Lucas 15

Kálaad Zɛmbî : Sɔ ̧ á Gúgwáan (MCP) vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Zhwog zhwog oŋwɛnyɛ ɔ tóya nə bɔ́ɔ́l búúd ɔ *mísə́m bɛ̂sh bwə́ á ŋgə zə wə́ Yésus nə́ bwə́ zə́ gwágʉlə nyə.
1 Certa ocasião, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram perto de Jesus para o ouvir.
2 *Ofarizyɛ̂ŋ bə́nɔ̂ŋ *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ mú ŋgə nyímbʉla nə nyə ŋgə cɨ nə́: «Muud ɛ́ga ŋgə mpu lə́g buud ɔ mísə́m bə́nɔ́ŋ ŋgə də kʉl ŋgwúdʉ́!»
2 Os fariseus e os mestres da Lei criticavam Jesus, dizendo: — Este homem se mistura com gente de má fama e toma refeições com eles.
3 Yésus mú ka zə ŋwa bwo mpwokwoond nə́:
3 Então Jesus contou esta parábola :
4 «Nyáyɛ́ múúd na bɨ́dɨ́ jɨ́ nə ŋkul sá nə́, nyə nə íncwəmbɛ təd, ŋgwûd á cínɔŋg jímb, a kú sɔ̧́ gwo yɛ́? Ŋgaá nə́ nyə e lʉ́gə byɔɔŋg yâ məwûm ibuú nə ibuu bugád, a fwo kə sɔ̧́ jɔɔŋg í ámə jímb yí nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s ja nyə́ é kwey gwo yí?
4 — Se algum de vocês tem cem ovelhas e perde uma, por acaso não vai procurá-la? Assim, deixa no campo as outras noventa e nove e vai procurar a ovelha perdida até achá-la.
5 A ká kwey gwo, ŋgaá nə́ nyə é bə nə məshusʉg, a bəd gwo záməbag
5 Quando a encontra, fica muito contente e volta com ela nos ombros.
6 a mú nyiŋgə kə njɔ́w, kə sɛɛŋg óshwə́ bɛ́ nə buud bə́nɔ́ŋ bʉ́sə́ mə́bwugʉ́lu wá, nyə nə bwo nə́: “Shé sáágá məshusʉg nəcé mə mə́ kwey ncwəmbɛ jâm í ámə jímb yí?”
6 Chegando à sua casa, chama os amigos e vizinhos e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha ovelha perdida.”
7 Mə́ jaaw bɨ́ nə́ məshusʉg mə́ bá nə́mə́ bə ntɔ́ joŋ dɨ́ nə muud *misə́m ŋgwúd mə cɛ́nd tə́dʉ́gá yɛ́, ntɔ̧ mbií mə́sə́ nə ŋkul bə nə otʉ́təlí ɔ búúd məwûm ibuú nə ibuu bwə́ aŋgɛ̂ nə jɨɨ cɛ́ndʉ́lə tə́dʉ́gá wá.
7 — Pois eu lhes digo que assim também vai haver mais alegria no céu por um pecador que se arrepende dos seus pecados do que por noventa e nove pessoas boas que não precisam se arrepender.
8 «Shé fwógá ná nyiŋgə cɨ nə́ ŋgwɔ́l múdá ŋgə bə nə misaŋ mí *mwaanɛ̂ wûm, ŋgwúd mú jímb. Ŋgaá nə́ nyə é jida lámba, a wáámbʉlə njɔ́w ŋgə mpu sɔ̧́ saŋ nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s ja nyə́ é kwey wə yí?
8 Jesus continuou:
9 Ja á kwéy yí, ŋgaá nə́ nyə é sɛɛŋg bɛ́ óshwə́ nə budá bə́nɔ́ŋ bʉ́sə́ mə́bwugʉ́lu wá, nyə nə bwo nə́: “Shé sáágá məshusʉg nəcé mə mə́ kwey saŋ mwaanɛ̂ wâm í ámə jímb yí?”
9 E, quando a encontra, convida as amigas e vizinhas e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha moeda perdida.”
10 Gwə́ wə́ mə́ jááw bɨ́ nə́ məshusʉg mə́ dʉ bə *wəéŋgəles ɔ́ Zɛmbî dɨ́ ja múúd *misə́m ŋgwúd mə cɛ́nd mítə́dʉ́gá yí.»
10 — Pois eu digo a vocês que assim também os anjos de Deus se alegrarão por causa de um pecador que se arrepende dos seus pecados.
11 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Ŋgwɔ́l múúd nyə á bə nə bwán óbá budûm nə budûm.
11 E Jesus disse ainda:
12 Á ntombú mú cɨ nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nə́: “Pʉpa, yə́g mə nyâm ŋkɔw lʉ́ mə́bii mə́ jə́lá nə bə nə ndɨ́ yí”. Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wáŋ mú kaaw bwo məbii mɛ́.
12 Certo dia o mais moço disse ao pai: “Pai, quero que o senhor me dê agora a minha parte da herança.”
13 Baalɛ́ mwɔ̂w mə́ mú cɔ̧́, mwân á ntombú mú kusha nyɛ́ ŋkɔw lʉ́ mə́bii nə́ ndɛɛ́ a mú kyey kə wúl lɔɔm á shwóg-shwógʉ́d. A mú kə gwiímb cʉg nûŋ nə́ ndɛɛ́ shîn caam byɔɔg dɛ́.
13 Poucos dias depois, o filho mais moço ajuntou tudo o que era seu e partiu para um país que ficava muito longe. Ali viveu uma vida cheia de pecado e desperdiçou tudo o que tinha.
14 Ja nyə á shîn kɛɛnzh kúm dɛ́ yí, məma zha mú zə wɔ́ɔ́s lɔɔm wɔɔŋgʉ́d. Mwân ɛ́nɛ mú zə bə mə́fúfəd.
14 — O rapaz já havia gastado tudo, quando houve uma grande fome naquele país, e ele começou a passar necessidade.
15 A mú zə kə nyíi ísɛ́yʉ́d wə́ wúl mbyágá á shí nyɔɔŋg. Muud wɔɔŋgʉ̂ mú kənd nyə nyə́dɨ́ mə́shíd kə dʉ wɨ́ɨ́l nyə oŋkuú.
15 Então procurou um dos moradores daquela terra e pediu ajuda. Este o mandou para a sua fazenda a fim de tratar dos porcos.
16 Ja nyə á ŋgə wɨ́ɨl oŋkuú bɔɔŋg yí, nyə á dʉ bə nə yéésh nə́ a də́ mímwag mi mpúmə́ óŋkuú bɔɔŋg bwə́ á dʉ də myá, njɨ kú nə muud mə yə́ nyə.
16 Ali, com fome, ele tinha vontade de comer o que os porcos comiam, mas ninguém lhe dava nada.
17 «A mú zə nyiŋg lâm, zə tə́dʉga nə́: “A zhwog idʉ̂w ósɔ́ɔl ɔ mə́sáal ɔ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ waam bɛ̂sh bʉ́sə́ nə ndɨ̂ yí e! Mɛɛ mə ŋgə́ fudə nə zha wa?
17 Caindo em si, ele pensou: “Quantos trabalhadores do meu pai têm comida de sobra, e eu estou aqui morrendo de fome!
18 Mə zə́ nyiŋgə kə wə́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ waamə̂. Mə é kə cɨ nə nyə nə́: Pʉpa, mə á mə́ sə̂m nə Zɛmbî, mə sə̂m nə wo.
18 Vou voltar para a casa do meu pai e dizer: ‘Pai, pequei contra Deus e contra o senhor
19 Mə ampíyáyɛ́ ná nə́ wo ŋwág mə nə́ mwân woó. Ŋwag mə nda ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal woó.”
19 e não mereço mais ser chamado de seu filho. Me aceite como um dos seus trabalhadores.’ ”
20 Mwân ɛ́nɛ mú zə tɨ́ kə wə́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́.
20 Então saiu dali e voltou para a casa do pai.
21 Mwân mú cɨ nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nə́: “Pʉpa, mə á mə́ sə̂m nə Zɛmbî, mə sə̂m nə wo. Mə ampíyáyɛ́ ná nə́ wo ŋwág mə nə́ mwân woó”.
21 E o filho disse: “Pai, pequei contra Deus e contra o senhor e não mereço mais ser chamado de seu filho!”
22 Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mú cɨ nə osɔ́ɔl ɔ mə́sáal bɛ́ nə́: “Nə́ câ! Zəgá nə káándə́ í búl bə káándə́ gúmə́ yí, zə bwééd nyə. Wágá nyə lwondó mbwə́d, bɨ́ wá nyə osílʉ́faas məkuúd.
22 — Mas o pai ordenou aos empregados: “Depressa! Tragam a melhor roupa e vistam nele. Ponham um anel no dedo dele e sandálias nos seus pés.
23 Bɨ́ ka nə́mə́ zə nə mwâ ntɛny a wóŋʉ̂ zə cígə tâŋ lʉ́m, sə́ də́g, sə́ zhwiimbya.
23 Também tragam e matem o bezerro gordo. Vamos começar a festejar
24 Nəcé mwân waam ɛ́ga nyə á yə, a mə́ gwûm; nyə á jímb, a mə́ nyîn.” Bwə́ mú tɛ́ɛ́d zâŋ.
24 porque este meu filho estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”
25 «Í á bə na mwân a cúmbá njúl ífambə́. Ja nyə á ka ŋgə nyiŋgə yí, a mú ŋgə zə, zə wɔ́ɔ́s kúnə́-kúnə nə njɔ́w, a mú gwág íbwamʉgə́-bwámʉg nə isʉsa.
25 — Enquanto isso, o filho mais velho estava no campo. Quando ele voltou e chegou perto da casa, ouviu a música e o barulho da dança.
26 A mú jɔ̂w ŋgwɔ́l mwâ mpáánzə́ zə jî nyə sâ í ŋgə́ cɔ̧́ yí.
26 Então chamou um empregado e perguntou: “O que é que está acontecendo?”
27 Mwâ mpáánzə́ mú jaaw nyə nə́: “Mínyɔŋʉ̂ woó mə́ wɔ́ɔ́s. Shwóóŋgʉ̂ nyə ámə cígə mwâ ntɛny á wóŋʉ̂ nəcé mínyɔŋʉ̂ woó mə́ nyiŋgə zə mpwogɛ́.”
27 — O empregado respondeu: “O seu irmão voltou para casa vivo e com saúde. Por isso o seu pai mandou matar o bezerro gordo.”
28 Mwân a cúmbá mú gwág bɔ̂w, a ban nə́ nyə anyííyɛ́ njɔ́w. Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mú cúwo tɔ́ɔ́n kə tɛ́ɛ́g nyə məbwə̂.
28 — O filho mais velho ficou zangado e não quis entrar. Então o pai veio para fora e insistiu com ele para que entrasse.
29 A mú cɨ nə sɔ́ɔ́ŋgʉ́ nə́: “Mə mə́ sɛ̂y nə wo mimbû mimbû kú bwɛlɛ mpyêny ciyá gwô tɔɔ ŋgwúd. Njɨ, wo abwɛ́lɛ́ yə mə tɔɔ njɨ mwâ tɔw nə́ sə́nɔ́ŋ oshwə́ bâm sə́ zhwíímbyag.
29 Mas ele respondeu: “Faz tantos anos que trabalho como um escravo para o senhor e nunca desobedeci a uma ordem sua. Mesmo assim o senhor nunca me deu nem ao menos um cabrito para eu fazer uma festa com os meus amigos.
30 Njɨ, mwân woó nyə á shîn kə kɛɛnzh wo byɔɔg dwô kə́lə ŋgə cʉgə nə budá ɔ́ jaŋga ɛ́ga, ja á mə́ wɔ́ɔ́s yí, wo mə́ cígə nyə mwâ ntɛny a wóŋʉ̂.”
30 Porém esse seu filho desperdiçou tudo o que era do senhor, gastando dinheiro com prostitutas. E agora ele volta, e o senhor manda matar o bezerro gordo!”
31 Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mú cɨ nə nyə nə́: “Mwân waam wo njul nə mə wa mwɔ̂w mɛ̂sh isâ byâm bísə isâ byô.
31 — Então o pai respondeu: “Meu filho, você está sempre comigo, e tudo o que é meu é seu.
32 Njɨ í ámə jɨɨ nə́ sə́ zhwíímbyag nəcé mínyɔŋʉ̂ woó ɛ́nɛ, mə ŋgə dʉ́g nyə na nda nyə á yə nə́ ndɛɛ́ a mə́ gwûm; nyə a jímb, a mə́ nyîn.”»
32 Mas era preciso fazer esta festa para mostrar a nossa alegria. Pois este seu irmão estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra