Atos 26

MCP vs XGS

XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ

¹ Agʉrípa mú cɨ nə Pwôl nə́: «Wo músə je kaad já nɨɨ́d.» Pwôl mú sɛ́ɛ́mb mbwə̂, a mú tɛ́ɛ́d kɔɔd.

¹ Agɨripao Poromɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ dɨxɨ́ enɨ ananɨ reɨ.” urɨ́agɨ Poro wé nɨmómáná xwɨyɨ́á wákwínɨmɨnɨrɨ nánɨ re rɨŋɨnigɨnɨ,

² «Njwú-buud Agʉrípa, mə dʉ́g nə́ í mə́ bul jəla mə nda mə́ tə́l wódɨ́ mpwóómbʉ́d múús nə́ mə zə kaad shú ísâ byɛ̂sh Oyúdɛn bwə́ ŋgə́ máág mə ínɨ.

² — ausente —

³ Í bul jəla nəcé wo mpú íjâm nə ijag í Oyúdɛn byɛ̂sh, wo mpú nə́mə́ ísâ bwə́ dʉ sɛ́ŋʉsa məkə̂l nə ndɨ̂ yí. Mə́ ka jəgʉla nə wo nə́ wo gwágʉ́lə́g mə nə lâm jísɔ́w.

³ — ausente —

⁴ «Oyúdɛn bɛ̂sh bwə́ mpú cʉg jâm tɛ́ wúlə shí. Bwə́ mpú nda mə́ á ŋgə cʉgə wa mə́dɨ́ lwoŋ buud dɨ́ nə wa Yurʉ́səlɛm nə́.

⁴ Nionɨ eŋíná sɨnɨ onɨmiáíná dánɨ agwɨ re nánɨ néra bɨŋápɨ nánɨ Judayɨ́ nɨ́nɨ nɨjɨ́árɨnɨ. Oníná dánɨ gɨ́ gwɨ́ axɨ́rí imónɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ nɨŋwearɨ Jerusaremɨ dánɨ xwé iwiaroŋárɨnɨ.

⁵ Bwə́ bwey mpu nə́ kɔ́ɔ́mb yə́bə́ wúsʉ́ dɨ́ mə á bə ŋkɔɔmʉ́ í búl bə nə ŋkʉ́d yííd, mə á bə *Farizyɛ̂ŋ. Ŋkí bwə́ cɛɛl, bwə́mɛ́fwó bʉ́sə nə ŋkul je bwiiŋg lâŋ wâm.

⁵ Eŋíná dánɨ nionɨ Parisiyɨ́ —Judayɨ́ Gorɨxomɨ oxɨ́daneyɨnɨro neróná dɨŋɨ́ xɨxegɨ́nɨ bɨ bɨ moarɨgɨ́ápimɨ dánɨ gwɨ́ nɨmóga ugɨ́á ayɨ́ ayo nɨyonɨ Parisiyɨ rɨnɨgɨ́áyɨ́ ŋwɨ́á xeŋwɨrárɨnɨgɨ́ápɨ wínɨyɨ́yáyo seáyɨ e múronɨ. Ayɨ́ Gorɨxomɨ nɨxɨ́dɨróná yarɨgɨ́ápa nionɨ enɨ nɨxɨ́da bɨŋápɨ nánɨ Judayɨ́ nɨ́nɨ nɨjɨ́árɨnɨ. Ámá ayɨ́ ‘Áwaŋɨ́ oraneyɨ.’ nɨwimónɨrɨ́náyɨ́, ‘Nepa Poro e yagorɨnɨ.’ nɨrɨpaxɨ́rɨnɨ.

⁶ Mə mə́ zə tɔ̂w kɔɔdʉd ja ga dɨ́ nəcé ŋkaagə́ Zɛmbî nyə á kaag odá yí, mɛɛ ŋgə bwánd nywo nə búgə́.

⁶ Agwɨ nionɨ Gorɨxo negɨ́ arɨ́owamɨ nurɨrɨ sɨ́mɨmaŋɨ́yo tɨnɨŋɨ́pɨ nánɨ ‘Neparɨnɨ.’ nɨyaiwirɨ dɨŋɨ́ ukɨkayoŋagɨ nánɨ ayɨ́ xwɨyɨ́á nɨmeararɨŋoɨ.

⁷ Ibɛɛnd wûm nə íbá byɛ̂sh sə́ bʉ́sə́ nə ndɨ̂ yí í ŋgə yə Zɛmbî gúmə́ bulú nə mwásə́ kú yɔw. Ibɛɛnd byɔɔŋg í ŋgə bwánd ŋkaagə́ nyɔɔŋgʉ́ nə búgə́. Yé Njwú-buud, wâm bwándʉ́lə wɔɔŋg wə́ Oyúdɛn bwə́ ŋgə́ wáámb mə nə ndɨ̂ ga.

⁷ Negɨ́ Judayɨ́ gwɨ́ wɨrɨ́ wɨrí wé wúkaú sɨkwɨ́ waú enɨ ikwáwɨyimɨranɨ, árɨ́wɨyimɨranɨ, íníná Gorɨxomɨ yayɨ́ umero xɨ́dɨro neróná re nɨyaiwiro nánɨ, ‘Nene Gorɨxo negɨ́ arɨ́owamɨ nurɨrɨ sɨ́mɨmaŋɨ́yo tɨnɨŋɨ́pɨ imónanɨ nánɨ éwanɨgɨnɨ.’ nɨyaiwiro nánɨ dɨŋɨ́ axɨ́pɨ ukɨkayoŋoɨ. Mɨxɨ́ ináyoxɨnɨ, axɨ́ apɨ nánɨ nionɨ dɨŋɨ́ ukɨkayoŋagɨ nánɨ nɨgɨ́ Judayɨ́ xwɨyɨ́á nɨxekwɨ́moarɨŋoɨ.

⁸ Nəcé jɨ́ bɨ́ bâŋ bɨ́ cúgɛ́ nə ŋkul magʉlə nə́ Zɛmbî ŋgə gwûmʉshi mimbimbə yí?

⁸ Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ pegɨ́áyɨ́ wiápɨ́nɨmeaarɨgɨ́ápɨ nánɨ seyɨ́né pí nánɨ ‘Wí “Neparɨnɨ.” yaiwipaxɨ́ mimónɨnɨ.’ yaiwiarɨgɨ́árɨnɨ?

⁹ Mɛɛ mə á fwo nə́mə́ dʉ tə́dʉga nə́ mə́ jəlá nə bul lúmbʉli nə jínə́ mə́ Yésus á Nazarɛ̂t.

⁹ Eŋíná niɨwanɨŋonɨ enɨ re yaiwiagáonɨrɨnɨ, ‘Yoɨ́ Nasaretɨ dáŋɨ́ Jisasomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́roarɨgɨ́áyɨ́ xe oépoyɨnɨrɨ sɨŋwɨ́ wɨnɨpaxɨ́ mimónɨnɨ. Xwɨrɨ́á oikɨxémɨnɨrɨ nánɨ ayá wí nerɨ́ná, ayɨ́ naŋɨ́ yarɨŋɨnɨ.’ yaiwiagáonɨrɨnɨ.

¹⁰ Ntɔ́ nə́mə́ wə́ mə́ á dʉ sá Yurʉ́səlɛm yɛ́. Məmɛ́fwó mə á dʉ bií zhwog obúgʉla nə ŋkul milúlúú myâ ofada mí á yə mə yí, mə dʉ wá bwo mímbwugʉd. Mə á dʉ nə́mə́ bə cʉ́ŋ nə buud bwə́ á dʉ gwú bwo wá.

¹⁰ E nɨyaiwirɨŋɨ́yo dánɨ Jerusaremɨyo rɨpɨ yagárɨnɨ. Apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨgɨ́á xwéowa ‘Ámá Jisasomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́roarɨgɨ́áyo gwɨ́ yipaxoxɨrɨnɨ.’ nɨnɨrɨro nɨrɨ́peááná nionɨ nurɨ ayo gwɨ́ yemerɨ gwɨ́ aŋɨ́yo ŋwɨrárɨrɨ nerɨ́ná apɨnɨ yagámanɨ. Xwɨrɨxɨ́ numeranéná ‘Opɨkípoyɨ.’ rɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ nionɨ enɨ nɨkumɨxɨnɨrɨ ‘Opɨkípoyɨ.’ ragárɨnɨ.

¹¹ Mə á dʉ kyey *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ Oyúdɛn dɨ̂, mə dʉ ŋgə lwágʉlə obúgʉla cúwʉ́lí, dʉ yɨ́ɨ́mbʉli bwo nə́ bwə́ kɨ́ɨ́lyág búgə́ jáŋ. Mə á ntɛɛŋg nə́mə́ sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wâm, mə kə dʉ bɛ̧ óbúgʉla míŋgwə́la mishúsʉ́d.

¹¹ Rotú aŋɨ́ ayɨ́ ayo nɨpáwiemerɨ rɨ́nɨŋɨ́ nɨwiemerɨ́ná ‘Jisasomɨ sɨnɨ dɨŋɨ́ mɨwɨkwɨ́roarɨŋwɨnɨ.’ nɨrɨro ikayɨ́wɨ́ umearɨ́poyɨnɨrɨ wíwapɨyagárɨnɨ. Nionɨ ámá ayɨ́ nánɨ wikɨ́ rɨ́á ápiáwɨ́nɨŋɨ́ nónarɨŋagɨ nánɨ ayɨ́ nuro émáyɨ́ aŋɨ́mɨ aí ŋweaŋáná nionɨ enɨ númɨ nurɨ ɨ́á nɨxɨra wagárɨnɨ.

¹² Gwə́ wə́ í á sá nə́ mə kə́g Damás, milúlúú myâ ofada mí mə́ yə mə ŋkul nə lwámá mə́ kə́g sá yí.

¹² — ausente —

¹³ Mə ŋgə́ kə ntʉ́nɨ tâm mwásə́, yé Njwú-buud, mə mú dʉ́g njɨ məma mə́ŋkɛnya mə́ mə́ faan cɔ̧́ yásə́. Məŋkɛnya mə́nɨ mə́ mú lyɛ̧ sə́nɔ́ŋ buud ɔ́ gwooŋg bâm.

¹³ — ausente —

¹⁴ Sə́ bɛ̂sh sə́ mú kadʉwa shí. Mə mú gwág kə́l í ŋgə́ lás nə mə kə́l lʉ́ aramyɛ̧̂ dɨ́ nə́: “Sôl, Sôl, nəcé jɨ́ wó búl lwágʉlə mə cúwʉ́lí ntʉ́nɨ yí? Mpug nə́ wo cugɛ́ nə ŋkul sá míŋgáádə́ nə shushwom.”

¹⁴ Nɨnonenɨ xwɨ́áyo nɨpɨ́kínɨmeámáná nionɨ arɨ́á wíáyɨ́ Xibɨruyɨ́ pɨ́né tɨ́nɨ xwɨyɨ́á bɨ re rɨnénapɨ́agɨ wiŋanigɨnɨ, ‘Soroxɨnɨ, Soroxɨnɨ, joxɨ pí nánɨ nionɨ xeanɨŋɨ́ nikárarɨŋɨnɨ? Joxɨ Jisasomɨ rɨ́nɨŋɨ́ owimɨnɨrɨ nerɨ́ná jɨwanɨŋoxɨ ayɨŋwɨ́nɨŋɨ́ omónarɨŋɨnɨ.’ rɨnénapɨ́agɨ arɨ́á nɨwirɨ

¹⁵ Mə mú jî nə́: “Wo zə́ e, Cwámba?” Cwámba nə́: “Mə Yésus, mə wə́ wó ŋgə́ lwágʉlə cúwʉ́lí yɛ́.

¹⁵ yarɨŋɨ́ re wiŋanigɨnɨ, ‘Ámɨnáoxɨnɨ, goxɨrɨnɨ?’ urɨ́agɨ o re nɨrɨŋɨnigɨnɨ, ‘Nionɨ Jisasonɨ joxɨ xeanɨŋɨ́ nikárarɨŋonɨrɨnɨ.

¹⁶ Njɨ, wɔɔlʉ́g, wo tɔ́wʉ́g tʉ́təlí nə məkuú mwô. Mə ámə zə lwóya nyúul wódɨ́ nə́ mə zə sá nə́ wo bə́g mə kágə́ mílwámá, wo bwiiŋg sâ wó mə́ dʉ́g yí nə byɔɔŋg byɛ̂sh mə́ bá nyiŋgə zə dʉ lwágʉlə wo yí.

¹⁶ E nerɨ aí joxɨ nɨwiápɨ́nɨmearɨ éɨ́ roɨ. Nionɨ rɨpɨ emɨ nánɨ joxɨ tɨ́ámɨnɨ simónɨ́ɨnɨ. Joxɨ nionɨ nánɨ ámáyo wáɨ́ nurɨyemerɨ agwɨ sɨŋwɨ́ nanarɨŋɨ́ rɨpɨ nánɨ áwaŋɨ́ urɨrɨ́a nánɨ rɨrɨ́peáɨnɨ. Apɨnɨ áwaŋɨ́ urɨrɨ́a nánɨ marɨ́áɨ, amɨpí rɨ́wɨ́yo sɨwá simɨ́ápɨ nánɨ enɨ áwaŋɨ́ urɨrɨ́a nánɨ rɨrɨ́peáɨnɨ.

¹⁷ Mə é cʉg wo nə kúl gwô nə ikûl ishús, kʉ́l jɛ̂sh mə́ é lwâm wo yí.

¹⁷ Nionɨ dɨxɨ́ gwɨ́ axɨ́rí imónɨgɨ́áyɨ́ sɨpí sikáranɨro yarɨ́ná éɨ́ rɨmínɨrɨ émáyɨ́ —Ayɨ́ joxɨ nionɨ nánɨ wáɨ́ urɨrɨ́a nánɨ rɨrowárɨmɨ́áyɨ́rɨnɨ. Ayɨ́ sɨpí sikáranɨro yarɨ́ná éɨ́ rɨmínɨrɨ simɨ́árɨnɨ.

¹⁸ Mə lwám wo nə́ wo kə́g bɛ̂ny bwo mísh, bwə́ wúg yídʉ́gʉ́d zə mə́ŋkɛnyad, wú mpə̂l mə *Sátan dɨ́ zə wə́ Zɛmbî. Búgə́ bwə́ é *búgʉla mə yí í é sá nə́ bwə́ lə́gʉ́g ijuugá í *mísə́m myáŋ bwə́ mú ŋwa jiya, bə́nɔ̂ŋ bɔɔŋg búúd bwə́ mú miŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ nəcé ŋgə̌lə búgʉla mə wá.”

¹⁸ Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ joxɨ émáyɨ́ tɨ́ámɨnɨ rɨrowárɨmɨ́árɨnɨ. Joxɨ wáɨ́ nura warɨŋɨ́pimɨ dánɨ ayɨ́ nɨwiápɨ́nɨmearo sɨŋwɨ́nɨŋɨ́ noxoaro wigɨ́ nerɨ́ná sɨ́á yinɨŋɨ́mɨnɨ yarɨgɨ́ápɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ wɨ́á ónɨŋɨ́mɨnɨ nánɨ kɨnɨmónɨro Seteno meŋweaŋɨ́mɨ dánɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ Gorɨxo meŋweaŋɨ́mɨnɨ kɨnɨmónɨro yarɨ́ná nionɨ wigɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ yokwarɨmɨ́ wiirɨ ámá nionɨ dɨŋɨ́ nɨnɨkwɨ́roro nánɨ nionɨ gɨ́ imónɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ kumɨxárɨrɨ emɨ́a nánɨ joxɨ émáyɨ́ tɨ́ámɨnɨ rɨrowárɨmɨ́árɨnɨ.’ nɨrɨŋɨnigɨnɨ.” nurɨrɨ

¹⁹ «Ntɔ́, yé Njwú-buud Agʉrípa, sâ mə́ á dʉ́g í á zhu mə gwɔ́w yí, mə a shígɛ́ mpyêny gwo.

¹⁹ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Mɨxɨ́ ináyɨ́ Agɨripaoxɨnɨ, ayɨnánɨ orɨŋá aŋɨ́namɨ dánɨ nɨpárénapɨ́ɨ́pɨ wí pɨ́rɨ́ mɨwiaíkí nerɨ

²⁰ Mə á yida tɛ́ɛ́d njɔɔnd, mə tɛ́ɛ́d kə búúd ɔ Damás dɨ́, mə mú nyiŋgə́ kə bɔɔŋg wâ Yurʉ́səlɛm nə bɔɔŋg wâ Yudéa yɛ̂sh dɨ́, kə nə́mə́ íkûl ishúsʉ́d, mə kə bwiiŋg bɛ̂sh nə́ bwə́ cɛ́ndʉ́g mítə́dʉ́gá bwə́ cɛ́nd kuú njɔɔnd yid wə́ Zɛmbî, bwə́ mú cʉgə cʉg í lwágʉlə nə́ bwə́ mə́ cɛ́nd mítə́dʉ́gá yí.

²⁰ re néra uŋárɨnɨ. Iwamɨ́ó Damasɨkasɨyo dánɨ uréwapɨyirɨ Jerusaremɨ dánɨ enɨ uréwapɨyirɨ Judia pɨropenɨsɨ́yo nɨyonɨ dánɨ uréwapɨyemerɨ émáyɨ́ tɨ́ŋɨ́mɨ enɨ uréwapɨyemerɨ nerɨ́ná re nura uŋárɨnɨ, ‘Segɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ mamoro Gorɨxo tɨ́ámɨnɨ ukɨnɨmónɨro nero ámá sɨŋwɨ́ nɨseanaxɨ́dɨmerɨ́ná “Wigɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ rɨxa rɨ́wɨ́mɨnɨ nɨmamoro nánɨ rɨ́a yarɨŋoɨ?” seaiaiwipaxɨ́ imónɨŋɨ́pɨnɨ éɨ́rɨxɨnɨ.’ nura uŋárɨnɨ.

²¹ Sâ jɔɔŋg wə́ Oyúdɛn bwə́ á kə bií mə *Luŋ mə́ Zɛmbî dɨ́, bwə́ ŋgə́ sɔ̧́ nə́ bwo gwú mə nə ndɨ̂ yí.

²¹ Nionɨ e néra uŋáonɨ eŋagɨ nánɨ Judayɨ́ wí nɨwiápɨ́nɨmearo aŋɨ́ rɨdɨyowá yarɨŋwáiwámɨ dánɨ ɨ́á nɨnɨxɨrɨro nɨpɨkianɨro éagɨ́a aiwɨ

²² Mə ŋgə cʉgə zə wɔ́ɔ́s múús njɨ nəcé Zɛmbî, shú nə́ mɛ́ɛ́ ŋgə́g nə bwiiŋg kɛ́ɛl, bwiiŋg íkʉ́kágə́, bwiiŋg ócúmbá buud. Mə ŋgə bwiiŋg njɨ sâ *búúd ɔ mícúndə́ nə Moyîz bwə́ á bwey jaaw nə́ í bá bə yí, kú bəd sâ gwɔ̂w.

²² Gorɨxo arɨrá níɨ́ eŋagɨ nánɨ agwɨ nionɨ onɨxwéyɨ́né sɨŋwɨ́ anɨgɨ́e dánɨ éɨ́ nɨrómáná ‘Wɨ́á rókiamoagɨ́áwa tɨ́nɨ Moseso tɨ́nɨ “E nimónɨnɨ́árɨnɨ.” ragɨ́ápɨnɨ rɨxa imónɨŋɨ́rɨnɨ.’ seararɨŋɨnɨ.

²³ Í á bə nə́ *Krîst mə́ jəlá nə bá jug, á jəlá nə bá bə múúd ashúshwóógʉ́ gwûmʉ́lə, á jəlá nə bá bwiiŋg kúl jísʉ́ nə byɔɔŋg í cúgə́ Oyúdɛn yí məŋkɛnya.»

²³ ‘Awa re ragɨ́árɨnɨ, “Ámá yeáyɨ́ neayimɨxemeanɨ́a nánɨ Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ arɨ́owayá xwɨ́á piaxɨ́yo dánɨ iwiaronɨ́omɨ rɨ́nɨŋɨ́ wímeanɨ́árɨnɨ.” nɨrɨro ámɨ rɨpɨ ragɨ́árɨnɨ, “Xewanɨŋo xwárɨpáyo dánɨ wiápɨ́nɨmeanɨ́á eŋagɨ nánɨ o iwamɨ́ó xwɨyɨ́á wɨ́ánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ Gorɨxo ámáyo yeáyɨ́ uyimɨxemeanɨ́ápɨ nánɨ Judayo tɨ́nɨ émáyo tɨ́nɨ wáɨ́ urɨnɨ́árɨnɨ.” ragɨ́ápɨ rɨxa axɨ́pɨ e imónɨŋɨ́rɨnɨ.’ seararɨŋɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

²⁴ Pwôl ŋgə́ kə shwóg nə kɔɔd yé ntʉ́nɨ, Festos mú ŋkáánd nə́: «Pwôl wo jɨ lad. Bulʉ́lə mpu wô nɨ í mə́ kənd wo ímpwúfúd.»

²⁴ Poro xwɨyɨ́á wákwínɨmɨnɨrɨ nánɨ e nura warɨ́ná pɨrimiáo Pesɨtaso ímɨ́ tɨ́nɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Poroxɨnɨ, joxɨ xaxá nerɨ rarɨŋɨnɨ. Dɨxɨ́ nɨjɨ́á xwé imónɨŋɨ́pɨ xaxá rɨmearɨnɨ.” urɨ́agɨ aí

²⁵ Pwôl nyɛ mú cɨ nə́: «Mə cugɛ́ lad ye Festos lwám múúd. Lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás yí wúsə fwámɛ́ lə́sʉ́, í njúl lə́sʉ́ fʉg.

²⁵ Poro re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámɨná seáyɨ e imónɨŋɨ́ Pesɨtasoxɨnɨ, nionɨ xaxá nerɨ mɨrarɨŋɨnɨ. Nepaxɨŋɨ́ imónɨŋɨ́pɨnɨ seararɨŋɨnɨ. Dɨŋɨ́ sɨxɨ́ nɨyínɨmáná seararɨŋɨnɨ.

²⁶ Njwú-buud mə́ ŋgə́ lésha nə ndɨ̂ kú fúndə yɛ́, a mpú ísâ ínɨ. Mə tə́dʉ́gá nə́ mə aŋgɛ̂ nə kwab ja mə́ cɨ́ ntɔ́ yí, nyə ajágɛ́ tɔɔ sâ na. Nəcé isâ byɔɔŋg í á shígɛ́ dʉ sɨ̂y íshwoo mə́fəfʉd.

²⁶ Ayɨ́ rɨpɨ nánɨrɨnɨ. Mɨxɨ́ ináyɨ́ ro amɨpí nionɨ seararɨŋápɨ nánɨ nɨjɨ́á imónɨŋagɨ nánɨ dɨŋɨ́ sɨ́ŋá neánarɨnɨ. Apɨ, ayɨ́ ínɨmɨ pɨ́nɨ́ mimónɨŋɨ́ eŋagɨ nánɨ ‘Omɨ wiárɨ́ mɨmúropaxɨ́ imónɨnɨ.’ nimónarɨŋagɨ nánɨ omɨ nɨtamɨ́xwɨ́nɨrɨ murɨ́ nɨpɨnɨ repɨyɨ́ nɨwiéra warɨŋɨnɨ.” Pesɨtasomɨ e nurɨmáná

²⁷ Njwú-buud Agʉrípa, ye wo ŋgə *magʉlə isâ *búúd ɔ mícúndə́ bwə́ á cɨ yí? Haaw. Mə mpú nə́ wo ŋgə magʉlə byo.»

²⁷ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Mɨxɨ́ ináyɨ́ Agɨripaoxɨnɨ, ‘Wɨ́á rókiamoagɨ́áwa nɨrɨro eaagɨ́ápɨ nepa rɨnɨnɨ.’ rɨyaiwiŋɨnɨ? Joxɨ dɨŋɨ́ e yaiwiŋoxɨ eŋagɨ nánɨ nionɨ nɨjɨ́árɨnɨ.” urɨ́agɨ

²⁸ Agʉrípa mú cɨ nə Pwôl nə́: «Í mú wo kúnə́-kúnə nə́ wo sáág mə nə́ mə bə́g krîstɛn ɛ̧ɛ̧́!»

²⁸ Agɨripao Poromɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Axínánɨ ná bɨnɨ nɨnɨrɨrɨ́ná ‘O Jisasomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́ropaxorɨnɨ.’ rɨniaiwiarɨŋɨnɨ?” urɨ́agɨ

²⁹ Pwôl nə́: «Í bə́g ntɔ́ tɔɔ kɨ́kɨdɨ́ga tɔɔ jáyɛ́ ja. Mə́ jəgʉla nə Zɛmbî nə́ tɔɔ wo, tɔɔ buud bɛ̂sh bwə́ ŋgə́ gwágʉlə mə múús wá bɨ bə́g nda mə, njɨ bɨ kú yidá bə nə məŋkəda nda mə́ jɨ́ nə mwo ɛ́ga.»

²⁹ Poro re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nionɨ ‘Gorɨxomɨ rɨxɨŋɨ́ bɨ oseaurɨyimɨnɨ.’ nimónarɨnɨ. Joxɨ nánɨnɨ marɨ́áɨ, ámá sɨ́á rɨyimɨ arɨ́á niarɨgɨ́á nɨ́nɨ nionɨ ná bɨnɨ searánáranɨ, anɨŋɨ́ minɨ́ searánáranɨ, nionɨ Jisasomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́roarɨŋápa nɨyɨ́nénɨ enɨ axɨ́pɨ nɨwɨkwɨ́roro nionɨ imónɨŋápa axɨ́pɨ oimónɨ́poyɨnɨrɨ nimónarɨnɨ. Nionɨ gwɨ́ nɨyigɨ́á rɨpɨ seyɨ́né enɨ axɨ́pɨ oseayípoyɨnɨrɨ mɨseararɨŋɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

³⁰ Njwú-buud mú tɔ̂w, nə ŋgwə́mʉna, nə Berenís nə buud bɛ̂sh bə́nɔ́ŋ bwə́ á bə bwə́ njúl wá.

³⁰ Mɨxɨ́ ináyo tɨ́nɨ pɨrimiáo tɨ́nɨ Benaisí tɨ́nɨ nɨwiápɨ́nɨmearo ámá ayɨ́ tɨ́nɨ nawínɨ éɨ́ ŋweagɨ́áyɨ́ enɨ nɨwiápɨ́nɨmearo

³¹ Bwə́ músə kə shwushwagád, kə lésha nə́: «Muud ɛ́nɛ nyə asáyɛ́ tɔɔ sâ bʉ́sə nə ŋkul gwú nyə nə ndɨ̂ yí, kú nə́mə́ bə tɔɔ sâ bwə́ wálʉ́lə́g nyə məŋkəda yí.»

³¹ wiwɨnɨ wí e éɨ́ nɨrómáná re rɨnɨgɨ́awixɨnɨ, “Ámá o ananɨ nɨpɨkipɨ́rɨ nánɨranɨ, gwɨ́ ŋwɨrárɨpɨ́rɨ nánɨranɨ, ɨ́wɨ́ bɨ meŋɨ́rɨnɨ.” nɨrɨnɨro

³² Agʉrípa mú cɨ nə Festos nə́: «Í mbə̂m bə muud ɛ́nɛ kú jî nə́ lə́sʉ́ yé í kə́g wə́ *Káázɛl, wo mbə̂m je bɨ́d nyə.»

³² Agɨripao pɨrimiá Pesɨtasomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámá o ‘Mɨxɨ́ ináyɨ́ Sisao xwɨrɨxɨ́ nionɨyá nieyíroíwɨnɨgɨnɨ.’ mɨrɨpa nerɨ sɨŋwɨrɨyɨ́, ayɨ́ ananɨ kikiɨ́á wárɨpaxɨ́rɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

Atos 26

Atalhos do teclado

Ler em outra tradução

Comparar com outra