Marcos 8
SET vs AAI
1 Nebeinye mo nekewate ro miyae helen bolen hokoumeke, holo kaban sele wokainyele. Hokoumeke yo Yesus ereweumile eraman banne, na moisa orowate yo kaeneumikoke mo weumi,
1 Veya nati wanawananamaim sabuw rou’ay gagamin tabo hiru’ay maiye. Nati ana maramaim sabuw isah men abistan ta ma’am boro hita’aan aurih bay en. Jesu ana bai’ufununayah eafih hina biyan hitit naatu iuwih eo,
2 “Nda ro helen miyae helen arilewolene Reyae kena beko hele hubanale. Rangkele mo nekeimeyande ya name nendobe yeuboke, ramanbe baeumihoke.
2 “Ayu sabuw iti ai’itih abiyababan anayabin hina bairi ama’am veya tounu sawar naatu boun boro abistan hina’aan.
3 Nda yore na yarele bangka yae ufemile enatena, nibi nolone hokoiko-hokoiko konayende, rabuhine ban naei nolona hiwa ahaufa mewate.”
3 Ayu a murumurubih aniyafarih au bar hinanan, asir boro efamaim bayumih matah nabib anayabin sabuw afa ef yok hina.”
4 Yesus na moisa orowate yo yae wainye, “Na hului ban sele nda a haei-saei a koukou wanen raman yaromakonde ro miyae helende imamile anenaikonde uwa renaibondere!”
4 Naatu bai’ufununayah Jesu hiya’afut hi’u, “Iti i arar yan tama’am, bay boro menamaim tanab sabuw tanituwih?”
5 Yesus yae hineumi, “Mainya feu naennaen hului honate?”
5 Jesu ibatiyih eo, “Bo kwa aur rafiy bai’ab tema’am?” Ana bai’ufununayah hiya’afut hio, “Rafiy fafar etei umat roun rou’ab.”
6 Yesus nda ro helen miyae helen kani ranne mo nuwenaikondere ukeumi. Nebeisa nane feu mehine beere mo yaroukoke Allahre helen foise mo ukeungele. Nane feufe mo Naei me yae kayele na moisa orowate yore yeumi, nda ro miyaere wahenaimilere.
6 Jesu sabuw iuwih me yan himarir naatu rafiy fafar etei umat roun rou’ab bow God ana merar yi naatu imseseb ana bai’ufununayah itih hibow sabuw hifaramih.
7 Ka fele-fele name keli hubayaeikoke roukate mekate mo, Yesus helen foise mo Allahre ukeunge. Nebeisa na moisa orowate yore wahenaimikondere ukeumi.
7 Na’atube siy gidigidih matan ta auman bow God ana merar yi naatu ana bai’ufununayah iuwih hibow sabuw hifaramih.
8 Nanemene anaikoke uwa hele raeibokate. Nebeisa na moisa orowate yo anaikoke na kalun honowatebe riya mbainye arilaisikera me baeikoke kakali mehine bee bele yaeiboke.
8 Sabuw etei’imak hi’aa hai fofonin bai, naatu bay hi’aa ufunamaim momosarih bai’ufununayah hibiwanen sakasak etei umat roun rou’ab awah hikartanen.
9 Eraman anaikoke yo me baeikoke bae nemene 4.000 hului. Nebeisa Yesus ukeumi nebei ro miyae helen na yore-yore ewate.
9 Sabuw etei i 4,000 na’atube hiru’ay, imaibo Jesu sabuw iyafarih hai ubar hin.
10 Halakokera Yesus na moisa orowate yo bele kaikainye maeisaweuboke Dalmanuta kanire fowate.
10 Naatu Jesu ana bai’ufununayah bairi wa tafan hiyen hin tafaram Daramanuta wanawananamaim hitit.
11 Fainyoke yona Farisi holona yo Yesus bokore mekate. Umalire hubanainyehindere nebei Farisi holona yo yae surgana rambun eme wanen kelemmibondere riyainye.
11 Pharisee afa hina Jesu biyan hitit hibusuruf hibabatiy baikubibiruwin isan, hai kok i ina’inan ta marane tasinaf hita’itin.
12 Yesus na kena eisa mehi yae folowole wa elele, “Rahene nda heena ro miyae rambun emere-emere mokorebondere riyaise? Reyae nda heena ro miyaere rambun emere ekeleijae hele.”
12 Jesu kwairin tom naatu iyafutih eo, “Aisim iti boun ana sabuw ina’inanen itin isan tefefeyan? Anababatun a tur ao’owen, ina’inan ta boro men iti boun ana sabuw isah ana sinaf hina’itinimih!”
13 Yesus nebei are riwainye yore nukeumiboke, na moisa orowate yo bele kaisa hawaiboke naisike reufire fowate.
13 Basit nati’imaim sabuw ihamiyih wa afe’en yen rabon harew kukuf rewan rounane.
14 Yesus na moisa orowate yo oneumikoke feu hi ebaraiboi. Naei feu mbai ken sele kaikai einye nekewole.
14 Bai’ufununayah nuhih bur rafiy ta baina’e i rafiy fafar ta’imonamo hibai hitit wa hisra’at hirabon.
15 Bumokone fowate yae Yesus weumi, “Kayaa hebembe! Farisi holona bele Herodesle holona bele naei ragi.”
15 Jesu iten ya’ih eo, “Mata toniwa’an kwanakaifi gewas, Pharisee naatu Herod bairi hai faraw ra’ara’at wabin yeast isan.”
16 Na uware uware hinate elate, “Yesus na mekai ma rahebe haraungeboke? Eyae feu eyaroikoi mekandene era?”
16 Naatu bai’ufununayah taiyuwih hima hibabatiyih, “Iti eo anayabin it rafiy ta men tabai tanan isan.”
17 Na kena u einye hubawainyere Yesus isaeyeuboke, nebeinye nda yore weumi, “Rahene mayae feu ban nounge haeube? Mayae namman Raei elae isaeyeiboi! Mai u bene namman nana yae nekeimeyayembe.
17 Jesu so’ob i abistan isan hima hio, imih ibatiyih, “Aisim rafiy baina’e tanan isan kwama kwao’o? Kwa mata men toiwa’an naatu tur naniyan men kwabaib? Dogor boro’ika tefofokar?
18 Mayae raei me u mokoukokalere ijoko eraukoke angkaei boraukoke, nebeibe naei mekai isaeyeiboi mo kaube era. Bene nekenayembe,
18 Mata ema’am baise men kwa’i’itin, tain ema’am baise men kwanonowar? Naatu men kwanotanot,
19 Reyae feu maehae mbai kaiwale ro miyae 5.000 ikamaele! Nebei ikamaele anaikoke heene, na kalun kakali naennaen arilaufike?”
19 Ayu rafiy fafar etei umat roun rou’ab abow aimseseb sabuw etei 5,000 abituwih bay rebarebah sakasak bai’ab kwaiwanfoten?” Bai’ufununayah hiya’fut hio, “Sakasak etei 12.
20 Yesus benen weumi, “Nane merau feu mehine bee belere kaiwale, ro miyae 4.000 ikamaele anaikoke hena na kalun kakali naennaen arilaufike?”
20 Bo rafiy etei umat roun rou’ab abow aimseseb sabuw 4,000 abituwih bay rebarebah sakasak bai’ab kwaiwanfoten?”
21 Yesus yae weumi, “Nebei lonbe wa mayae namman isaeyeiboi mo koimeyaube Reyae naeinya hesele nde!”
21 Ana bai’ufununayah hiya’afut hio, “Sakasak etei umat roun rou’ab.” Jesu iuwih eo, “Kwa i boro’ika kwakakasiy.”
22 Yesus na moisa orowate yo bele kaisa awayeke ekate Betsaida yone ainyoke. Betsaida yona ro mbai ijoko kumba yawainyehoke Yesusle bokore mekate. Yawainyehoke yo yae Yesusre na hebaen-sebaen riyainye mere ramenensindere.
22 Hina tafaram Bethsaida hitit imaim sabuw afa orot matan fim hibai hina Jesu biyan hitit butubunin isan hifefeyan.
23 Yesus nane rore mo na mera ikileungeboke yaweungehoke yo moise ekete. Nebeisa Yesus euwaekire mo mene houboke nebei role ijoko ranne raungehike. Nebeisa hineunge, “Mana naendae wanen, ndane rambun hi ijoko ereyae?”
23 Jesu orot matan fim uman bai hairi bar merar hihamiy hitit hin sa’ab, Jesu orot matan kwaitutur uman matanamaim rumum naatu ibatiy, “Sawar afa ku’i’itah?”
24 Nebei ro na ijoko bere yae erele, weunge, “Ro miyaere eramaele, nana wanen, o merau ha merau eramaele ele mele kate.”
24 Orot nuw ra’at naatu eo, “U, ayu sabuw ai’itih, baise ai’itih i boun ai’ibe hibat tereremor.”
25 Yesus na me nebei role ijoko ranne benen raungehikera ijoko na hele hele erewole ro miyae ro rowoumile. Nda ro na hele na ijoko foibe yeiboke erele.
25 Jesu iban maiye umanamaim orot matan rumum. Imaibo orot matan kubuna nuw naatu sawar itih gewagewas.
26 Nebeisa Yesus nebei kiyaere weunge, “Nda a huweumile belene, yo eise eijae, na hibi waei imaere yae ele.”
26 Jesu orot ana ubar biyafar iu, “Men ina’intabir maiye inan nati bar merar inatitamih.”
27 Yesus na moisa orowate yo bele Betsaida yora alainyekoke Kaisarea Filipi yo kaban yanainyekoke honate yo ran yo randa orayeke. Nibi nolone ewate yae Yesus hineumi, “Ro yae miyae yae rare nde yae elate?”
27 Naatu Jesu ana bai’ufununayah bairi hin bar merar Caesarea Philip i wanawananamaim hitit, efamaim hinan ana bai’ufununayah ibatiyih, “Kwao anowar, sabuw ayu isou i mi’itube te’o kwanonowar?”
28 Na moisa orate yo yae wainye, “Hiwa yo yae elate, Yohanes bure kowoumi kiyae; hiwa yo yae Allahle yendo kayaalo Elia yae elate; na hiwa yo yae wa Allahle yenjo kayaalo mbai yae elate.”
28 Hiya’afut hio, “Sabuw afa te’eo o i John Baptist, afa Elijah, naatu afa i dinab orot ta.”
29 Yesus yae hineumi, “Mayae bae Rare nde yae elaube?”
29 Naatu Jesu ibatiyih, “Bo kwa mi’itube ayu isou kwa’o?” Peter iya’afut eo, “O i Roubininenayan.”
30 Nebeisa Yesus nda yore a hun koloumi, weumi, “Ndere ndere Raei uwa naei a ehuweyeijae.”
30 Naatu Jesu eofafarih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen ayu isou.”
31 Nebeisa roko mbai nendo Yesus naei uwa beko mokonainyelere abe yakawoumi. Na moisa orowate yore weumi, “Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, beko helen sele hubarengkonde. Yahudi yun-jun bele, imam yun-jun bele, nane merau Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke keleyaimile holona bele nenaisehinde nebeisa honaisebondera enaisemolonsande. Nebeibe ya name nendo nulu yo mahe yora arenunde.”
31 Naatu Jesu busuruf ma i’obaibiyih eo, “Orot Natun i boro sawar moumurih wanawanan narun ni’akir. Jew sabuw hai ukwarih, firis ukwarih, ofafar kirumayah boro hinakwahir naatu hinarab namorob, baise veya tounu ufunamaim boro namisir maiye.”
32 Yesus na uware enainyemokonde a na yaka yae yakawoumi. Nebeisa Petrus yaweungehoke felande einyakeleuboke a maleu-maleu wae weunge, “Nebei wanen are ehuweijae ya!”
32 Tur bebeyan iti na’atube eo hinowar, Peter bai hairi hin sa’ab naatu busuruf Jesu kwarar eofafar.
33 Nebeibe Yesus eubeufoke na moisa orowate yore ereumi wa, Petrusre oku nekeunge weunge, “Ra moisa yae eye, Setan walobo yun! Rabuhine ban waei u benera Allah yae haraungebokere ebaei, ro miyae naei u benena ma yae haranae!”
33 Baise Jesu tatabir ana bai’ufununayah isah nuw naatu Peter kwarar iu, “Au’uf kwen Satan mowan, o a not i men Godane enan, baise orotone enan.”
34 Nebeisa Yesus ahaunga hebate ro miyae helen bele na moisa orowate yo bele kaeneumi naei bokore menatere. Mekate mo ane weumi, “Rare hakonsebonde kiyae, nda wali ma mokonde hele: naei bekore kena haehae koyelere ehakoyei, naei ohali kaembonde, a ufende hului hubara haeisa yanende yae Rare hakonsebonde.
34 Jesu ana bai’ufununayah sabuw bairi eafih hina biyan hitit naatu iuwih eo, “Yait nakok ayu bai’ufununu’umih taiyuwin nakwahir ana onaf na’abar ayu ni’ufnunu.
35 Rabuhine ban nde yae releunge naei wali holere molonnebonderena, nebei kiyae naei wali hole omoloiboi. Nebeibe nde yae Raei naei a foi faeu foi aerene naei wali Rare yenselena na wali hole molonnebonde.
35 Anayabin orot yait taiyuwin ana yawas ebobotan boro nikasiy, baise orot yait ayu wabu isan naatu tur gewasin isan ana yawas nakwakwahir boro natita’ur.
36 Na foi rahe, ro mbai nda kanina kelana rambun nemene fomene yaroukoube, naei wali bae hole omoloiboi!
36 Orot tafaram tutufin etei nab nabiyasisir wanawanan i namomorob ana gewasin boro abisa nab?
37 Rahe rambun nda kani kela naei yae wali henare na hului beneikonde!
37 Men abisa ta ema’am boro orot nab ana yawas natubun nab maiye.
38 Nda hokolona ro miyae Allah are ehakoiboi, me hila u hila bele mokate yo nolone nekate. Nde yae Raei naeise nebei yo bene fe engkondena, Reyae roko benen merele heene nare nebei sului mbai fe eremikonde. Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, benen merele heene Maeko Naei one hengko eisa Naei eleuboke malaikat bele ei anaisebonde memale.”
38 Anayabin iti boun i veya kakafin, God bat ufutin naatu tenagogor i erara’at, imih yait ayu isou naatu au tur isan biya na’ohow, Orot Natun boro obo isa biyan na’ohow Tamah ana marakaw wanawanan ana tounamatar kakafiyih bairi hinanan ana veya’amaim.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?