Mateus 25

MCP vs NAA

NAA Nova Almeida Atualizada 2017

¹ «Ntɔ́, Faan á gwɔ́w í bá bə nda lâŋ ga: oncwíyɛ̂ ɔ́ mə́sás wûm mə́ á ŋwa məlámba, zə kə nə́ mə́ kə́ lə́g múúd nyə á bə nə́ a zə́ bwéémb shwə́ wáŋ yɛ́.

¹ — Então o Reino dos Céus será semelhante a dez virgens que, pegando as suas lamparinas, saíram a encontrar-se com o noivo.

² Mə́sás wûm mə́nɨ dɨ́, mə́tɔ́ɔn mə́ á bə ilad, mə́tɔ́ɔn okə́ŋ.

² Cinco delas eram imprudentes, e cinco, prudentes.

³ Mɔɔŋg mə́ á bə ilad má mə́ á ŋwa məlámba kú bwey ŋwa mɔ́ɔ́l mə́wúdə kə nə mwo.

³ As imprudentes, ao pegar as suas lamparinas, não levaram óleo consigo,

⁴ Njɨ okə́ŋ bá, bwə́ á ŋwa məlámba, bwə́ kə nə́mə́ nə ifuundú í mə́wúdə nə́ bwə́ bá kə ŋgə kwádʉlə.

⁴ mas as prudentes, além das lamparinas, levaram óleo nas vasilhas.

⁵ Muud nyə á bə nə́ a zə́ bwéémb múdá yɛ́, nyə á shígɛ́ jɔ̧́wa zə; məsás wûm mə́nɨ mɛ̂sh mə́ mú tag nə jiya nə́ ndɛɛ́ mə́ shîn kə gwə́d.

⁵ E, como o noivo estava demorando, todas ficaram sonolentas e adormeceram.

⁶ Tâm bulú, cúndə́ í mú sɨ̂y nə́: “Muud bá wə́ zág ɛ; kəgá lə́g nyə!”

⁶ Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: “Eis o noivo! Saiam ao encontro dele!”

⁷ Oncwíyɛ̂ ɔ́ mə́sás wûm mə́nɨ mɛ̂sh mə́ músə juum, mə́ ka zə kwəmʉsa mə́lámba.

⁷ — Então todas aquelas virgens se levantaram e prepararam as suas lamparinas.

⁸ Mɔɔŋg mə́ á bə ilad má, mə́ mú cɨ nə okə́ŋ nə́: “Yə́gá sə́ baalɛ́ mə́wúdə, mə́sʉ́ mə́lámba mə́ wál jímə.”

⁸ E as imprudentes disseram às prudentes: “Deem a nós um pouco do óleo que vocês trouxeram, porque as nossas lamparinas estão se apagando.”

⁹ Okə́ŋ nə bwo nə́: “Mbɔ̂! Məwúdə́ mə́ ákwagayɛ́ nə shé bɛ̂sh; kagá íkʉ́l bwə́ dʉ ŋgə kusha yí, bɨ kə́g kusə mʉ́n.”

⁹ Mas as prudentes responderam: “Não! Porque então vai faltar tanto para nós como para vocês! Vão aos que o vendem e comprem óleo para vocês.”

¹⁰ Tɛ́ ílad ínɨ í á ŋgə kə nə́ í kə́ kusə mə́wúdə yí, muud bá mú wɔ́ɔ́s. Bə́nɔ̂ŋ bɔɔŋg bwə́ á bə okə́ŋ wá, bwə́ mú nyíi njɔ́w zâŋ, bwə́ fad mbɛ̂.

¹⁰ E, saindo elas para comprar, chegou o noivo, e as que estavam preparadas entraram com ele para a festa do casamento. E fechou-se a porta.

¹¹ Məsás mâ ilad mə́ á ka zə wɔ́ɔ́s na mpʉ́mpʉ́sə́, ka zə ŋgə jɔ̂w nə́: “Mása, Mása, juwʉ́g sə́ mbɛ̂.”

¹¹ Mais tarde, chegaram as virgens imprudentes, dizendo: “Senhor, senhor, abra a porta para nós!”

¹² Nyə mú yida bɛ̧sa nə bwo nə́: “Mə ŋgə cɨ nə bɨ́ fwámɛ́ cɨ nə́, mə ampúyɛ́ bɨ̂.”

¹² Mas o noivo respondeu: “Em verdade lhes digo que não as conheço.”

¹³ Ntɔ́, jigá ŋkasə̂, nəcé bɨ ampúyɛ́ jwɔ̂w nə wəla *Mwân mə Múúd mə bá zə yí.»

¹³ Portanto, vigiem, porque vocês não sabem o dia nem a hora.

¹⁴ «Í bá bə nda muud nyə á kə njɔɔnd dɨ́ yɛ́. Ja á mə́ bə nə́ a zə́ tɨ́ yí, a mú jɔ̂w osɔ́ɔl ɔ mə́sáal bɛ́, zə yə bwo məbii mɛ́ tâŋ nda məcé.

¹⁴ — Pois será como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes confiou os seus bens.

¹⁵ A mú ŋgə yə bwo nə́mə́ nda bwə́ á ŋgə bə nə ŋkul isɛ́y nə́; a yə nyíga mimbwoomb mí mímbɛɛsh mítɔ́ɔn, a yə nyíga mimbwoomb mímbá, a yə nyíga mbwoomb ŋgwúd. Nyə a shîn yə bwo ntʉ́nɨ nə́ ndɛɛ́ a músə kyey.

¹⁵ A um deu cinco talentos, a outro deu dois e a outro deu um, de acordo com a capacidade de cada um deles; e então partiu.

¹⁶ Nə́mə́ njɨ bwə́ á shîn lə́g *mwaanɛ̂ yí, nyɔɔŋg nyə á bə nə mimbwoomb mitɔ́ɔn yɛ́ mú kə sɛ̂y nə yé mwaanɛ̂; a músə nyiŋgə́ bii míl mítɔ́ɔn.

¹⁶ O servo que tinha recebido cinco talentos saiu imediatamente a negociar com eles e ganhou outros cinco.

¹⁷ Nyɔɔŋg nyə á bə nə mímbá yɛ́ mú nə́mə́ nyiŋgə́ bii míl mímbá.

¹⁷ Do mesmo modo, o que tinha recebido dois ganhou outros dois.

¹⁸ Nyɔɔŋg nyə á bə nə ŋgwúd yɛ́ nyɛ nyə á kə fáág bɨ́ mə́ndəlúd, a mú shweel mwaanɛ̂ mə mása yé cínɔŋg.

¹⁸ Mas o servo que tinha recebido um talento, saindo, fez um buraco na terra e escondeu o dinheiro do seu senhor.

¹⁹ Ja fwámɛ́ fwála í á cɔ̧́ yí, mása nyə á ka zə nə́ a zə sá ósɔ́ɔl ɔ́ mə́sáal bɛ́ shitɔ́g.

¹⁹ — Depois de muito tempo, o senhor daqueles servos voltou e fez um ajuste de contas com eles.

²⁰ Nyɔɔŋg nyə á lə́g mimbwoomb mí mímbɛɛsh mitɔ́ɔn yɛ́ mú shísh, a zág nə míl mímbwoomb mitɔ́ɔn, nyə nə́: “Mása, wo á yə mə mimbwoomb mí mímbɛɛsh mítɔ́ɔn; dʉgɨ́, míl mímbwoomb mitɔ́ɔn mə á bii wə́ míga.”

²⁰ Aproximando-se o que tinha recebido cinco talentos, entregou outros cinco, dizendo: “O senhor me confiou cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.”

²¹ Mása yé mú cɨ nə nyə nə́: “Ʉhʉ́ʉŋ. Wo jɨ jɔ̧jɔ̧ sɔ́ɔl məsáal abúgʉ́lág. Wo mə́ bə mə abúgʉ́lág nə isâ cíg-cîg, mə é jil wo ísâ í ábubulyá dɨ̂. Zaá ji mə́shusʉg mə mása woó dɨ̂.”

²¹ O senhor disse: “Muito bem, servo bom e fiel; você foi fiel no pouco, sobre o muito o colocarei; venha participar da alegria do seu senhor.”

²² Nyɔɔŋg nyə á lə́g mimbwoomb mímbá yɛ́ mú nə́mə́ shísh, nyə nə́: “Mása, wo á yə mə mimbwoomb mí mímbɛɛsh mímbá; dʉgɨ́, míl mimbwoomb mímbá mə á bii wə́ míga.”

²² — E, aproximando-se também o que tinha recebido dois talentos, disse: “O senhor me confiou dois talentos; eis aqui outros dois que ganhei.”

²³ Mása yé mú cɨ nə nyə nə́: “Ʉhʉ́ʉŋ. Wo jɨ jɔ̧jɔ̧ sɔ́ɔl məsáal abúgʉ́lág. Wo mə́ bə mə abúgʉ́lág nə isâ cíg-cîg, mə é jil wo ísâ í ábubulyá dɨ̂. Zaá ji mə́shusʉg mə mása woó dɨ̂.”

²³ Então o senhor disse: “Muito bem, servo bom e fiel; você foi fiel no pouco, sobre o muito o colocarei; venha participar da alegria do seu senhor.”

²⁴ Nyɔɔŋg nyə á lə́g njɨ mbwoomb ŋgwúd yɛ́ músə nə́mə́ shísh, nyə nə́: “Mása, mɛɛ mə á bwey mpu nə́ wo jɨ ŋkí nyaan, wó dʉ mwáágʉlə mpúmə́ kʉ́l wó á shígɛ́ bɛ̧ yí, wó dʉ shwo ídʉ̂w kʉ́l wó á shígɛ́ myɛɛg mpəg yí;

²⁴ — Chegando, por fim, o que tinha recebido um talento, disse: “Sabendo que o senhor é um homem severo, que colhe onde não plantou e ajunta onde não espalhou,

²⁵ Gwə́ wə́ mə́ á fúndə yí, mə músə kə shweel mbwoomb mímbɛɛsh wô mə́ndəlúd. Lə́gʉ́g, sâ gwô wə́ ga.”

²⁵ fiquei com medo e escondi o seu talento na terra; aqui está o que é seu.”

²⁶ Mása yé mú cɨ nə nyâŋ nə́: “Wo jɨ bɔ́w-bɔ̂w sɔ́ɔl məsáal. Wo jɨ mbɛɛ́ ləm. Ŋkí wo á mpu nə́ mə́ dʉ mwáágʉlə mpúmə́ kʉ́l mə́ á shígɛ́ bɛ̧ yí, mə dʉ shwo ídʉ̂w kʉ́l mə́ á shígɛ́ myɛɛg mpəg yí,

²⁶ Mas o senhor respondeu: “Servo mau e preguiçoso! Você sabia que eu colho onde não plantei e ajunto onde não espalhei?

²⁷ ŋgaá, wo á jəla nə kə wá mə mwaanɛ̂ waamə́ bâŋ dɨ́, nə́ ja mə́ wɔ́ɔ́s yí, mə zə ŋwa nyə nə məbədî gwɔ̂w!

²⁷ Então você devia ter entregado o meu dinheiro aos banqueiros, e eu, ao voltar, receberia com juros o que é meu.”

²⁸ Dɛ́ɛ́gʉ́gá nyə mbwoomb mímbɛɛsh nɨ, bɨ yə́g nyɔɔŋg jɨ́ nə myo wûm yɛ́.

²⁸ — “Portanto, tirem dele o talento e deem ao que tem dez.

²⁹ Nəcé muud jɨ́ nə məbii yɛ́, bwə́ bá nyiŋgə kwádʉlə nyə mwo, á mú bul bii, njɨ nyɔɔŋg cúgɛ́ nə ndɨ̂ yɛ́, bwə́ bá mɛɛl dɛ́ɛ́g sʉ́sʉ́sá á jɨ́ nə ndɨ̂ yí.

²⁹ Porque a todo o que tem, mais será dado, e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.

³⁰ Biigá mbɛɛ́ bɔ́w-bɔ̂w sɔ́ɔl məsáal ga, bɨ wúsəg nyə tɔ́ɔ́n, kʉ́l í bá bə njɨ a ŋgə́ bwam nə məyə̂ yí.”»

³⁰ Quanto ao servo inútil, lancem-no para fora, nas trevas. Ali haverá choro e ranger de dentes.”

³¹ «Ja *Mwân mə Múúd mə bá zə nyə́dɨ́ íjwûga dɨ́, bə́nɔ̂ŋ *wəéŋgəles bɛ̂sh yí, a bá zə ji nyə́dɨ́ *caaŋgə́ á milwanə́d.

³¹ — Quando o Filho do Homem vier na sua majestade e todos os anjos com ele, então se assentará no trono da sua glória.

³² Ntɔ́ ilwoŋ byɛ̂sh yâ shí ga í bá sɛɛŋgya nyə́dɨ́ mpwóómbʉ́d. A bá bɛ́ɛ́g búúd ígwooŋg íbá nda mbaagʉlə itɔw mə́ dʉ bɛ́ɛ́g íncwəmbɛ nə ikálá nə́.

³² Todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos:

³³ A bá tə̂l íncwəmbɛ nyə́dɨ́ mbwə̂ məncwûm, ikálá nyə́dɨ́ mbwə̂ məkɔ́ɔ́l.

³³ porá as ovelhas à sua direita e os cabritos, à sua esquerda.

³⁴ Nə́ ndɛɛ́ Njwú-buud mə bá cɨ nə bɔɔŋg wâ mbwə̂ məncwûm nə́: “Zəgá, bɨ́ buud Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wâm mə́ yə́ ócúncɛ́sh wá. Zəgá ji Faan dɛ́d, zə lə́g lʉ́gí nyə á bwey bwɨ́ɨ́g bɨ́ nə́mə́ ja nyə á fwɔ̧ shí nə gwɔ́w yí.

³⁴ — Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: “Venham, benditos de meu Pai! Venham herdar o Reino que está preparado para vocês desde a fundação do mundo.

³⁵ Nəcé mə a gwág zha, bɨ á yə mə idʉ̂w; mə a gwág shwáásʉ́lə minʉ́, bɨ á ŋgulal mə; mə á bə njôŋ, bɨ á ŋwa mə bɨ́dɨ́;

³⁵ Porque tive fome, e vocês me deram de comer; tive sede, e vocês me deram de beber; eu era forasteiro, e vocês me hospedaram;

³⁶ mə á bə shushwáás, bɨ a bwééd mə mikáándə́; mə á bwas, bɨ á zə dʉ́g mə; mə á bə mímbwugʉd, bɨ á kə dʉ́g mə.”

³⁶ eu estava nu, e vocês me vestiram; enfermo, e me visitaram; preso, e foram me ver.”

³⁷ Ja jɔɔŋgʉ̂ wə́ otʉ́təlí ɔ búúd bwə́ bá bɛ̧sa nə nɛ́ nə́: “Cwámba, jáyɛ́ ja sə́ á dʉ́g wo nə zha sə́ mú yə wo idʉ̂w, sə́ dʉ́g wo nə shwáásʉ́lə minʉ́ sə́ ŋgulal wo yí?

³⁷ — Então os justos perguntarão: “Quando foi que vimos o senhor com fome e lhe demos de comer? Ou com sede e lhe demos de beber?

³⁸ Jáyɛ́ ja sə́ á dʉ́g wo, wo njúl njôŋ sə́ mú ŋwa wo sə́dɨ́ yí; ŋkí nə́ wo njúl shushwáás sə́ mú bwééd wo yí?

³⁸ E quando foi que vimos o senhor como forasteiro e o hospedamos? Ou nu e o vestimos?

³⁹ Jáyɛ́ ja sə́ á mpu nə́ wo ŋgə bwas ŋkí nə́ wo jɨ mímbwugʉd sə́ mú kə dʉ́g wo yí?”

³⁹ E quando foi que vimos o senhor enfermo ou preso e fomos visitá-lo?”

⁴⁰ Njwú-buud mə bá bɛ̧sa nə bwo nə́: “Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, ja jɛ̂sh bɨ́ á sá gúl mímínyɔŋʉ̂ jâm wúl sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nɨ yí, mə wə́ bɨ́ á sá wə yɛ́.”

⁴⁰ — O Rei, respondendo, lhes dirá: “Em verdade lhes digo que, sempre que o fizeram a um destes meus pequeninos irmãos, foi a mim que o fizeram.”

⁴¹ «A músə bá cɨ nə bɔɔŋg wâ nyə́dɨ́ mbwə̂ məkɔ́ɔ́l nə́: “Wúgá mə míshʉ́d. Bɨ bʉ́sə nə məzhúŋgʉ́lú mə́ Zɛmbî. Kyeyʉgá kə kuda á kandʉgə kandʉgə dɨ̂, kuda Zɛmbî nyə á kwəmʉsa shú Njwû məjamb bə́nɔ̂ŋ wəéŋgəles bɛ́ yí.

⁴¹ — Então o Rei dirá também aos que estiverem à sua esquerda: “Afastem-se de mim, malditos, para o fogo eterno, preparado para o diabo e seus anjos.

⁴² Nəcé mə á gwág zha, bɨ a shígɛ́ yə mə idʉ̂w; mə á gwág shwáásʉ́lə minʉ́, bɨ a shígɛ́ ŋgulal mə məjúwó.

⁴² Porque tive fome, e vocês não me deram de comer; tive sede, e vocês não me deram de beber;

⁴³ Mə á bə njôŋ, bɨ a shígɛ́ ŋwa mə bɨ́dɨ́; mə shushwáás bɨ kú bwééd mə mikáándə́; mə bwas, mə kə mímbwugʉd, bɨ kú kə dʉ́g mə.”

⁴³ sendo forasteiro, vocês não me hospedaram; estando nu, vocês não me vestiram; achando-me enfermo e preso, vocês não foram me ver.”

⁴⁴ Ntɔ́, bwə́ bá nə́mə́ jí nyə nə́: “Cwámba, jáyɛ́ ja sə́ á bwɛlɛ dʉ́g wo, wo ŋgə́ yə nə zha ŋkí shwáásʉ́lə minʉ́, ŋkí ntâg nə́ sə́ á dʉ́g wo, wo njúl shushwáás ŋkí nə́ wo ŋgə́ bwas, ŋkí nə́ wo njúl mímbwugʉd sə́ kú bísh wo yí?”

⁴⁴ — E eles lhe perguntarão: “Quando foi que vimos o senhor com fome, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não o socorremos?”

⁴⁵ Ntɔ́, a bá bɛ̧sa nə bwo nə́: “Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, ja jɛ̂sh bɨ́ á bə kú sá ŋgwɔ́l mímínyɔŋʉ̂ waamə́ wúl sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nɨ yí, mə wə́ bɨ́ á bə kú sá mə́nywa mɔɔŋg yɛ́”.

⁴⁵ — Então o Rei responderá: “Em verdade lhes digo que, sempre que o deixaram de fazer a um destes mais pequeninos, foi a mim que o deixaram de fazer.”

⁴⁶ Nə́ ndɛɛ́, bʉ́nɨ bwə́ bá kə intʉ́gʉ́lí yâ kandʉgə kandʉgə dɨ̂; otʉ́təlí ɔ búúd bâŋ bwə́ kə cʉg á kandʉgə kandʉgə dɨ̂.»

⁴⁶ E estes irão para o castigo eterno, porém os justos irão para a vida eterna.

Mateus 25

Atalhos do teclado

Ler em outra tradução

Comparar com outra