Atos 20

MCP vs XGS

Sair da comparação
MCP
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Ja zhizhɔɔm nɨ nyə a shîn yí, Pwôl nyə a jɔ̂w *ompwíín, a zə cwíny bwo. A mú jə́na nə bwo nə́ ndɛɛ́ a músə tɨ́ kə Masedwân.
1 Ámá xwɨyɨ́á rɨrowiámɨ́ ninɨro sɨmɨmiákwɨ́ yarɨgɨ́á pɨ́nɨ nɨwiárɨro kikiɨ́á yarɨ́ná Poro ámá Jisasomɨ xɨ́darɨgɨ́áyo xɨ́o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ “Eɨnɨ.” nurɨrɨ rɨxa báná eŋɨ́ rɨrémɨxɨ́ nɨwirɨ yayɨ́ nɨwiárɨmɨ Masedonia pɨropenɨsɨ́yo nánɨ úɨmɨgɨnɨrɨ e dánɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ
2 A mú kyey mə́shí mɔɔŋg dɨ́ a ŋgə́ cwîny obúgʉla ŋkí bulya nə́ ndɛɛ́ a mú kə kumə shí Ogʉrɛ̂k.
2 nurɨ pɨropenɨsɨ́ apimɨ áwɨnɨmɨ nɨpurɨ́ná ámá e ŋweagɨ́á Jisasomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́rogɨ́áyo eŋɨ́ rɨrémɨxɨ́ ayá wí nɨwiéra nɨpurɨ Gɨrikɨyɨ́ aŋɨ́yo nɨrémorɨ
3 A mú já cínɔŋgʉ́ oŋkwoond olɔ́ɔl. Nyə á ka bə nə́ a ŋwa byɔ́ɔ́l kə Sirî. Njɨ nda nyə á gwádʉga nə́ *Oyúdɛn bwə́ ŋgə bwéél nyə nə́, a mú nyiŋgə kə Masedwân.
3 e ŋweaŋáná emá waú wo rɨxa nɨmúrómáná eŋáná rɨxa Siria pɨropenɨsɨ́yo nánɨ úɨmɨgɨnɨrɨ sɨpɨxɨ́ womɨ pɨxemoánɨmɨnɨrɨ éɨ́yɨ́ Judayɨ́ wí o nánɨ mekaxɨ́ rɨnarɨŋagɨ́a nánɨ ámɨ dɨŋɨ́ re yaiwiŋɨnigɨnɨ, “Ámɨ Masedonia pɨropenɨsɨ́yo nionɨ bɨŋáimanɨ oumɨnɨ.” nɨyaiwirɨ imanɨ nurɨ
4 Buud ɔ́ gwooŋg bɛ́ bwə́ á bə, nə Sopatɛr mə Pírus muud á Berê, nə Aristárʉg bá Səgundo búúd ɔ́ Tesaloníka, nə Gáyus á Dɛ́rbə bá Timotê, nə Tishik bá Trofîm buud ɔ́ Azî.
4 ámá rowa enɨ o tɨ́nɨ nawínɨ ugɨ́awixɨnɨ. Wo Beria dáŋɨ́ Pirosomɨ xewaxo Sopataorɨnɨ. Ámɨ waú Tesaronaika dáŋɨ́ Arisɨtakaso tɨ́nɨ Sekadaso tɨ́nɨ awaúrɨnɨ. Ámɨ wo Debi dáŋɨ́ Gaiasorɨnɨ. Ámɨ wo Timotiorɨnɨ. Ámɨ waú Esia pɨropenɨsɨ́yo dáŋɨ́ Tikikaso tɨ́nɨ Tɨropimaso tɨ́nɨ awaúrɨnɨ.
5 Bâŋ bwə́ á kə shwóg kə bwánd sə́ Truwás.
5 Awa nionɨ tɨ́nɨ Poromɨ tɨ́nɨ xámɨ nɨyeamearo Tɨrowasɨ dánɨ yawawi nánɨ wenɨŋɨ́ nero ŋweaŋáná
6 Sə́ bâŋ sə́ á ka zə tɨ̂ njɔɔnd Filipî ja mwɔ̂w bwə́ á dʉ də ibʉlɛ́d yâ kú nə *ləvur mə́ á shîn yí. Sə́ mú ŋwa byɔ́ɔ́l, sə́ já zhɨ́ɨ́d mwɔ̂w mə́tɔ́ɔn nə́ ndɛɛ́ sə́ mú kə kwey bwo Truwás. Sə́ á ji cínɔŋgʉ́ mwɔ̂w zaŋgbá.
6 Judayɨ́ Gorɨxo múroŋɨ́yi nánɨ dɨŋɨ́ mopɨ́rɨ nánɨ sɨ́á bisɨ́kerɨ́á yisɨ́ mayɨ́ nimɨxɨro narɨgɨ́áyɨ́ rɨxa pwéáná yawawi Piripai e dánɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ nurai sɨpɨxɨ́ womɨ nɨpɨxemoánɨrai nɨŋwearai sɨ́á rɨxa wé wú yeamúróáná awamɨ Tɨrowasɨyo nɨwímearai e ŋweaŋáná sɨ́á wé wɨ́úmɨ dáŋɨ́ waú neamúroŋɨnigɨnɨ.
7 Sə́ á ka sɛɛŋgya jwɔ̂w shwɛ́ndɛ mə́ dʉ tɛ́ɛ́d yí nə́ sə́ mə́ zə́ féya bʉlɛ́d. Nda Pwôl nyə á bə nə́ nyə é kyey mán mələ̂m nə́, nyə á ka ŋgə lésha nə buud, a ka julə kaand nə́ ndɛɛ́ kə wɔ́ɔ́s tâm bulû.
7 Sadéyo nene aiwá nɨrane rosapá imɨxɨrane yanɨ nánɨ awí neánɨranéná Poro ámá e dáŋɨ́ awí eánɨ́áyo xwɨyɨ́á nurɨrɨ́ná “Wɨ́áríná rɨxa aŋɨ́ úɨmɨgɨnɨ.” nɨyaiwirɨ nánɨ xwɨyɨ́á anɨŋɨ́ minɨ́ xwɨ́á nɨmirɨ nɨra nurɨ rɨxa árɨwegɨ́ imónáná
8 Kʉ́l sə́ á bə fúm á njɔ́w dɨ́ gwɔ́w wá, məlámba mə́ á bə minjidyá fwámɛ́ bímbí.
8 aŋɨ́ awawá seáyɨ e ikwɨ́rónɨŋɨ́ nene awí neánɨmáná xwɨyɨ́á arɨ́á wiarɨŋwáwámɨ ramɨxɨ́ obaxɨ́ mɨxároárɨnɨŋagɨ aí
9 Dúl ncwə́má í á bə a njúl vúndɛd, ncwə́má dɔɔŋgʉ́ nə jínə́ nə́ Etíkus. Nyə á ka zə cɔ̧́ gwə́d nə́ cúg, Pwôl nyɛ ŋgə́ kə nə kaand shwóg. Nda gwə̂ í á bul bií Etíkus nə́, nyə á yʉŋ wú nûŋ bə́dyé álɛ́ɛl á njɔ́wʉ́d zə kadʉwa shí. Bwə́ zə wɛɛl nyə, a mə́ yə.
9 íwɨ́ sɨkɨŋɨ́ wo —O xegɨ́ yoɨ́ Yutikasorɨnɨ. O pɨ́pɨ́wɨ́yo nɨŋweámáná Poro anɨŋɨ́ minɨ́ xwɨyɨ́á xwɨ́á nɨmirɨ nura warɨ́ná arɨ́á nɨwirɨ sá niɨ́asɨ́ nɨyayíɨsáná rɨxa sá dɨŋɨ́ mamó nɨweárɨrɨ re eŋɨnigɨnɨ. Pákɨ́kɨ́ wɨ́xaú wá ikwɨ́rónɨŋɨ́ seáyɨ e eŋowámɨ dánɨ pírɨmioaŋɨnigɨnɨ. Pírɨmioááná ámá nɨwepɨ́nɨro nɨmearɨ́ná xwɨ́ámɨ pɨyɨ́ weŋagɨ meáagɨ́a aiwɨ
10 Pwôl mú shulə. A mú lɛɛlʉ́ kə, kə ŋkɛ̂ny ncwə́má nɨ mə́bwə́d. A mú cɨ nə buud nə́: «Kúgá kənd mílâm gwɔ̂w. Jîm jé jísə ná nyə nyúúlʉ́d.»
10 Poro nɨwepɨ́nɨrɨ íwɨ́ sɨkɨŋomɨ seáyɨ e nupɨkákwínɨrɨ nɨmɨ́kwɨyínɨmáná re urɨŋɨnigɨnɨ, “Seyɨ́né dɨŋɨ́ sɨpí mɨseaipanɨ. Ámɨ sɨŋɨ́ enɨŋoɨ.” nurɨmɨ
11 Pwôl mú nyiŋgə bád, a mú fɛ̂y bʉlɛ́d a də. A mú kə nə kaand shwóg nə́ ndɛɛ́ mán mú lə̂m. A músə kyey.
11 ámɨ nɨpeyirɨ ayɨ́ tɨ́nɨ nawínɨ aiwá nɨkwɨrɨrɨ nɨnɨmáná ayɨ́ tɨ́nɨ xwɨyɨ́á nɨrɨga núɨ́asáná rɨxa wɨ́á nóga warɨŋɨ́ tɨ́nɨ Poro pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ úagɨ
12 Bwə́ mú kyey nə ncwə́má nɨ kuwó. Sâ jɔɔŋg í á bə məma sâ í á mpu yə buud ŋkul yí.
12 ayɨ́ íwɨ́ sɨkɨŋɨ́ o ámɨ sɨŋɨ́ éagɨ nɨmeámɨ wigɨ́ aŋɨ́ e nánɨ nuro dɨŋɨ́ wɨ́á bɨ onɨmiápɨ mɨwónɨŋɨnigɨnɨ.
13 Sə́ mú kə shwóg, sə́ ŋwa byɔ́ɔ́l kə Asos wú í á bə nə́ sə́nɔ́ŋ Pwôl sə́ é kə nyiŋgə lad gwooŋg wá. Nyɛɛ, nyə á kyey njwóŋ nə njwóŋ nda nyə́ á cɛɛl nə́.
13 Poro “Awa aŋɨ́ Asosɨyɨ rɨnɨŋɨ́pimɨ nánɨ sɨpɨxɨ́yo warɨ́ná nionɨ xwɨ́áyo úɨmɨgɨnɨ.” nɨyaiwirɨ none sɨpɨxɨ́ womɨ nɨpɨxemoánɨrane Asosɨyo nánɨ nurane xɨ́o nánɨ wenɨŋɨ́ nerɨ ŋweanɨ́wá nánɨ óɨ́ neaimoíɨ́ eŋagɨ nánɨ none omɨ xámɨ numearane sɨpɨxomɨ nɨpɨxemoánɨrane Asosɨ nánɨ nurane nɨrémorane ŋweaŋáná
14 Pwôl mú kə kwey sə́ Asos. Sə́ mú ŋwa nyə byɔ́ɔ́lʉ́d sə́ músə kə Mitilɛ̂n.
14 Poro rɨxa xwɨ́áyo nɨbɨrɨ aŋɨ́ apimɨ neaímeááná o tɨ́nɨ nerɨmeánɨmɨ sɨpɨxɨ́yo nurane aŋɨ́ Mitirini rɨnɨŋɨ́pimɨ nɨrémorane
15 Wúlə cínɔŋgʉ́, sə́ mú kə nə byɔ́ɔ́l mâŋ nə́ ndɛɛ́ mán mələ̂m sə́ mú kumə nə́ bɛɛndyá nə Kyos. Jwɔ̂w í á bɛ̧ yí sə́ kumə ŋgɛɛ́ Sámos, jwɔ̂w í á kwo bɛ̧ yí sə́ mú kumə Milɛ̂t.
15 — ausente —
16 Pwôl nyə á ŋgə bul jɨɨ nə́ a kyey mâŋ nə mâŋ, cɔ̧́ Ifɛ̂z kú shigʉla shú nə́ a kú ná kwo bwey Azî. Nyə á ŋgə cáás nə́ ŋkí fwála dɨ́ nə ŋkul bə, a bə Yurʉ́səlɛm jwɔ̂w lʉ́ Pantekôt.
16 — ausente —
17 Sə́ njúl na Milɛ̂t ɨɨ́, Pwôl nyə á kənd muud Ifɛ̂z kə jɔ̂w ocúmbá buud wâ *Dɔ̧ lʉ́ óbúgʉla ɔ́ Yésus.
17 Poro Mairitasɨyo nɨrémómáná e dánɨ ámá Jisasoya sɨyikɨ́ imónɨgɨ́á Epesasɨyo ŋweagɨ́áyo wipeŋweagɨ́áwa nánɨ re urowárɨŋɨnigɨnɨ, “Awa obɨ́poyɨ.” nurowárɨrɨ
18 Ja ocúmbá buud bwə́ á zə wɔ́ɔ́s nyə́dɨ́ yí, nyə a lás nə bwo nə́: «Bɨ mə mpú nda mə́ á cʉgə nə bɨ́ mwɔ̂w mɛ̂sh tɛ́ɛ́d jwɔ̂w mə́ á wɔ́ɔ́s Azî yí.
18 awa rɨxa o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ báná re urɨŋɨnigɨnɨ, “Sɨ́á nionɨ segɨ́ Esia pɨropenɨsɨ́ tɨ́yo iwamɨ́ó rémoŋáyimɨ dánɨ pɨ́nɨ nɨseawiárɨmɨ uŋáyi nánɨ seyɨ́né tɨ́nɨ nawínɨ nɨŋwearɨ́ná pí pí eŋápɨ nánɨ soyɨ́né nɨjɨ́árɨnɨ.
19 Nə́ mə a sɛ̂y nə Cwámba mə kú bwɛlɛ ŋkɛ̂ny nyúul, mə ŋgə sɛ̂y nə micúŋ nə mindɔɔlú mə á ŋgə bwəma nə ndɨ́ nə məláámb *Oyúdɛn bwə́ á ŋgə ndêny mə má.
19 Seyɨ́né tɨ́nɨ nɨŋwearɨ́ná Ámɨnáoyá xɨnáínɨ́nɨŋɨ́ nimónɨrɨ o nánɨ wáɨ́ nɨwurɨmeirɨ nɨsearɨrɨ́ná seáyɨ e mimónɨpa nerɨ ínɨmɨ nɨseaimónɨrɨ eŋárɨnɨ. Seyɨ́né nánɨ dɨŋɨ́ sɨpí niarɨŋagɨ nánɨ waínɨ́ waíná ŋwɨ́ nɨseaeaayirɨ eŋárɨnɨ. Judayɨ́ nionɨ nánɨ mekaxɨ́ nɨrɨnarɨŋagɨ́a nánɨ xeanɨŋɨ́ obaxɨ́ nímeaŋɨ́ aiwɨ
20 Bɨ mə mpú nə́ mə a shígɛ́ shweel gúl fwámɛ́ sâ í á jəla nə kwíínd bɨ́ yí, njɨ mə á bwiiŋg bɨ́ kɛ́ɛl, mə dʉ yə bɨ́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá tâm buud nə bɨ́dɨ́ mínjɔ́w,
20 nionɨ wé ɨ́á mɨmɨxeánɨ́ xwɨyɨ́á seyɨ́né arɨ́á nɨwiro nɨxɨ́dɨróná naŋɨ́ seaimɨxɨpaxɨ́pɨ wí yumɨ́í mɨseaí nerɨ ámá obaxɨ́ sɨŋwɨ́ anɨgɨ́e dánɨranɨ, aŋɨ́ xɨxegɨ́yo ínɨmɨ dánɨranɨ, nɨsearéwapɨyirɨ eŋárɨnɨ.
21 mə ŋgə́ báásʉlə Oyúdɛn nə Ogʉrɛ̂k bɛ̂sh nə́ bwə́ cɛ́ndʉ́g mítə́dʉ́gá zə wə́ Zɛmbî, bwə́ búgʉ́lág Cwámba wúsʉ́ Yésus.
21 E nerɨ́ná Judayɨ́néranɨ, Gɨrikɨyɨ́néranɨ, ayá nɨsearemorɨ re searayiŋárɨnɨ, ‘Segɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ nɨmamoro Gorɨxo tɨ́ámɨnɨ nɨkɨnɨmónɨrɨ́ná negɨ́ Ámɨná Jisasɨ Kiraisomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́rópoyɨ.’ searayiŋárɨnɨ.
22 Ja ga, Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim mə́ bií mə mbwug, mə wə́ ŋkág Yurʉ́səlɛm kú mpu sâ í ŋgə́ bwánd mə shwóg ɛ́ga.
22 Arɨ́á nípoyɨ. Agwɨ kwíyɨ́ Gorɨxoyápɨ o Jerusaremɨ nánɨ úwɨnɨgɨnɨrɨ nɨkɨkayoŋagɨ nánɨ aŋɨ́ apimɨ rémóáná pí pí nímeanɨ́ápɨ nionɨ majɨ́á aiwɨ, sa e nánɨ warɨŋɨnɨ.
23 Sâ jísə́ yí jɨ́ njɨ nə́ míŋgwə́la miŋgwə́la, Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə jaaw mə nə́ məŋkəda nə *incwaw í ntʉg wə́ mə́ é kə bwəma nə ndɨ̂ yí.
23 E rémóáná pí pí nímeanɨ́ápɨ nionɨ majɨ́á eŋagɨ aiwɨ aŋɨ́ apɨ apimɨ múroarɨ́ná Gorɨxoyá kwíyɨ́pɨ ayá re nɨremoarɨŋɨ́rɨnɨ, ‘E rémóáná gwɨ́ rɨyiro xeanɨŋɨ́ seaikárɨro epɨ́rɨ́árɨnɨ.’
24 Njɨ, mə adʉ́gɛ́ cʉg jâm nda gúl məma sâ. Mə́ jɨɨ njɨ nə́ mə mpúg ju kʉ́lə́ mə́ ŋgə́ ju yí, mə mpu sâ ísɛ́y Cwámba Yésus nyə á yə mə yí, isɛ́y í bwiiŋgʉ́lə Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛ́l á mpaam mə́ Zɛmbî.
24 Ayá e nɨremoarɨŋagɨ aiwɨ, nionɨ dɨŋɨ́ mɨŋwɨrárɨnɨŋɨnɨ. Ayɨnánɨ mɨŋɨ́ yɨ́wɨ́ nírɨmɨ e nánɨ ananɨ warɨŋɨnɨ. Sɨŋɨ́ umɨ́a nánɨ ‘Ayɨ́ seáyɨ e imónɨŋɨ́pɨrɨ́anɨ?’ mɨyaiwí, pí pí nikárɨpɨ́rɨ́a aí gɨ́ xámɨ néra bɨŋápa sɨnɨ axɨ́pɨ néra nurɨ rɨpɨnɨ nerɨ́náyɨ́, ‘Ayɨ́ seáyɨ e imónɨŋɨ́pɨrɨ́anɨ?’ nimónarɨnɨ. Ámɨná Jisaso re nɨyaiwirɨ sekaxɨ́ nɨrɨŋɨ́pɨ, ‘O Gorɨxo ámáyo wá wianɨŋɨ́ eŋagɨ nánɨ xwɨyɨ́á yayɨ́ winɨpaxɨ́pɨ wáɨ́ nɨrɨmeíwɨnɨgɨnɨ.’ nɨyaiwirɨ sekaxɨ́ nɨrɨŋɨ́pɨ yoparɨ́pɨ nɨpɨnɨ wáɨ́ nurárɨmerɨ́ná ‘Ayɨ́ seáyɨ e imónɨŋɨ́pɨrɨ́anɨ?’ nimónarɨnɨ.
25 Jaá ga, mə mpú nə́ bɨ abʉ́lɛ́ ná kwo dʉ́g mpwóómbʉ́ nyâm, bɨ́ buud mə á ji bɨ́dɨ́ ŋgə́lə cúndə Faan mə́ Zɛmbî wá.
25 Arɨ́á nípoyɨ. Nionɨ seyɨ́né tɨ́ŋɨ́mɨ nemerɨ xwɨyɨ́á ámá Gorɨxomɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́roarɨgɨ́áyo xegɨ́ xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ umeŋweanɨ́ápɨ nánɨ wáɨ́ searɨmearɨŋáyɨ́né, nɨyɨ́nénɨ ámɨ gɨ́ sɨ́mɨmaŋɨ́ bɨ sɨŋwɨ́ nanɨpɨ́rɨ́á meŋɨ́pɨ nánɨ nionɨ nɨjɨ́árɨnɨ.
26 Mə ka ŋgə jaaw bɨ́ fwámɛ́ jaaw múús nə́ mə cugɛ́ nə məbɛ̧ɛ̧́ mə́ ŋkúmba muud na bɨ́dɨ́.
26 — ausente —
27 Mə a bwiiŋg bɨ́ tə́dʉ́gá mə́ Zɛmbî wɛ̂sh kú shweel tɔɔ sâ.
27 — ausente —
28 Bɨ ɔ mpú baagʉlə bɨ́mɛ́fwó, bɨ́ mpu nə́mə́ baagʉlə sɔɔnz jɛ̂sh Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim nyə á tə̂l bɨ́ nə́ bɨ bə́g obaagʉlə yí. Bɨ ɔ mpú wɨ́ɨl Dɔ̧ lʉ́ óbúgʉla Zɛmbî nyə á kusə nə məcií mɛ́ yí.
28 Ámá Jisasoyá imónɨgɨ́á sewanɨŋoyɨ́né umeŋweagɨ́ápimɨ rɨkɨkɨrɨ́ó wiarɨgɨ́oyɨ́né imónɨpɨ́rɨxɨnɨrɨ wáyɨ́ seainɨ́wɨnɨgɨnɨ. Ámá Gorɨxoyá sɨyikɨ́ imónɨgɨ́á nɨyonɨ —Ayɨ́ nánɨ yoxáɨ́pámɨ dánɨ nupeirɨ́ná xewanɨŋo gwɨ́nɨŋɨ́ roayíroárɨŋɨ́yɨ́rɨnɨ. Ayo nɨyonɨ numeŋwearɨ́ná Gorɨxoyá kwíyɨ́pɨ sipɨsipɨ́ awí mearoarɨgɨ́ápa axɨ́pɨ awí umearóɨ́rɨxɨnɨrɨ seaimɨxárɨŋoyɨ́né xɨxenɨ píránɨŋɨ́ umeŋweáɨ́rɨxɨnɨ.
29 Mə mpú nə́ ja mə é cɔ̧́ yí, oŋkweny ɔ́ ányinyaanə̂ bwə́ é zə nyíi na bɨ́dɨ́. Bwə́ ábʉ́lɛ jagʉlə sɔɔnz jɨ́n.
29 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ seararɨŋɨnɨ. Nionɨ rɨxa pɨ́nɨ nɨseawiárɨmɨ úáná ámá sɨ́wí sayɨ́ sipɨsipɨ́ roarɨgɨ́ápánɨŋɨ́ nimónɨmɨ seyɨ́né tɨ́ámɨnɨ nɨbɨro ámá soyɨ́né umeŋweagɨ́áyo xe naŋɨ́ oépoyɨnɨrɨ sɨŋwɨ́ mɨwɨnɨ́ xwɨrɨ́á seaikɨxeayipɨ́rɨ́árɨnɨ.
30 Bɔ́ɔ́l búúd bwə́ bá dʉ wɔɔf na bɨ́dɨ́ gwooŋg dɨ́ bwə́ dʉ jɨ́ɨ́gʉli bɔ́w-bɔ̂w mínjɨ́ɨ́gʉ́lá dʉ julə *ompwíín nə́ bwə́ bɛ̧́g bwo.
30 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ enɨ seararɨŋɨnɨ. Segɨ́yɨ́ wa enɨ nɨwiápɨ́nɨmearo re nɨyaiwiro yapɨ́ wíwapɨyipɨ́rɨxɨnɨ, ‘Jisasomɨ xɨ́darɨgɨ́áyɨ́ wigɨ́ wínɨyo pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ nionɨnɨ onɨxɨ́dɨ́poyɨ.’ nɨyaiwiro yapɨ́ wíwapɨyipɨ́rɨxɨnɨ.
31 Gwə́ wə́ mə́ cɨ́ nə bɨ́ nə́: “Jigá ŋkasə̂. Bɨ ɔ́ dʉ tə́dʉga nə́, tâŋ mimbû mílɔ́ɔl, mə á dʉ kɛ́wʉli muud yɛ̂sh nə bulú nə mwásə́, mə nə məzhwíílɛ míshʉ́d.”
31 Ayɨnánɨ nionɨ seyɨ́né tɨ́nɨ nɨŋwearɨ xwiogwɨ́ waú wo nɨmúroarɨ́ná woxɨnɨ woxɨnɨ nánɨ dɨŋɨ́ sɨpí nɨseairɨ ŋwɨ́ tɨ́nɨ eŋɨ́ rɨrémɨxɨ́ searɨŋápɨ bɨ pɨ́nɨ mɨwiárɨ́ anɨŋɨ́ minɨ́ yayiŋápɨ nánɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ mɨmamó sɨŋwɨ́ tɨ́nɨ anɨŋɨ́ minɨ́ éɨ́rɨxɨnɨ.
32 Nə́ ndɛɛ́, mə mə́ bəd bɨ́ mə́bwə́ mə́ Zɛmbî dɨ́, nə kɛ́ɛl á mpaam nyɛ́d. Nyə wə́ jɨ́ nə ŋkul sá nə́ bɨ́ ŋgə́g nə lal búgə́d, nyə nə́mə́ wə́ jɨ́ nə ŋkul yə bɨ́ mənywa nyə á bwey kwəmʉsa shú búúd nyə á mə́ sá nə́ bwə́ bə́g miŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ wá.
32 Agwɨ nionɨ Gorɨxo seamenɨ́a nánɨ xegɨ́ wéyo seawárɨrɨ soyɨ́né xwɨyɨ́á o ámá nɨyonɨ wá nɨwianɨrɨ eŋɨ́pɨ nánɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́ropɨ́rɨ seawárɨrɨ yarɨŋɨnɨ. Xwɨyɨ́á apɨ ananɨ sɨ́kɨ́kɨ́ seaomɨxɨrɨ amɨpí naŋɨ́ Gorɨxo ámá nionɨ gɨ́ imónɨŋɨ́yo wíɨmɨgɨnɨrɨ imónɨŋɨ́pɨ meapaxɨ́yɨ́né seaimɨxɨrɨ epaxɨ́ imónɨnɨ.
33 Mə a shígɛ́ wɨ́ɨ́mb *mwaanɛ̂ ŋkí or ŋkí káándə́ mə́ múud.
33 Nionɨ seyɨ́né tɨ́nɨ nɨŋwearɨ́ná segɨ́ woyá sɨ́ŋá gorɨ́ranɨ, sɨ́ŋá sirɨpáranɨ, rapɨrapɨ́ranɨ, wí sɨŋwɨ́ ɨ́wɨ́ mɨwɨnɨŋárɨnɨ.
34 Bɨmɛ́fwó bɨ mə mpú nə́ ísâ mə́ á dʉ jɨɨ yí nə byɔɔŋg búúd ɔ́ gwooŋg jâm bwə́ á dʉ jɨ́ɨ́ yí, məbwə̂ mâm mə́ga mə́ á dʉ sɛ̂y, mə́ dʉ bii.
34 Nionɨ seyɨ́né tɨ́nɨ nɨŋwearɨ́ná eŋápɨ sewanɨŋoyɨ́né nɨjɨ́árɨnɨ. Amɨpí wí mɨsearápɨ́ ‘Pí yínɨrɨ pí nɨrɨ emɨ́ɨnɨ?’ nɨyaiwirɨ nerɨ́ná wé gɨ́ rúmɨ dánɨ nɨgwɨ́ omɨŋɨ́ nerɨ nɨgwɨ́ nɨmearɨ bɨ́ nerɨ́ná nionɨ gɨ́ bɨ́ erɨ ámá nionɨ tɨ́nɨ ŋweaarɨgɨ́áyo enɨ bɨ́ wiirɨ eŋárɨnɨ.
35 Mə a lwágʉlə bɨ́ fwámɛ́ lwágʉlə nə́ ntʉ́ga wə́ múúd mə jə́lá nə wádʉga yɛ́ shú nə́ a kwííndʉ́g bɔɔŋg bʉ́sə́ kú nə məŋkul wá. Muud tə́dʉga nə́mə́ íciyá Cwámba Yésus nyə a cwééd yí nə́: “Nə muud mə yána yɛ́, nə nyɔɔŋg mə lə́g yɛ́, nyɔɔŋg mə yána ɔ jísə́ nə ocúncɛ́sh.”»
35 Amɨpí nɨ́nɨ nionɨ eŋápɨ nerɨ́ná rɨxa re seaíwapɨyiŋárɨnɨ. Ámá sɨpíyɨ́ seáyɨ́ nerɨ mɨnɨpaxɨ́ imónɨŋɨ́yo arɨrá wíɨ́rɨxɨnɨ. Xwɨyɨ́á Ámɨná Jisaso rɨŋɨ́ rɨpɨ, ‘Yayɨ́ mɨnɨ wiarɨŋo winarɨŋɨ́pɨ yayɨ́ uráparɨŋo winarɨŋɨ́pimɨ seáyɨ e imónɨnɨ.’ xwɨyɨ́á apɨ enɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ mɨmamó dɨŋɨ́ móɨ́rɨxɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
36 Ja nyə á shîn lás ntʉ́nɨ yí, bə́nɔ́ŋ bɛ̂sh bwə́ á kúd məbwóŋ shí, a músə jəgʉla.
36 Poro xwɨyɨ́á apɨ nɨpɨnɨ nurárɨmɨ xómɨŋɨ́ nɨyɨkwirɨ awa tɨ́nɨ Gorɨxomɨ xwɨyɨ́á rɨrɨmɨ́ nɨwiro
37 Buud bɛ̂sh bwə́ músə ŋgə bwawʉda, bwə́ ŋgə kúlal nyə, bwə́ ŋgə kalʉwo nyə cʉ́ŋʉ́d.
37 — ausente —
38 Bwə́ á bul gwág cɛy lámʉ́d nəcé nda nyə á cɨ nə bwo nə́ bwə́ ábʉ́lɛ kwo dʉ́g mpwóómbʉ́ nyɛ́ nə́. Bwə́ á ka kə lʉ́gal nyə kə wɔ́ɔ́s byɔ́ɔ́lʉ́d.
38 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra