Marcos 12
MCP vs NAA
1 Nyə á ka zə kənd milúlúú myâ ofada nə *Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ kanda. Nyə nə bwo nə́: «Ŋgwɔ́l múúd nyə a sá fambə́ *vînyə, wá gwo luŋgʉla dɨ̂. A fáág bɨ́ɨ́ dʉ́lə bá nyáam mpúmə́, a lwɔ̧́ cwámbə́ ísándə́lé, a mú yə búúd fambə́ jɔɔŋg mə́céd. A músə kə njɔɔndʉd.
1 Depois Jesus começou a falar-lhes por parábola:
2 Fwála lʉ́ mə́mwáágʉlə dɨ́, nyə á kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé nə́ a kə́g ŋwa nyə dɛ́ kɔw lʉ mpúmə́ búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá dɨ́.
2 No tempo da colheita, mandou um servo para que recebesse dos lavradores a sua parte dos frutos da vinha.
3 Njɨ buud bɔɔŋgʉ́, bwə́ mú yida bii sɔ́ɔl mə́sáal wɔɔŋgʉ̂, daŋgʉlə nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
3 Mas os lavradores o agarraram, espancaram e o despacharam de mãos vazias.
4 Muud fambə́ mú nyiŋgə kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl mə́sáal yé. Bwə́ mú wá nyə fə́ŋ lúúd, sɛ́ɛ́mbʉli nə́mə́ nyə nə məlwíy.
4 De novo, enviou-lhes outro servo, e eles bateram na cabeça dele e o insultaram.
5 Muud fambə́ nyə á nyiŋgə kənd muud shús. Bwə́ mú kə gwú nyâŋ. Nyə mú nyiŋgə kənd bɔ́ɔ́l ŋkí bulya, bwə́ mú nə́mə́ sá bwo nda bɔɔŋg wə́ ashúshwóógʉ̂: bwə́ cú bʉ́ga, bwə́ gwú bʉ́ga.
5 Mandou ainda outro servo, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 Muud fambə́ nyə á ka bə nə mwân yé nyə á dʉ bul dʉ cɛɛl yɛ́. A mú ka zə jə́na kənd mwân yé wɔɔŋg búúd bɔɔŋg dɨ́, nyə ŋgə́ tə́dʉga nə́ gúl ja, buud ɔ́nɨ bwə́ é gwɔ̧́ɔ̧ nyə nə́ mwán yé.
6 — Restava-lhe ainda um: o seu filho amado. Por fim, mandou o filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
7 Ká, ja búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá bwə́ á dʉ́g mwân ɛ́nɛ yí, bwə́ á ŋgə cɨ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: “Dʉgá! Muud mə bá lʉ́g nə lʉ́gí ɔ́nɨ. Shé gwúgá nyə, shé bâg lʉ́g nə lʉ́gí jé.”
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo, e a herança será nossa.”
8 Bwə́ mú zə bií nyə, gwú nyə nə́ ndɛɛ́ wusə ncâ fambə́.»
8 E, agarrando o filho, mataram-no e o lançaram fora da vinha.
9 Yésus mú jí milúlúú myâ ofada nə Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ nə́: «Nda bɨ̂, bɨ́ mə́ dʉ́g nə́ muud fambə́ mə bá zə sá jɨ́? Mɛɛ mə dʉ́g nə́ a bá zə, zə gwú búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá, a mú yə búúd óshús fambə́ jé.
9 — Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros.
10 Bɨ afwóyɛ́ bwɛlɛ lɔ̧́ mícilyá mí Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́:
10 Vocês ainda não leram este trecho da Escritura:
11 Cwámba sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yé wə́ nɨ.
11 Isto procede do Senhor
12 Milúlúú myâ ofada bə́nɔ̂ŋ *Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ bwə́ mú tɛ́ɛ́d ŋgə́lə sɔ̧́ məzhɨɨ́ nə́ bwə́ bií nyə, nəcé bwə́ á mpu nə́ lə́sʉ́ wáŋ wə́ Yésus nyə á ŋgə lás kandad nɨ. Njɨ, nda bwə́ á ŋgə fúndə məŋkúmbə mə búúd nə́, bwə́ mú béégya nə nyə, bwə́ mú kyey.
12 E procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo. Então eles o deixaram e foram embora.
13 Bwə́ mú ka ŋwa bɔ́ɔ́l *Ofarizyɛ̂ŋ nə bɔ́ɔ́l búúd wâ gwooŋg í á dʉ ságʉsə ijwûga í Herod yí, bwə́ mú kənd bwo nyə́dɨ́ nə́ bwə́ kə́g bwɔ́wʉlə nyə, nə́ ka nyə́ é biil nə iciyá byé.
13 E enviaram a Jesus alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Ja bwə́ mə́ jé nyə́dɨ́ yí, bwə́ mə́ cɨ nə nɛ́ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli! Sə́ ŋgə mpu nə́ wo jɨ bʉ́bə́lɛ́ muud. Wo ádɛ́ bɛɛmb sâ bɔ́ɔ́l búúd bwə́ é cɨ yí, wo kú nə́mə́ bə nə ifwaas nə mbií múúd wɨ́ nə ŋkul tɔ̂w wo míshʉ́d yí. Wo ŋgə jɨ́ɨ́gʉli sə́ cʉg á Zɛmbî bʉ́bə́lɛ́. Ntɔ́, jaawʉg sə̂. Ye məcɛ̧ɛ̧ mə́shé mə́ ŋgə magʉlə nə́ sə́ jə́nág tóya mə *Káázɛl, ye mə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə? Ye sə́ dʉ́g jə́na, ye sə́ nda dʉ jə́na?»
14 Chegando, disseram-lhe: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e não se importa com a opinião dos outros, porque não olha a aparência das pessoas, mas, segundo a verdade, ensina o caminho de Deus; é lícito pagar imposto a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 Ká, nyə á bwey mpu kwába jáŋ jɔɔŋg, a mú cɨ nə bwo nə́: «Bɨ mə zə́ bwɔ́wʉlə mə nəcé jɨ? Zəgá ná mə nə saŋ *danarî, mə dʉ́gʉ́g.»
15 Mas Jesus, percebendo a hipocrisia deles, respondeu:
16 Bwə́ mú zə nyə nə wo. A mú jí bwo nə́: «Zə́ jɨ́ nə vʉgʉli mpwoombʉ́ nə jínə́ bwə́ á lúlə wa ga?» Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Jísə Káázɛl.»
16 Eles trouxeram. E Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — De César.
17 A mú ka cɨ nə bwo nə́: «Yə́gá Káázɛl isâ í Káázɛl, bɨ́ yə Zɛmbî isâ í Zɛmbî.» Bwə́ mú bul káam mpɛ̧sá nyɛ́ nyɔɔŋgʉ́.
17 Então Jesus disse: E muito se admiraram dele.
18 *Osadwisyɛ̂ŋ, buud bwə́ dʉ cɨ nə́ mimbimbə mí ábʉ́lɛ gwûm mə́shwoŋ dɨ́ wá, bwə́ á ka zə wə́ Yésus, zə jí nyə nə́:
18 Então alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
19 «Yɨ́ɨ́gʉli! Moyîz nyə á yə sə́ cɛ̧ɛ̧ nə́: “Ŋkí muud mə yə́ kundú, mínyɔŋʉ̂ yé mə́ jəlá nə shúgʉla nə kúsə́ yé, a byág nyɔɔŋg mə́ yə yɛ́ mpwoŋ buud.”
19 — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem morrer e deixar mulher sem filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
20 Bɔ́ɔ́l ómínyɔŋʉ̂ bwə́ á byɛ̂l wa zaŋgbá, budûm nə budûm. Acúmbá mú bâ múdá, a mú yə kú nə mwân.
20 Havia sete irmãos. O primeiro casou e morreu sem deixar filhos;
21 Nyɔɔŋg nyə á bɛ̧ nə nyə yɛ́, mú bâ kúsə́ acúmbá nyə á lʉ́gə yí, a mú nə́mə́ yə kú nə mwân. Mbií ŋgwúd nə álɛ́ɛl,
21 o segundo casou com a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 nə bɔ́ɔ́l óntombú bɛ́ bɛ̂sh, kə jé mwân á məzhúgʉ́lâ. Bɛ̂sh, bwə́ á bâ mudá ŋgwúd wɔɔŋgʉ̂, bɛ̂sh shîn yə, bwə́ kú lʉ́gə mwân. Mpʉ́sə wáŋ, mudá wɔɔŋg mú nə́mə́ zə yə.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Ja búúd bwə́ bá gwûm yí, nyáyɛ́ mə bá ŋwa mudá? Ŋgaá nə́ bɛ̂sh bwə́ á shí bə ógwúm bɛ́?»
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles ela será a esposa? Porque os sete casaram com ela.
24 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Ŋgaá bɨ mə́ kwab, nəcé bɨ́ ampúyɛ́ sâ Kálaad Zɛmbî ŋgə́ cɨ yí, bɨ kú nə́mə́ mpu mpífə́ mə́ Zɛmbî.
24 Jesus respondeu:
25 Ja búúd bwə́ bá gwûm mə́shwoŋ dɨ́ yí, budúm bwə́ ábʉ́lɛ́ ná bâ búdá, budá nda ná kə mə́báád. Bwə́ bá ji nda *wəéŋgəles ɔ́ Zɛmbî bwə́ njúl joŋ dɨ́ nə́.
25 Pois, quando ressuscitarem dentre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento, mas serão como os anjos nos céus.
26 Kɔ́ɔ́mb á mimbimbə bálə gwûm mə́shwoŋ dɨ́, ŋgaá nə́ Kálaad məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz dɨ̂, bɨ mə́ dʉ lɔ̧́ kʉ́l í ŋgə́ lwágʉlə nda nyə á kwey ŋgwiilɛ ŋkaŋ dɨ́ yí. Ŋgaá Zɛmbî nyə á cɨ nə nyə nə́: “Mə jɨ Zɛmbî mə́ *Abʉraham, Zɛmbî mə́ *Izaag, Zɛmbî mə́ *Yákwab.”
26 Quanto aos mortos, que eles de fato ressuscitam, vocês nunca leram no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou: “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”?
27 Ntɔ́ jɨ nə́ Zɛmbî cugɛ́ Zɛmbî mimbimbə, a jɨ yidá bə Zɛmbî á buud bwə́ ŋgə́ cʉgə wá. Bɨ́ ŋgə jág bul kwab.»
27 Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Vocês estão completamente enganados.
28 Ŋgwɔ́l Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ nyə á ŋgə gwág nda bwə́ á ŋgə jí nyə minjígá nə́. Nda nyə á dʉ́g nə́ Yésus ŋgə mpu bɛ̧sa nə́, a mú zə jí nyə nə́: «Mə́cɛ̧ɛ̧ míshé mɛ̂sh dɨ́, dáyɛ́ í tə́l mɔ́ɔ́l mɛ̂sh shwóg?»
28 Chegando um dos escribas, que ouviu a discussão entre eles e viu que Jesus tinha dado uma boa resposta, perguntou-lhe: — Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Cɛ̧ɛ̧ í tə́l mɔ́ɔ́l mɛ̂sh shwóg yí, dɨ́ nə́:
29 Jesus respondeu:
30 Wó jəlá nə cɛɛl Zɛmbî wô Cwámba nə lâm wô wɛ̂sh, nə *shíshim wô wɛ̂sh, nə lúú wô wɛ̂sh, nə ŋkul nywô nyɛ̂sh!»
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de todo o seu entendimento e com toda a sua força.”
31 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Cɛ̧ɛ̧ ábɛɛ̂ dʉ́sə nə́:
31 O segundo é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.” Não há outro mandamento maior do que estes.
32 Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ ntâg nə nyə nə́: «Haaw! Wo mə́ mpu lás! Sâ wó ŋgə́ cɨ yí, jísə tʉ́təlî. Zɛmbî jísə njɨ ŋgwúd, kú nə ŋgwɔ́lʉ́gá shús mpʉ́sə nyə.
32 Então o escriba disse: — Muito bem, Mestre! E com verdade o senhor disse que ele é o único, e não há outro além dele,
33 Muud mə́ jəlá nə wá lâm yé wɛ̂sh wə́ Zɛmbî, a cɛɛl nyə nə fʉg nyɛ́ nyɛ̂sh, nə ŋkul nyɛ́ nyɛ̂sh. A jəlá nə cɛɛl nə́mə́ muud jɨ́ nyə kúnə́-kúnə yɛ́ nda nyəmɛ́fwó. Ntɔ́ wə́ jísə́ mpwogɛ́, cɔ̧́ jígálʉ́lə Zɛmbî ocúdú nə sálə nyə mɔ́ɔ́l *mə́túnʉga mɛ̂sh.»
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e com todas as forças e amar o próximo como a si mesmo é mais do que todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Nda Yésus nyə á dʉ́g nə́ nyə á mpu bɛ̧sa nə nyə nə́, a mú cɨ nə nyə nə́: «Í abʉ́lɛ́ ná gwaa nə wo nə́, wo nyííg Faan mə́ Zɛmbî dɨ̂.» Nə́ ndɛɛ́, tɔɔ muud nyə a shígɛ́ ná nyiŋgə jí Yésus njígá.
34 Vendo Jesus que o escriba havia respondido sabiamente, declarou-lhe: E ninguém mais ousava fazer perguntas a Jesus.
35 Ntɔ́, nda Yésus nyə á ŋgə jɨ́ɨ́gʉli buud *Luŋ mə́ Zɛmbî dɨ́ nə́, nyə a jí bwo nə́: «Wáyɛ́ mbií *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bɨ́ nə ŋkul cɨ nə́ *Krîst jɨ Mwân mə́ *Dávid yí?
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou:
36 Ŋgaá *Dávid, nyəmɛ́fwó, nə ŋkul mə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim, mə́ cɨ nə́:
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 Dávid nyəmɛ́fwó nyə á jɔ̂w *Krîst nə́ Cwámba. Ká nyə é ka bə Dávid mwân na ntʉdɛlɛ?» Buud bwə́ á bə áncuncuma wá bwə́ á bul gwág məshusʉg nə lə́sʉ́ yé.
37 — O próprio Davi chama o Cristo de Senhor; então como ele pode ser filho de Davi? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Nə́ ndɛɛ́, a mú kə shwóg nə jɨ́ɨ́gʉ́lílə búúd. Nyə nə bwo nə́: «Bɨ ɔ káálʉ́gə́ nə Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧! Bwə́ cɛɛl dʉ́lə mɛ̧ɛ̧la nə ŋwɔ̧ɔ̧la ŋwɔ̧ɔ̧la íjud, nə dʉ́lə sɔ̧́ nə́ buud bwə́ dʉ́g bə́da bwo məbə́dá mə́ gúmə́ mə́ŋkúmbə mə búúd dɨ̂.
38 E, ao ensinar, Jesus dizia:
39 Bwə́ cɛɛl nə́mə́ kə dʉ ji njɨ íjiya yâ shwóg ja bʉ́sə́ *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ́ yí; bwə́ cɛɛl nə́mə́ dʉ kə ji njɨ lúú tʉ́wʉli dɨ́ ja bwə́ dʉ́ kə ídína dɨ́ yí.
39 buscam as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes;
40 Bwə́ dɛ́ɛ́g míkúsə́ mí búdá isâ byáŋ byɛ̂sh. Bwə́ nyiŋgə dʉ sá ígwaa-gwaa í mə́jəgʉla, lwóyálə nə́ bʉ́sə ijɔ̧ɔ̧́ í búúd. Intʉ́gʉ́lí byáŋ í bá bə ŋkí jág bul nyaan.»
40 devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 Yésus nyə á ka kə ji nə́ bɛɛndyá nə jaadə́ mə́yə́na mâ *Mpáánzə́ Zɛmbî, a ka ŋgə dʉ́g nda búúd bwə́ á ŋgə wá məyə́na nə́. Ofwó búúd bwə́ á ŋgə wá ŋkí bulya.
41 Sentado diante da caixa de ofertas, Jesus observava como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Njɨ wúl mbúmbúwá kúsə́ múdá, í á zə wá isʉsáŋ íbá, tâŋ á bʉ́baalɛ́ ifáda.
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, lançou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 Yésus mú jɔ̂w *ompwíín bɛ́, nyə nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, mbúmbúwá kúsə́ múdá nɨ mə́ wá mə́yə́na cɔ̧́ buud bɛ̂sh bwə́ ámə ŋgə wá wá.
43 E, chamando os seus discípulos, Jesus disse:
44 Nəcé buud bɛ̂sh bwə́ ámə ŋgə wá ɔ́nɨ, bwə́ ámə ŋgə ŋwa mə́mpugə mâ byɔɔg dáŋʉ́d. Ká nyɛ, a njúl mbúmbúwá, nyə ámə wá bímbí dɛ̂sh nyə́ ámə bə nə ndɨ́ yí, bímbí dɛ̂sh í ámə bə nə́ nyə é ŋgə cʉgə nə ndɨ́ yí.»
44 Porque todos eles deram daquilo que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo o que possuía, todo o seu sustento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?