Lucas 17

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yésus mú kwo cɨ nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Cʉg í cúgɛ́ nə ŋkul bə kú nə kwal-bɔɔgʉ́. Njɨ, ŋkwɛ́ɛ muud mə bə́ bɔ́ɔ́l kwal-bɔɔgʉ́ yɛ́.
1 Jesus disse aos seus discípulos:
2 Í yidá nywa nyə nə́ bwə́ kə́lʉg nyə məma kwóógʉ́ cʉ́ŋʉ́d kʉl nyə nə dwo mâŋ, ntɔ̧ nə́ a kwálʉg ŋgwúd á ikʉ́kágə́ íga bɔɔgʉ́.
2 Seria melhor para essa pessoa que ela fosse jogada no mar com uma grande pedra de moinho amarrada no pescoço do que fazer com que um destes pequeninos peque.
3 Bɨ ɔ́ bɛy. Ŋkí mínyɔŋʉ̂ woó mə́ sə̂m nə wo, jumʉ́g nyə. A ká cɛ́nd mítə́dʉ́gá, wo juu nyə.
3 Tenham cuidado! Se o seu irmão pecar, repreenda-o; se ele se arrepender, perdoe.
4 Ŋkí ŋkúmba jwɔ̂w a sə̂m nə wo ija zaŋgbá, a dʉ nə́mə́ zə wódɨ́ ija zaŋgbá zə dʉ cɨ nə́: “Mə mə́ cɛ́nd tə́dʉga,” juugʉ́ nyə.»
4 Se pecar contra você sete vezes num dia e cada vez vier e disser: “Me arrependo”, então perdoe.
5 *Buud ɔ lwámá bwə́ mú cɨ nə Cwámba nə́: «Kwádʉ́lə́g sə́ búgə́.»
5 Os apóstolos pediram ao Senhor: — Aumente a nossa fé.
6 Cwámba mú cɨ nə́: «Bɨ mbə̂m bə nə búgə́ tɔɔ njɨ cíg-cîg bímbí búbumə́ *mutárʉd, bɨ́ je cɨ nə lɨ́ɨ́ sikomɔ̂r ga nə́: “Munʉ́g kə tɔ̂w mâŋ”, lɨ́ɨ́ sá bɨ́ məgwág.
6 E ele respondeu:
7 Zə́ á na bɨ́dɨ́ jɨ́ nə ŋkul sá nə́ ŋkí a mbid lwaá dɛ́ í dʉ waad nyə ifambə́ ŋkí ntâg nə́ í dʉ wɨ́ɨl nyə iwoó, lwaá dɔɔŋg ŋgə́ wɔ́ɔ́s wúlə ísɛ́yʉ́d, nyə nə lwaá nə́: “Lɛɛlʉgʉ́ zə ji shí zə də”?
7 Jesus disse:
8 Ye nyə áyidayɛ́ cɨ nə nyə nə́: “Kwəmʉsag mə idʉ̂w, wo yáásʉlə áfigʉsa zə sɛ̂y nə mə. Mə́ ká shîn də mə ŋgul, wo ka tɛɛm də nə ŋgul gwô ja?”
8 Claro que não! Pelo contrário, você dirá: “Prepare o jantar para mim, ponha o avental e me sirva enquanto eu como e bebo. Depois você pode comer e beber.”
9 Ye nyə e lɔ̧́ lwaá dɛ́ nə nyə nə sá ísâ byɛ̂sh nyə ámə lwám nyə nə́ a sáág yí?
9 Por acaso o empregado merece agradecimento porque obedeceu às suas ordens?
10 Ntɔ́ nə́mə́ wə́ jísə́ shú dʉ́nʉ́d yɛ́. Ja bɨ́ mə́ shîn sá sâ jɛ̂sh bwə́ ámə lwám bɨ́ nə́ bɨ sáág yí, ŋwagá bɨmɛ́fwó nə́: “Sə́ bʉ́sə ozhizhe osɔ́ɔl ɔ mə́sáal wâ kú nə mfíí, sə́ mə́ sá njɨ sâ í ámə bə nə́ sə́ sáág yí.”»
10 Assim deve ser com vocês. Depois de fazerem tudo o que foi mandado, digam: “Somos empregados que não valem nada porque fizemos somente o nosso dever.”
11 Yésus nyə á ŋgə kyey Samaríya nə Galilê, ŋgə kə Yurʉ́səlɛm.
11 Jesus continuava viajando para Jerusalém e passou entre as regiões da Samaria e da Galileia.
12 Ja nyə á ŋgə nyíi dúl də́nd dɨ́ yí, mizʉ́zaamə́ wûm mí á zə nə́ mí zə́ bwəma nə nyə, njɨ mí mú tɔ̂w shwóg-shwóg kú fwo kumə nyə́dɨ́.
12 Quando estava entrando num povoado, dez leprosos foram se encontrar com ele. Eles pararam de longe
13 Mí mú bʉ̂n mə́kə́l gwɔ̂w cɨ nə nyə nə́: «Yé Yésus, éé yé mása, bwɨ́ɨ́gʉ́g sə́ nə́ ŋkwoŋʉ́.»
13 e gritaram: — Jesus, Mestre, tenha pena de nós!
14 Yésus mú dʉ́g bwo, a mú cɨ nə́: «Kəgá lwóya mə́nyúúl ófada dɨ́.» Bwə́ mə́ ka nə́mə́ ŋgə kə nə́ bwə́ kə́ ófada dɨ́, bwə́ mú yâl zhɨ́ɨ́d, mənyúúl bə bwo nə́ səndôŋ.
14 Jesus os viu e disse: Quando iam pelo caminho, eles foram curados.
15 Ŋgwɔ́lʉ́gá nywáá, ja á mə́ dʉ́g nə́ a mə́ yâl yí, a mú cuwʉli nyiŋgə, a mú ŋgə zə a ŋgə́ lás gwɔ́w-gwɔ̂w ŋgə yə Zɛmbî gúmə́.
15 E, quando um deles, que era samaritano , viu que estava curado, voltou louvando a Deus em voz alta.
16 A mú zə kʉl nyúúl Yésus dɨ́ shí məkuú, kúd mpwoombʉ́ shí yə Yésus akíba. Nyâŋ nyə á bə muud á Samaríya.
16 Ajoelhou-se aos pés de Jesus e lhe agradeceu.
17 Yésus mú cɨ nə́: «Ŋgaá nə́ bɛ̂sh wûm bwə́ ámə yâl? Ká bɔ́ɔ́l ibuu bʉ́sə ŋgow?
17 Jesus disse:
18 Ntɔ́ nə́ bwə́ bɛ̂sh dɨ́, kú nə muud mə zə́ yə Zɛmbî gúmə́ njɨ njôŋ muud ɛ́ga á?»
18 Por que somente este estrangeiro voltou para louvar a Deus?
19 A mú cɨ nə nyə nə́: «Tɔ́wʉ́g wo kyéyʉg wo mə́ *dʉ́g cʉg nəcé búgə́ gwô.»
19 E Jesus disse a ele:
20 *Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ á jî Yésus nə́: «Faan mə́ Zɛmbî í bá ka zə jáyɛ́ ja?» A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Faan mə́ Zɛmbî í abʉ́lɛ́ zə nda gúl yaŋgá-yáŋga sâ búúd bwə́ bá beny yí.
20 Alguns fariseus perguntaram a Jesus quando ia chegar o Reino de Deus . Ele respondeu:
21 Í abʉ́lɛ́ bə sâ nə́ bwə́ cɨ nə́: “Gwə́ wə́ jɨ́ wa ga”, ŋkí nə́: “Gwə́ wə́ jɨ́ wáádə́ mí!” Nəcé Faan mə́ Zɛmbî dʉ́sə na bɨ́dɨ́.»
21 Ninguém vai dizer: “Vejam! Está aqui” ou “Está ali”. Porque o Reino de Deus está dentro de vocês.
22 A mú cɨ nə *ompwíín nə́: «Mɔ́ɔ́l mwɔ̂w mə́ bá bə, bɨ mə bá gwág yéésh nə́ bɨ mə dʉ́g *Mwân mə Múúd nə ijwûga byé tɔɔ njɨ jwɔ̂w ŋgwúd, njɨ bɨ kú dʉ́g.
22 Então ele disse aos discípulos:
23 Bwə́ bá dʉ cɨ nə bɨ́ nə́: “Dʉgá nyə wáádə́,” gúl ja nə́: “Dʉgá nyə wa.” Bɨ́ kú bá dʉ kə, bɨ kú bɛ̧,
23 Alguns vão dizer a vocês: “Olhem aqui” ou “Olhem ali”; porém não saiam para procurá-lo.
24 nəcé, jwɔ́w Mwân mə Múúd mə bá zə yí, a bá zə nə́mə́ nda njəs í dʉ yas wú bíga íjumə kə wɔ́ɔ́s bíga dɨ́ nə́.
24 Porque, assim como o relâmpago brilha de uma ponta do céu até a outra, assim será no dia em que o Filho do Homem vier.
25 Njɨ í bá fwo jɨ nə́ a bâg bul jug, kala búúd ga í ban nyə.
25 Mas primeiro ele precisa sofrer e ser rejeitado pelo povo de hoje.
26 «Mwɔ̂w Mwân mə Múúd mə bá zə má, isâ í bá sɨ̂y nə́mə́ nda í á sɨ̂y ja mə *Nówe dɨ́ nə́.
26 Como foi no tempo de Noé, assim também será nos dias de antes da vinda do Filho do Homem.
27 Buud bwə́ á dʉ də, dʉ ŋgul, bwə́ béya, bɛ́lʉshi nə́mə́ bwân báŋ nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s jwɔ̂w Nówe nyə a nyíi məma byɔ́ɔ́l dɨ́ yí. Mpʉŋ í mú zə byalʉga nə buud nə́ ndɛɛ́ jaŋgʉlə ísâ byɛ̂sh.
27 Todos comiam e bebiam, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca. Depois veio o dilúvio e matou todos.
28 Ntɔ́ nə́mə́ wə́ í á bə mwɔ̂w mə́ Lót dɨ́ yɛ́. Buud bwə́ á dʉ də, dʉ ŋgul, bwə́ dʉ sá míkus, dʉ bɛ̧ mə́mpəg, shumə mínjɔ́w.
28 A mesma coisa aconteceu no tempo de Ló. Todos comiam e bebiam, compravam e vendiam, plantavam e construíam.
29 Njɨ jwɔ̂w Lót nyə a wú Sódom yí, Zɛmbî nyə a sá nə́ kuda nə fumbyá ágúgwɔ̧̂ í nywɔ̧́g nda mpú, zə jaŋgʉlə búúd bɛ̂sh.
29 No dia em que Ló saiu de Sodoma, choveu do céu fogo e enxofre e matou todos.
30 Mbií ŋgwúd wɔɔŋg nə́mə́ wə́ í bá bə ja Mwân mə Múúd mə bá lwóya nyúúl yí.
30 Assim será o dia em que o Filho do Homem aparecer.
31 «Jwɔ̂w dɔɔŋg í bá bə nə́, muud mə bá bə kwáminʉ́, kú bá shulə nə́ a kə́ ŋwa sâ. Nyɔɔŋg mə bá bə fambə́ yɛ́, kú ná nə́mə́ kwo kə kwáádə́.
31 Aí quem estiver em cima da sua casa, no terraço, desça, e fuja logo, e não perca tempo entrando na casa para pegar as suas coisas. E quem estiver no campo não volte para casa.
32 Bɨ ɔ tə́dʉ́gá sâ í á bə nə mudá mə Lót yí.
32 Lembrem da mulher de Ló.
33 Muud mə bá sɔ̧́ nə́ á kaambʉlə nə cʉg jé yɛ́, a bá jímbal gwo. Nyɔɔŋg mə jímbál cʉg jé nəcé mə yɛ́, a mə́ yidá kaambʉlə nə gwo.
33 A pessoa que procura os seus próprios interesses nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo terá a vida verdadeira.
34 «Mə́ jaaw bɨ́ nə́, í bá bə búlú jɔɔŋg dɨ́ nə́ buud óbá bwə́ mbwúg gwoŋʉ́ ŋgwûd, ŋgwúd mə bá ŋwiny, ŋgwɔ́l lʉ́g.
34 Naquela noite duas pessoas estarão dormindo numa mesma cama. Eu afirmo a vocês que uma será levada, e a outra, deixada.
35 Budá óbá bwə́ ŋgə́ jí isâ kʉ́l ŋgwúd dɨ́, ŋgwúd mə bá ŋwiny, ŋgwɔ́l lʉ́g.
35 Duas mulheres estarão moendo trigo juntas: uma será levada, e a outra, deixada.
36 [Budûm óbá bwə́ bá bə fambə́, ŋgwúd mə bá ŋwiny, ŋgwɔ́l lʉ́g.]»
36 [Naquele dia, dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.]
37 Ompwíín bwə́ mú jî nyə nə́: «Cwámba, sâ jɔɔŋg í bá sɨ̂y ŋgow?» A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Kʉ́l mbimbə í bá bə yí, cínɔŋg wə́ ómpal ɔ́ bá sɛɛŋgya yɛ́.»
37 Então os discípulos perguntaram: — Senhor, onde vai ser isso? Ele respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra