ ofada nə *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ kə́g jág jugʉshi nyə, bwə́ kudʉwa nyə, bwə́ gwú ntâg nyə. Njɨ a bá gwûm shwoŋ dɨ́ mpʉ́sə mwɔ́w mə́lɔ́ɔl.»
31 E começou a ensinar-lhes que importava que o Filho do Homem padecesse muito, e que fosse rejeitado pelos anciãos, e pelos príncipes dos sacerdotes, e pelos escribas, e que fosse morto, mas que, depois de três dias, ressuscitaria.
32 Nyə á jaaw bwo gwo nə́ kpwɔɔ́. Pyɛ̂r músə kə nə nyə koogʉ́, kə lás nə nyə.
32 E dizia abertamente estas palavras. E Pedro o tomou à parte e começou a repreendê-lo.
33 Yésus músə yid, dʉ́g *ómpwíín bɛ́, a mú ŋkáánd nə Pyɛ̂r nə́: «Wúg mə na, *Sátan! Mitə́dʉ́gá myô mí cúgɛ́ mítə́dʉ́gá mí Zɛmbî, mísə njɨ mitə́dʉ́gá myâ buud.»
33 Mas ele, virando-se e olhando para os seus discípulos, repreendeu a Pedro, dizendo: Retira-te de diante de mim, Satanás; porque não compreendes as
34 A mú ka jɔ̂w ncúlyá buud bwə́ á bə cínɔŋg wá bə́nɔ̂ŋ ompwíín bɛ́, nyə nə bwo nə́: «Ŋkí muud mə́ cɛɛl bɛ̧ mə, a bə́g kú jagʉlə nyə́mɛ́fwó; a ŋkɛ́nyʉ́g kwolós jé, a bɛ̧ mə.
34 E, chamando a si a multidão, com os seus discípulos, disse-lhes: Se alguém quiser vir após mim, negue-se
35 Nəcé, múúd mə ká kaambʉlə nə cʉg jé, a yida jímbal gwo. Nyɔɔŋg mə jímbál cʉg jé nəcé mə nə shú Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l yɛ́, a faam.
35 Porque qualquer que quiser salvar a sua vida perdê-la-á, mas qualquer que perder a sua vida por amor de mim e do evangelho, esse a salvará.
36 Ŋkí muud mə́ bii mə́bii mɛ̂sh mâ shí ga nə́ ndɛɛ́ *shíshim yé jímb, wáyɛ́ mfíí nyə́ é bə nə ndɨ́ cínɔŋg yí?
36 Pois que aproveitaria ao homem ganhar todo o mundo e perder a sua alma?
37 Muud jɨ nə ŋkul wá jɨ́ shú nə́ a nyíŋgəg bii shíshim yé?
37 Ou que daria o homem pelo resgate da sua alma?
38 Mpugá nə́ muud mə bá gwág mə shwôn, gwág íciyá byâm shwôn kala búúd á mitə́dʉ́gá olɨ́lɨŋgɨ̂ í ŋgə́ sá məbɔ̂w ga dɨ́ yɛ́, Mwân mə Múúd mə bá nə́mə́ gwág nyə shwôn ja á bá zə a ŋgə́ ŋkənʉwa məŋkənʉwa mə Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ yé, bə́nɔ̂ŋ mifééshá mí wəéŋgəles yí.»
38 Porquanto qualquer que, entre esta geração adúltera e pecadora, se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na glória de seu Pai, com os santos anjos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra