Marcos 9

MCP vs NVT

Sair da comparação
MCP
NVT Nova Versão Transformadora
1 A mú nyiŋgə cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɔ́ɔ́l búúd bʉ́sə́ wa ɔ́ga, bwə́ abʉ́lɛ́ bwɛlɛ yə, bwə́ kú fwo dʉ́g Faan mə́ Zɛmbî mə́ wɔ́ɔ́s nə ŋkul.»
1 Jesus prosseguiu: “Eu lhes digo a verdade: alguns que estão aqui neste momento não morrerão antes de ver o reino de Deus vindo com grande poder!”.
2 Mpʉ́sə mwɔ̂w mə́saman, Yésus mú ŋwa Pyɛ̂r nə Zhâk bá Yuánɛs. A mú wú nə bwo búúd dɨ́, bwə́ kə bád wúl məma mbʉ́ŋʉ́d, njɨ bə́nɔ́ŋ kú nə ŋgwɔ́l múud. Nyúúl nyɛ́ mú shwɔ̧́ɔ̧la bwo míshʉ́d,
2 Seis dias depois, Jesus levou consigo Pedro, Tiago e João até um monte alto, para estarem a sós. Ali, diante de seus olhos, a aparência de Jesus foi transformada.
3 mikáándə́ myɛ́ mí mú ŋgə jág bul faan nə mbii mə́fumə mâ nə́, tɔɔ muud cúgɛ́ nə ŋkul gusa míkáándə́ nə́ ndɛɛ́ mí fumə ntɔ́.
3 Suas roupas ficaram brancas e resplandecentes, muito mais claras do que qualquer lavandeiro seria capaz de deixá-las.
4 Cínɔŋgʉ́, Moyîz bá Eli bwə́ mú wɔ́ɔ́s, zə ŋgə́ lésha nə Yésus.
4 Então Elias e Moisés apareceram e começaram a falar com Jesus.
5 Pyɛ̂r músə ka cɨ nə Yésus nə́: «*Rabi, nywaálə ŋgə́lə ji wa. Sə́ shúməgá məbanda məlɔ́ɔl, ŋgwúd shú dwô, dúl shú mə́ Moyîz, dúlʉ́gá shú mə́ Eli.»
5 Pedro exclamou: “Rabi, é maravilhoso estarmos aqui! Vamos fazer três tendas: uma será sua, uma de Moisés e outra de Elias”.
6 Pyɛ̂r nyə a shígɛ́ mpu sâ á cɨ́g yí, nəcé bə́nɔ̂ŋ bɔ́ɔ́lʉ́gá *ómpwíín bwə́ á bul gwág ifwaas nda bwə́ nyɛ̂.
6 Disse isso porque não sabia o que mais falar, pois estavam todos apavorados.
7 Seegya njɨ gúndə́ í mə́ zə búdal bɛ̂sh. Bwə́ mú gwág kə́l í ŋgə́ wú gúndə́ jɔɔŋg dɨ́ nə́: «Mwân waamə́ abábə wə́ ɛ́ga. Ságá nyə məgwág.»
7 Então uma nuvem os cobriu, e uma voz que vinha da nuvem disse: “Este é meu Filho amado. Ouçam-no!”.
8 Ompwíín bwə́ mú ntâg ŋgə yágʉwa, bwə́ kú ná dʉ́g tɔɔ muud shús, njɨ bə́nɔ̂ŋ Yésus wə́ bwə́ á bə.
8 De repente, quando olharam em volta, só Jesus estava com eles.
9 Ja bə́nɔ́ŋ bwə́ mə́ ka ŋgə shulə wú mbʉ́ŋ dɨ́ yí, a mú lás nə bwo nə́: «Ci bɨ kú jaaw múúd sâ bɨ́ ámə dʉ́g yí, kə wɔ́ɔ́s ja *Mwân mə Múúd mə bá gwûm shwoŋ dɨ̂ yí.»
9 Enquanto desciam o monte, Jesus ordenou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem tivesse ressuscitado dos mortos.
10 Bwə́ mú baagʉlə cɨ nɨ, njɨ bwə́ mú ŋgə nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Gwúmʉ́lə mə́shwoŋ dɨ́ á ŋgə́ cɨ ga, í kə́ nə́ jɨ́?»
10 Eles guardaram segredo, mas conversavam entre si com frequência sobre o que ele queria dizer com “ressuscitar dos mortos”.
11 Nə́ ndɛɛ́ bwə́ músə jí nyə nə́: «Nəcé jɨ́ *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ dʉ cɨ nə́ í jɨɨ nə́ Eli fwóg tɛ́ɛ́d zə yí?»
11 Então eles perguntaram a Jesus: “Por que os mestres da lei afirmam que é necessário que Elias volte antes que o Cristo venha?”.
12 A mú bɛ̧sa nə́: «Jɨ́ bə́lɛ bə ntɔ́ nə́ Eli mə́ jəlá nə fwo zə, zə tə̂l ísâ byɛ̂sh ícé byáŋʉ́d. Ká nəcé jɨ́ jísə́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́ bwə́ bá mpyêny Mwân mə Múud, bwə́ bul jugʉshi nyə yí?
12 Jesus respondeu: “De fato, Elias vem primeiro para restaurar tudo. Então por que as Escrituras dizem que é necessário o Filho do Homem sofrer muito e ser tratado com desprezo?
13 Sâ ŋgwúdʉ́, mɛɛ mə́ jaaw bɨ́ nə́ Eli nyə a shí bwey zə. Buud bwə́ á sá nyə mbií wɛ̂sh bwə́ á cɛɛl yí, nə́mə́ nda jɨ́ cilyá shú dɛ́ dɨ́ nə́.»
13 Eu, porém, lhes digo: Elias já veio e eles preferiram maltratá-lo, conforme as Escrituras haviam previsto”.
14 Ja bwə́ mə́ kə wɔ́ɔ́s *ómpwíín dɨ́ yí, bwə́ mú kwey mə́ŋkúmbə mə búúd mə́ mə́ lyɛ̧ bwo, bə́nɔ̂ŋ Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ ŋgə́ sɛ́ŋʉsa məkə̂l.
14 Ao voltarem para junto dos outros discípulos, viram que estavam cercados por uma grande multidão e que alguns mestres da lei discutiam com eles.
15 Njɨ mə́ŋkúmbə mə búúd mə́nɨ mə́ mə́ dʉ́g Yésus yí, bwə́ mú seegya, bwə́ mú ŋgə kə nə mikʉ́lə́, kə ŋgə bə́da nyə.
15 Quando a multidão viu Jesus, ficou muito admirada e correu para cumprimentá-lo.
16 Yésus mú jí ómpwíín bɛ́ nə́: «Jáyɛ́ bɨ́nɔ́ŋ buud ɔ́ga ŋgə́ sɛ́ŋʉsa məkə̂l nə ndɨ̂ yí?»
16 “Sobre o que discutem?”, perguntou Jesus.
17 Na zhwog buud ɛ́nɛ dɨ́, ŋgwɔ́l múúd mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli mə́ ámə zə nə mwân waamə́ wódɨ́, wúl shíshim í mə́ sá nə́ a bə́g kú ná lás.
17 Um dos homens na multidão respondeu: “Mestre, eu lhe trouxe meu filho, que está possuído por um espírito impuro que não o deixa falar.
18 Í mú ntâg ka dʉ bə, kʉ́l jɛ̂sh í ámə wɔ́ɔ́s nə́ í bii nyə yí, í jumə nyə shí, ifúlug lwánd nyə mpu, a ŋgə́ fúgal məjə, a shwal nyánʉwo. Mə́ ámə jí ómpwíín bwô nə́ bwə́ yílʉ́g nyə jamb dɔɔŋgʉ̂, bwə́ shígɛ́ kwag.»
18 Sempre que o espírito se apodera dele, joga-o no chão, e ele espuma pela boca, range os dentes e fica rígido. Pedi a seus discípulos que expulsassem o espírito impuro, mas eles não conseguiram”.
19 Yésus músə bɨ̂ nə́: «Wúu! Yé óháádɛn ɔ́ga! Mə e bá kə nə bɨ̂ ntʉ́nɨ kə wɔ́ɔ́s ŋgow? Mə e bá jísɔw bɨ́ kə kumə jáyɛ́ ja? Zəgá mə nə mwân wɔɔŋg.»
19 Jesus lhes disse: “Geração incrédula! Até quando estarei com vocês? Até quando terei de suportá-los? Tragam o menino para cá”.
20 Bwə́ mú kə nə nyə. Njɨ shíshim nɨ í mə́ dʉ́g Yésus yí, í mú juŋg mwân nə ŋkulû, a mú juma shí, ŋgə bíŋgʉla, ifúlug í ŋgə́ wɔ́ɔ́s nyə mpud.
20 Então o trouxeram. Quando o espírito impuro viu Jesus, causou uma convulsão intensa no menino e ele caiu no chão, contorcendo-se e espumando pela boca.
21 Yésus mú jí sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwân nə́: «Í á tɛ́ɛ́d nyə jáyɛ́ ja?» A mú bɛ̧sa nə́: «Í á tɛ́ɛ́d nyə, a njúl ná mwántombú.
21 Jesus perguntou ao pai do menino: “Há quanto tempo isso acontece com ele?”. “Desde que ele era pequeno”, respondeu o pai.
22 Í dʉ cɛɛl gwú nyə. Í dʉ kʉl nyə tɔɔ kuda dɨ́ tɔɔ mə́júwód ija ija. Ŋkí wo jɨ nə ŋkul sá gúl sâ shú dɛ́, gwágʉ́g sə́ ŋkúŋkwóŋʉ́lə, kwííndʉ́g sə̂.»
22 “Muitas vezes o espírito o lança no fogo ou na água e tenta matá-lo. Tenha misericórdia de nós e ajude-nos, se puder.”
23 Yésus mú yagʉla nyə nə́: «Ŋkí wo jɨ nə ŋkul!» Ntɔ́, a mú jaaw nyə nə́: «Múúd yɛ̂sh mə *búgʉ́lá Zɛmbî yɛ́ jɨ nə ŋkul sá sâ jɛ̂sh.»
23 “Se puder?”, perguntou Jesus. “Tudo é possível para aquele que crê.”
24 Cé nə cé sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwân mú lás gwɔ́w gwɔ̂w nə́: «Mə ŋgə *búgʉla! Njɨ, yə́g mə ŋkul nə́ mə mpúg bə nə búgə́!»
24 No mesmo instante, o pai respondeu: “Eu creio, mas ajude-me a superar minha incredulidade”.
25 Buud bwə́ mú zə sɛɛŋgya áncuncuma kʉ́l bwə́ á bə yí. Ntɔ́ Yésus mú ŋkáánd nə shíshim ábʉ́bɔ̂w wɔɔŋg nə́: «Wo shíshim ŋgə́ juwo mwân məlwə̂ nə mpu ga! Mə yɨ́ɨ́mbʉ́lí wo nə́, wúg nyə nyúúlʉ́d! Ci wo kú ná bá nyiŋgə nyíi nyə nyúúlʉ́d!»
25 Quando Jesus viu que a multidão aumentava, repreendeu o espírito impuro, dizendo: “Espírito que impede este menino de ouvir e falar, ordeno que saia e nunca mais entre nele!”.
26 Í mú kɨ̂m nə ŋkulû, í juŋg mwân nə́ ndɛɛ́ wú nyə nyúúlʉ́d. Mwân mú cɔ̧́ fudʉd nə́ nyágʉ́sə́, zhwog buud bwə́ ŋgə́ cɨ nə́: «A mə́ yə.»
26 O espírito gritou, causou outra convulsão intensa no menino e saiu dele. O menino parecia morto. Um murmúrio correu pela multidão: “Ele morreu”.
27 Njɨ Yésus mú bií nyə mbwə̂, wɛɛl nyə. Mwân mú tɔ̂w tʉ́təlî.
27 Mas Jesus o tomou pela mão e o ajudou a se levantar, e ele ficou em pé.
28 Nə́ ndɛɛ́, Yésus mú kə nyíi njɔ́w. Ompwíín bɛ́ bwə́ mú kə jí nyə wu bə́nɔ́ŋ bwə́mɛ́fwó nə́: «Nəcé jɨ́ sə́ bâŋ shígɛ́ kwag yílʉ́lə shíshim nɨ yí?»
28 Depois, quando Jesus estava em casa com seus discípulos, eles perguntaram: “Por que não conseguimos expulsar aquele espírito impuro?”.
29 A mú bɛ̧sa bwo nə́, bwə́ dʉ yîl mbií nɨ njɨ nə məjəgʉla.
29 Jesus respondeu: “Essa espécie só sai com oração”.
30 Bwə́ mú zə lɔ̧ na. Bwə́ lɨ́ɨ́na Galilê. Yésus nyə a shígɛ́ cɛɛl nə́ buud bwə́ mpúg kʉ́l bwə́ á bə yí,
30 Ao deixarem aquela região, viajaram pela Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse que ele estava lá,
31 nəcé nyə á ŋgə jɨ́ɨ́gʉli *ompwíín bɛ́. Nə́ ndɛɛ́, a mú ŋgə́ jaaw bwo nə́: «Í jɨɨ nə́ *Mwân mə Múúd bâg kaanz məbwə̂ mə́ búúd dɨ́, bwə́ bág gwú nyə. Njɨ mpʉ́sə shwɨy dɛ́, nyə bá já shwoŋ dɨ́ mwɔ̂w mə́bá, a mú gwûm jwɔ̂w álɛ́ɛl.»
31 pois queria ensinar a seus discípulos. Ele lhes dizia: “O Filho do Homem será traído e entregue em mãos humanas. Será morto, mas três dias depois ressuscitará”.
32 Njɨ Yésus nyə á tɛɛm ŋgə jaaw bwo ntɔ́, bwə́ á shígɛ́ mpu gwág. Bwə́ mú bul gwág ifwaas. Bwə́ ŋgə́ fúndə jílə nyə nə́ nyə fɛ́ɛ́lʉ́g bwo isâ nyə́ ŋgə́ jaaw bwo yí.
32 Eles, porém, não entendiam essas coisas e tinham medo de lhe perguntar.
33 Ntɔ́ bwə́ mú kə jé Kapɛrnawûm. Cínɔŋg bwə́ mú nyíi wúl njɔ́wʉ́d. Yésus mú jí ómpwíín bɛ́ nə́: «Jɨ́ gwə́mɛ́fwó bɨ́ ámə ŋgə sɛ́ŋʉsa məkə̂l nə gwo zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́ yí?»
33 Depois que chegaram a Cafarnaum e se acomodaram numa casa, Jesus perguntou a seus discípulos: “Sobre o que vocês discutiam no caminho?”.
34 Bwə́ mú ji nə́ kufʉg, nəcé zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́, bwə́ á ŋgə shwɔ̧ nə́ bwə́ cɛɛl mpu nyɔɔŋg jɨ́ bul bə fwámɛ́ múúd bwə́dɨ́ gwooŋg dɨ́ yɛ́.
34 Eles não responderam, pois tinham discutido sobre qual deles era o maior.
35 Ntɔ́ Yésus mú zə ji shí. Nyə jɔ̂w *ómpwíín wûm nə óbá bɛ́. Nyə nə bwo nə́: «Múúd mə cɛ́ɛ́l bə tɔ́we shwóg á gwooŋg jɨ́n yɛ́, nyə́ jəlá nə bə múúd a mpʉ́sə, nyə bə nə́mə́ sɔ́ɔl məsáal á gwooŋg jɨ́nʉ́d.»
35 Jesus se sentou, chamou os Doze e disse: “Quem quiser ser o primeiro, que se torne o último e seja servo de todos”.
36 Nyə́ ká shîn lás ntɔ́, nyə mú zə ŋwa gúl kʉ́kágə́, tə́l bwo nyə míshʉ́d, a mú ŋwa nyə nyə́dɨ́ mə́bwə́d. Nyə nə bwo nə́:
36 Então colocou uma criança no meio deles, tomou-a nos braços e disse:
37 «Muud mə lə́g gúl kʉ́kágə́ nda jíga jínə́ dâm dɨ́ yɛ́, a mə́ lə́g mə. Muud mə lə́g ntâg mə yɛ́, nyə alə́gɛ́ mə, a lə́g múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.»
37 “Quem recebe uma criança pequena como esta em meu nome recebe a mim, e quem me recebe não recebe apenas a mim, mas também ao Pai, que me enviou”.
38 Na Yuánɛs mú cɨ nə Yésus nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, sə́ ámə dʉ́g ŋgwɔ́l múúd ŋgə́ balan nə jínə́ dwô, ŋgə yîl buud məjamb nə ndɨ̂. Sə́ ámə ka kaambʉlə nə nyə nə́ a kú ná ŋgə sá nəcé a cugɛ́ sə́dɨ́ gwooŋg dɨ̂.»
38 João disse a Jesus: “Mestre, vimos alguém usar seu nome para expulsar demônios; nós o proibimos, pois ele não era do nosso grupo”.
39 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Kúgá dʉ kaambʉlə nə́ a kú ŋgə sâ. Muud cúgɛ́ nə ŋkul balan nə jínə́ dâm, sá *mə́shimbá nə ndɨ́, nə́ ndɛɛ́ nyə nyiŋgə kə ŋgə lás nə mə ŋkí bɔ̂w.
39 “Não o proíbam!”, disse Jesus. “Ninguém que faça milagres em meu nome falará mal de mim a seguir.
40 Nəcé muud nyə́ aŋgɛ̂ nə mpii shé yɛ́, jɨ shédɨ́ kɔ́ɔ́mbʉ́d.
40 Quem não é contra nós é a favor de nós.
41 Muud mə bá yána tɔɔ njɨ láá mə́júwó ŋgwûd, ŋgulal bɨ́ mə́dɨ́ jínə́d nəcé bɨ bə́lə búúd ɔ́ *Krîst yɛ́, bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud wɔɔŋgʉ̂ nyə abʉ́lɛ shúb myə́na myâ cínɔŋg.»
41 Eu lhes digo a verdade: se alguém lhes der um simples copo de água porque vocês são seguidores do Cristo, essa pessoa certamente será recompensada.
42 «Njɨ, ikʉ́kágə́ í ŋgə́ *búgʉla mə íga, múúd mə ká kwal gúl bɔɔgʉ́, í bul jəla nə́ bwə́ kə́lʉg muud wɔɔŋgʉ̂ məma kwóógʉ́ cʉ́ŋʉ́d, bwə́ kʉl nyə nə dwo mâŋ.
42 “Mas, se alguém fizer um destes pequeninos que confiam em mim cair em pecado, seria melhor que lhe amarrassem ao pescoço uma grande pedra de moinho e fosse jogado ao mar.
43 Ntɔ́, í ká bə nə́ mbwə̂ wô ŋkí kuú wô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, sámbʉ́g wə, nəcé í bul jəla nə́ wo cʉ́gəg cʉg á kandʉgə wo njúl nə kʉ́l mbwə̂ ŋkí kʉ́l kuú,
43 Se sua mão o leva a pecar, corte-a fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas uma das mãos que ser lançado no fogo inextinguível do inferno com as duas mãos.
44 ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə məbwə̂ mwô mɛ̂sh wo mú kə kuda á kandʉgə jísə́ kú jímə yíd.
44 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
45 Í ká bə nə́ kuú wô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, sámbʉ́g wə, nəcé í bul jəla nə́ wo cʉ́gəg cʉg á kandʉgə wo njúl nə kʉ́l kuú,
45 Se seu pé o leva a pecar, corte-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas um pé que ser lançado no inferno com os dois pés.
46 ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə məkuú mwô mɛ̂sh wo mú kə kuda á kandʉgə jísə́ kú jímə yíd.
46 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
47 Ŋkí jús dwô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, tɨ́ɨ́g dwo. Í bul jəla nə́ wo nyííg Faan mə́ Zɛmbî dɨ́ nə ncwaan jús, ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə mísh mwô mɛ̂sh bwə́ bá kə kʉl wo kuda á kandʉgəd.
47 E, se seu olho o leva a pecar, lance-o fora. É melhor entrar no reino de Deus com apenas um dos olhos que ter os dois olhos e ser lançado no inferno.
48 Cínɔŋg kuda jɔɔŋgʉ́d ilúmágə́ í dʉ də nyúul yí í ádɛ́ fudə. Kuda kú nə́mə́ bwɛlɛ jímə.
48 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
49 Mpugá nə́ kuda í bá wá múúd yɛ̂sh məgwâm nə́mə́ nda ca í dʉ wá mə́gwâm ídʉ̂w dɨ́ nə́.
49 “Pois cada um será provado com fogo.
50 Ca dʉ́sə jɔ̧ sâ. Sâ ŋgwúdʉ̂, ŋkí ca í sɔ́ɔ́mb, jɨ́ í bá nyiŋgə wá dwo məgwâm? Bə́gá nə́mə́ nda jɔ̧ ca mpə́dʉ́gá búúd, bɨ́ mú ka bə nə ŋkul ji mpwogɛ́ mpə́dʉ́gá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.»
50 O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez? Tenham entre vocês as qualidades do bom sal e vivam em paz uns com os outros.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra