Marcos 4

MCP vs NAA

Sair da comparação
MCP
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Dúlʉ́gá jwɔ̂w, Yésus nyə á ŋgə nyiŋgə jɨ́ɨ́gʉli buud, bwə́ njúl ncindye mâŋ. Buud bwə́ á ka sɛɛŋgya nyə́dɨ́ ŋkí jág bulya nə ndɛɛ́, a mú tɔ̂w kə kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, ji shí, buud bâŋ cíndú.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 A mú ŋgə jɨ́ɨ́gʉli bwo zhwog isâ míkandad. Nyə nə bwo nyə́dɨ́ njɨ́ɨ́gʉ́lád nə́:
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 «Bɛ́nyʉ́gá məlwə̂, bɨ mpúg gwágʉlə! Ŋgwɔ́l mbɔɔl məmpəg nyə á kə myɛɛg mpəg.
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 Í á ka bə, a ŋgə́ myɛɛg ɨɨ́, nyúl mpumə́ mú shugʉla zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́. Inunú í mú zə, zə shîn lúú nywô.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Nyúl mpúmə́ í mú shugʉla shí á məkwóógʉ́d, kú nə fwámɛ́ mə́ndəlú cínɔŋg. Í mú nə́mə́ lɛɛl wéésh míŋgwu, nəcé məndəlú mə́ á shígɛ́ fifə.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Njɨɨ́, ja yásə́ í mə́ faan yí, miŋgwu mi mpwásə́ mí mú jígə, shîn shwáás nəcé kú nə fwámɛ́ míkɔ̧ɔ̧lə́.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Nyúl mpumə́ í mú shugʉla íbiin-bíinʉd. Ibiin-bíin byɔɔŋg í mú lɛɛl juwo nə́ ndɛɛ́ káda íkɔ̧́lə í mpəg, í mú bə kú wúmə tɔɔ bumə́.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Njɨɨ́, nyúl mpúmə́ í á shugʉla tag-tag shí dɨ̂, í mú kɔ̧́, mpu wɨ̂y. Í mú ŋgə wúmə, dúl shug ibumə́ məwûm mə́lɔ́ɔl, dúlʉ́gá məwûm mə́saman, dúlʉ́gá təd.»
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Muud jɨ́ nə məlwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág!»
9 E Jesus acrescentou:
10 Ja á mə́ kə bə nyə́mɛ́fwó yí, *ompwíín bɛ́ wûm nə óbá nə buud bə́nɔ́ŋ bwə́ á bə wá, bwə́ mú jí nyə nə́ a jááwʉg bwo nda míkanda mí kə́ nə́.
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Zɛmbî nyə a mə́ yə bɨ́ báá *ndímba á Faan dɛ́. Njɨ buud ɔ tɔ́ɔ́n bâŋ bwə́ é dʉ gwág njɨ mikanda
11 Jesus disse a eles:
12 shú nə́ bwə́ dʉ́g bə,
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 A mú jí bwo nə́: «Bɨ agwágɛ́ kanda nɨ? Ká bɨ́ é bá ka gwág mílʉ́gá na ntʉdɛlɛ̂?
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 Mbɔɔl məmpəg mə́ dʉ bɛ̧ Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Buud bʉ́sə́ tâŋ nda zhɨɨ́ nə zhɨɨ́ kʉ́l mpəg Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî í á myɛɛgya yí, jísə bɔɔŋg bwə́ á bə nə́, bwə́ ká nə́mə́ shîn gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, *Sátan lɛɛ́l ntâg nə́mə́ zə, zə yîl bwo mpəg í ámə kə lámʉ́d yí.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Ntɔ́ nə́mə́, bɔ́ɔ́l bʉ́sə nda bwə́ dʉ lə́g mpəg shí á mə́kwóógʉ́d. Ja bwə́ gwág Milə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ tɛ́ɛ́d fwo lə́g myə nə məshusʉg;
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 njɨ bwə́ kú nə mikɔ̧ɔ̧lə́ bwə́dɨ́ cʉgʉd, bwə́ kú wá nadâ, bwə́ bɛ̧ Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî njɨ kʉ́kʉ́l baan, bwə́ ká nə́mə́ bwəma nə məntágʉla ŋkí cúwʉ́lí nəcé Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ julə mə́nyúul.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Bɔ́ɔ́l bwə́ dʉ lə́g mpəg íbiin-bíin dɨ̂. Bâŋ bʉ́sə nə́, bwə́ gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî,
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 njɨɨ́, yágʉ́wó ísâ yâ mâŋ mwɔ̂w, nə wɨ́ɨ́mbʉ́lə mə́bii, nə bíl zhwog iwɨ́ɨ́mbʉ́g yâ cʉg í mú zə káda Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, mí mú bə nda wúmə.
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Bɔ́ɔ́l báá bʉ́sə nda bwə́ dʉ lə́g mpəg shí átʉtagʉ́ dɨ̂. Bâŋ bʉ́sə nə́, bwə́ gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, bwə́ lə́g myə, bwə́ mú wúmə mpúmə́, dúl shug wúmə íbumə́ məwúm mə́lɔ́ɔl, dúl məwúm mə́saman, dúlʉ́gá təd.»
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə bwo nə́: «Ye bwə́ dʉ jida lámba nə́ bwə́ kə́ kúd dwo mpɨ́ɨ́d? Yé bwə́ dʉ kə tə̂l shí gwoŋʉ́? Ŋgaá jɨ́ yida bə nə́ í tɔ́wʉ́g cé lámba dɨ̂?
21 Jesus também lhes disse:
22 Kú nə sâ á *ndímba í bá bwên kú nyîn, ŋkí sâ á shwoó í bwên kú wɔ́ɔ́s mə́ŋkɛnyad.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Muud jɨ́ nə məlwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág!»
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 A mú nyiŋgə cɨ nə bwo nə́: «Jigá kuú nə́ kalə́ nə sâ bɨ́ mə́ dʉ gwág yí! Nəcé yuug bɨ́ é dʉ yigʉla bɔ́ɔ́l búúd nə́ ndɨ́ yí, gwə́ nə́mə́ wə́ bwə́ bá dʉ yigʉla bɨ́ nə ndɨ́ yí, bwə́ wá mə́bə́dɨ̂.
24 Então lhes disse:
25 Muud jɨ́ nə baalɛ́ fʉg yɛ́, Zɛmbî mə bá kwádʉlə nyə nywo. Njɨ nyɔɔŋg cúgɛ́ nə ndɨ́ yɛ́, Zɛmbî mə bá mɛɛl yîl nyə bʉ́baalɛ̂ á jɨ́ nə ndɨ́ yí.»
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Faan mə́ Zɛmbî dʉ́sə nda yuug ga. Ŋgwɔ́l múúd mə́ myɛɛg mpəg nyə́dɨ́ fambə́.
26 Jesus disse ainda:
27 Nyə e jâ ibulú, wɔɔl mímwásə́. Mpəg jáá í é kâl nə́ ndɛɛ́, í ŋgə́ wɨ̂y gwə́mɛ́fwó, muud nyə́ ámə bɛ̧ yɛ́ kú mpu nda í ŋgə́ sɨ̂y nə́.
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 Shí nyə́mɛ́fwó í sá nə́ mpəg kɔ̧́g íkáá, í wá mə́bəga, mpúmə́ lwánd mə́bəga dɨ̂.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Nə́ ndɛɛ́, ja mpúmə́ mə́ tɨ̂ yí, bwə́ mú saag fambə́, nəcé fwála bwə́ jə́lá nə saag yí í mə́ wɔ́ɔ́s».
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Shé bɨ́ nə ŋkul cɨ nə́ Faan mə́ Zɛmbî dʉ́sə nda jɨ́? Shé bɨ́ nə ŋkul yɨɨga dwo nə wáyɛ́ kaanə́?
30 Disse mais:
31 Dʉ́sə nda búbumə́ *mutárʉd. Búbumə́ jɔɔŋg wə́ í búl cwáágʉwo nə bíl íbumə́ í mə́mpəg byɛ̂sh.
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 Njɨ ja bwə́ bɛ̧́ gwo yí, í dʉ gwaa cɔ̧́ mɔ́ɔ́lʉ́gá mə́mpəg mâ fambə́; í wá mílɔ̂w nə́ ŋkudə́, mbií á nə́ inunú bí nə ŋkul zə lwɔ̧́ maagɛ cínɔŋg nyə́dɨ́ gúgʉ́wád.»
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Míl zhwog mikaanə́ mbií nɨd wə́ nyə á dʉ lás nə buud yɛ́, nə́mə́ mbií bwə́ á bə nə ŋkul dʉ gwág yí.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 Nyə a shígɛ́ dʉ bwɛlɛ lás nə bwo kú kənd kaanə́. Njɨ nyə á dʉ kə fɛ́ɛl isâ byɛ̂sh, ja bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́ bwə́ mə́ kə bə bwə́mɛ́fwó yí.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Jwɔ̂w ŋgwúd dɔɔŋgʉ́ mpwó-kugʉ́, Yésus mú cɨ nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Shé lɨ́ɨ́nágá mâŋ, kə faŋwíny!»
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 Ompwíín bwə́ mú béégya nə áncuncuma buud, kə kwey Yésus byɔ́ɔ́lʉ́d. Bə́nɔ́ŋ bwə́ mú kə nə dwo. Mɔ́ɔ́lʉ́gá mɔ́ɔ́l mə́ á bə nə́mə́ mə́koogʉ́, mə́ ŋgə́ bɛ̧ bwo.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Bwə́ ŋgə́ kə, seegya nə́ məma ŋkwɔ̧̂ mú tɛ́ɛ́d kuŋgʉ́lə, ikwɔ̧́ í mə́júwó í mú ŋgə shwɨy byɔ́ɔ́lʉ́d, byɔ́ɔ́l mú tɛ́ɛ́d lwándʉ́lə nə məjúwó.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 Í á bə, Yésus mbwúg bán byɔ́ɔ́lʉ́d, a ŋgə́ jâ, lúú mbwúg fílo dɨ̂. Ompwíín bɛ́ bwə́ mú juumʉshi nyə. Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli sə́ wál zə yə! Ye sâ jɔɔŋgʉ̂ í acɨ́yɛ́ wo tɔɔ sâ?»
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 Yésus mú wɔɔl, nyə ŋkáánd nə ŋkwɔ̧̂. Nyə nə mâŋ nə́: «Salʉwóg, jigʉ́ nə́ shɛɛ!» Njɨ nyə á shîn lás ntʉ́nɨ yí, ŋkwɔ̧̂ mú shwal shîn, mâŋ bə nə́ shɛɛ.Yésus ŋgə ŋkáánd nə ŋkwɔ̧̂|src="CN01708B.TIF" size="col" copy="David C. Cook" ref="4.39"
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Ntɔ́ Yésus mú ka cɨ nə ompwíín bɛ́ nə́: «Wáyɛ́ mbií ífwaas nɨ? Ye bɨ cúgɛ́ nə búgə́ nə Zɛmbî?»
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 Iŋkuŋkúúnd í mú jág bii bwo, kə jé bwə́ mú ŋgə nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Nyáyɛ́ múúd ɛ́ga nyɛ! Tɔɔ ŋkwɔ̧̂, tɔɔ mâŋ í bə́lɛ́ sá nyə məgwág ɨɨ́?»
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra