Rute 2
TLJ vs ARA
1 Nawomi̱ akaba ali na lughanda lwa eba wee, oghu baaghilaghamu Bbowaaji̱. Akaba ali musaasa muguudha kandi amanuuwe. Ali wʼomu ntu̱la ya mubule bali̱i̱ wee Eli̱meleeki̱.
1 Tinha Noemi um parente de seu marido, senhor de muitos bens, da família de Elimeleque, o qual se chamava Boaz.
2 Kilo kimui Lu̱u̱si̱ aaghila Nawomi̱ ati, “Oleke ngende mu musili, nangubona muntu oghu angungilila kisa. Ansi̱i̱mi̱lani̱ya kukoma-koma bbaale eghi ekwete kulaghalika bakoli̱ be.”
2 Rute, a moabita, disse a Noemi: Deixa-me ir ao campo, e apanharei espigas atrás daquele que mo favorecer. Ela lhe disse: Vai, minha filha!
3 Lu̱u̱si̱ aaghenda mu musili, aatandika kukoma-koma eghi ekwete kulaghalika bakoli̱. Kyajooka ngu niibuwo aakola mu musili ghwa Bbowaaji̱ wʼomu ntu̱la ya Eli̱meleeki̱.
3 Ela se foi, chegou ao campo e apanhava após os segadores; por casualidade entrou na parte que pertencia a Boaz, o qual era da família de Elimeleque.
4 Haanu̱ma ya bwile, Bbowaaji̱ aaki̱dha mu musili ku̱lu̱gha Bbeteleheemu. Aalamu̱ki̱ya abaamukeselagha ati, “Mukama abe naanu!”
4 Eis que Boaz veio de Belém e disse aos segadores: O Senhor seja convosco! Responderam-lhe eles: O Senhor te abençoe!
5 Bbowaaji̱ aabu̱u̱li̱ya mukulu wa abaamukeselagha ati, “Manaabukali̱ oghu ni muhala wa ani̱?” Bbowaaji̱ naabona Lu̱u̱si̱|alt="Ruth gleaning; Boaz watches and talks with servant" src="co00964.jpg" size="col" loc="Ruth 2:5-7" copy="© 1996 David C. Cook." ref="2:5-7"
5 Depois, perguntou Boaz ao servo encarregado dos segadores: De quem é esta moça?
6 Musaasa oghu aamukuukamu ati, “Ni manaabukali̱ oghu alu̱ghi̱ye Mowaabu akaasa na Nawomi̱.
6 Respondeu-lhe o servo: Esta é a moça moabita que veio com Noemi da terra de Moabe.
7 Aasi̱ye ansaba kukoma-koma eghi yaalaghalikagha hambali abakwete kukesa, baakesi̱ye. Aatandi̱ki̱ye kukola ku̱lu̱gha nkyambisi ku̱hi̱ki̱ya endindi kandi niibuwo aahuumulʼo kati̱i̱ mu kajalaja.”
7 Disse-me ela: Deixa-me rebuscar espigas e ajuntá-las entre as gavelas após os segadores. Assim, ela veio; desde pela manhã até agora está aqui, menos um pouco que esteve na choça.
8 Bbowaaji̱ aaghenda hambali Lu̱u̱si̱ ali. Aamughila ati, “Manaabukali̱ uwe, ontegheeleli̱ye, otalu̱gha mu musili ghuni kughenda kukoma-koma mu musili ghunji. Ookale hamui na baana baabukali̱ abakwete kukola mu musili ghuni.
8 Então, disse Boaz a Rute: Ouve, filha minha, não vás colher em outro campo, nem tampouco passes daqui; porém aqui ficarás com as minhas servas.
9 Ololaghe musili oghu bakwete kukesamu, naawe oghendaghe obakweme enu̱ma, noonakoma-koma eghi yaalaghali̱ki̱ye. Naaghambiiye batabhana banje aba nti batakutalibani̱ja. Kaakuba eliyo likukwata, oghende onuwe haa maasi agha baasu̱u̱hi̱ye mu minagha.”
9 Estarás atenta ao campo que segarem e irás após elas. Não dei ordem aos servos, que te não toquem? Quando tiveres sede, vai às vasilhas e bebe do que os servos tiraram.
10 Obu Lu̱u̱si̱ aaghu̱u̱ye ebi, aateeli̱ya Bbowaaji̱ mu maghulu, haali̱i̱so yee aaku̱ma hansi, aaghila ati, “Wanfu̱u̱yʼo nangaaki? Waaghiliiye kisa si̱ye munamahanga nangaaki?”
10 Então, ela, inclinando-se, rosto em terra, lhe disse: Como é que me favoreces e fazes caso de mim, sendo eu estrangeira?
11 Bbowaaji̱ aamukuukamu ati, “Bangambiiye byona ebi waakoleeye njoko byala waawe, ku̱lu̱gha bali̱i̱ waawe aaku̱u̱ye. Nkimani̱ye ngoku waati̱ghi̱ye so waawe kandi njoko waawe. Waalu̱gha mu ehanga lyanu, waasa kuukala na bantu aba otamani̱ye.
11 Respondeu Boaz e lhe disse: Bem me contaram tudo quanto fizeste a tua sogra, depois da morte de teu marido, e como deixaste a teu pai, e a tua mãe, e a terra onde nasceste e vieste para um povo que dantes não conhecias.
12 Mukama akusasule haabwa ebi waakoli̱ye. Mukama Luhanga wa I̱saaleeli̱, oghu weebi̱ngi̱ye mu mapapa ghe kuba buulukilo bwawe, akuhe mpeela ekani̱ye.”
12 O Senhor retribua o teu feito, e seja cumprida a tua recompensa do Senhor , Deus de Israel, sob cujas asas vieste buscar refúgio.
13 Lu̱u̱si̱ aamukuukamu ati, “Wai̱tu̱, wangiliiye kisa. Waaleki̱ye neehi̱ghu̱wa kulungi haabwa ku̱bu̱gha nanje kusemeeye, nankabha ntali omui haa baheeleli̱ya baawe.”
13 Disse ela: Tu me favoreces muito, senhor meu, pois me consolaste e falaste ao coração de tua serva, não sendo eu nem ainda como uma das tuas servas.
14 Obu bwile bwa kuliya bwahi̱ki̱ye, Bbowaaji̱ aaghila Lu̱u̱si̱ ati, “Wiise oliye, okwate mugaati̱ kandi oghu̱koli̱ye mu vi̱i̱ni̱ esaaliiye.” Lu̱u̱si̱ aasa aasitama haai naabaakesagha. Bbowaaji̱ aamuha byokuliya, aaliya aakuta kandi binji byati̱ghalʼo.
14 À hora de comer, Boaz lhe disse: Achega-te para aqui, e come do pão, e molha no vinho o teu bocado. Ela se assentou ao lado dos segadores, e ele lhe deu grãos tostados de cereais; ela comeu e se fartou, e ainda lhe sobejou.
15 Obu Lu̱u̱si̱ aatodhi̱ye kukuuka haa musili kukoma-koma eghi yaalaghali̱ki̱ye, Bbowaaji̱ aaghila bakoli̱ be ati, “Mumuleke akoma-kome nankabha hambali mutaaye eghi mwakesi̱ye, mutamutanga.
15 Levantando-se ela para rebuscar, Boaz deu ordem aos seus servos, dizendo: Até entre as gavelas deixai-a colher e não a censureis.
16 Muuye dhee haa eghi mu̱bohi̱ye mu bibha, mu̱mu̱ti̱ghi̱leyo aghikoma-kome kandi mutamutanuka.”
16 Tirai também dos molhos algumas espigas, e deixai-as, para que as apanhe, e não a repreendais.
17 Lu̱u̱si̱ eeyongela kukoma-koma bbaale mu musili oghu ku̱hi̱ki̱ya lwagholo. Obu aaghihuuye, aahi̱ki̱ya haai nga ki̱lo eku̱mi̱.
17 Esteve ela apanhando naquele campo até à tarde; debulhou o que apanhara, e foi quase um efa de cevada.
18 Aaghiheeka aaghenda mu tau̱ni̱, ooleka bbaale eghi ni̱nabyala wee. Aayayo byokuliya ebyamusaaghi̱ye, aamuha biyo.
18 Tomou-o e veio à cidade; e viu sua sogra o que havia apanhado; também o que lhe sobejara depois de fartar-se tirou e deu a sua sogra.
19 Nawomi̱ aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Eni yoona waaghi̱i̱hi̱ye haa? Waakolagha mu musili ghwa ani̱? Musaasa oghu aakughiliiye kisa aheebuwe mu̱gi̱sa!”
19 Então, lhe disse a sogra: Onde colheste hoje? Onde trabalhaste? Bendito seja aquele que te acolheu favoravelmente! E Rute contou a sua sogra onde havia trabalhado e disse: O nome do senhor, em cujo campo trabalhei, é Boaz.
20 Nawomi̱ aaghila mugholi wee ati, “Mukama oghu akughililagha kisa abaakaaye kandi abaaku̱u̱ye, ahe musaasa oghu mu̱gi̱sa.” Aatodha aaghila mugholi wee ati, “Musaasa oghu ni lughanda lwa mubule bali̱i̱ wanje Eli̱meleeki̱, ni omui haa ababhonganuuwe kutuloleelela.”
20 Então, Noemi disse a sua nora: Bendito seja ele do Senhor , que ainda não tem deixado a sua benevolência nem para com os vivos nem para com os mortos. Disse-lhe mais Noemi: Esse homem é nosso parente chegado e um dentre os nossos resgatadores.
21 Lu̱u̱si̱ aaghila ati, “Aatodhi̱ye angambila kuukala niinakola na bakoli̱ be, ku̱hi̱ki̱ya kukesa kuhooye.”
21 Continuou Rute, a moabita: Também ainda me disse: Com os meus servos ficarás, até que acabem toda a sega que tenho.
22 Nawomi̱ aaghila mugholi wee Lu̱u̱si̱ ati, “Muhala wanje, nkilungi kughenda kukola na baana baabukali̱ aba mu musili oghu. Otaghenda mu musili ghwa muntu onji, nanga bangukutwalikani̱ya yo kubhi.”
22 Disse Noemi a sua nora, Rute: Bom será, filha minha, que saias com as servas dele, para que, noutro campo, não te molestem.
23 Lu̱u̱si̱ aakala naanakola enu̱ma sya baana baabukali̱ aba. Aakoma-koma bbaale mu musili ghwa Bbowaaji̱ ku̱hi̱ki̱ya obu bwile bwa kukesa bwahooyʼo. Eeyongela kuukala hamui na ni̱nabyala wee.
23 Assim, passou ela à companhia das servas de Boaz, para colher, até que a sega da cevada e do trigo se acabou; e ficou com a sua sogra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?