Marcos 12
MCP vs ARIB
1 Nyə á ka zə kənd milúlúú myâ ofada nə *Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ kanda. Nyə nə bwo nə́: «Ŋgwɔ́l múúd nyə a sá fambə́ *vînyə, wá gwo luŋgʉla dɨ̂. A fáág bɨ́ɨ́ dʉ́lə bá nyáam mpúmə́, a lwɔ̧́ cwámbə́ ísándə́lé, a mú yə búúd fambə́ jɔɔŋg mə́céd. A músə kə njɔɔndʉd.
1 Então começou Jesus a falar-lhes por parábolas. Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou um lagar, e edificou uma torre; depois arrendou-a a uns lavradores e ausentou-se do país.
2 Fwála lʉ́ mə́mwáágʉlə dɨ́, nyə á kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé nə́ a kə́g ŋwa nyə dɛ́ kɔw lʉ mpúmə́ búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá dɨ́.
2 No tempo próprio, enviou um servo aos lavradores para que deles recebesse do fruto da vinha.
3 Njɨ buud bɔɔŋgʉ́, bwə́ mú yida bii sɔ́ɔl mə́sáal wɔɔŋgʉ̂, daŋgʉlə nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
3 Mas estes, apoderando-se dele, o espancaram e o mandaram embora de mãos vazias.
4 Muud fambə́ mú nyiŋgə kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl mə́sáal yé. Bwə́ mú wá nyə fə́ŋ lúúd, sɛ́ɛ́mbʉli nə́mə́ nyə nə məlwíy.
4 E tornou a enviar-lhes outro servo; e a este feriram na cabeça e o ultrajaram.
5 Muud fambə́ nyə á nyiŋgə kənd muud shús. Bwə́ mú kə gwú nyâŋ. Nyə mú nyiŋgə kənd bɔ́ɔ́l ŋkí bulya, bwə́ mú nə́mə́ sá bwo nda bɔɔŋg wə́ ashúshwóógʉ̂: bwə́ cú bʉ́ga, bwə́ gwú bʉ́ga.
5 Então enviou ainda outro, e a este mataram; e a outros muitos, dos quais a uns espancaram e a outros mataram.
6 Muud fambə́ nyə á ka bə nə mwân yé nyə á dʉ bul dʉ cɛɛl yɛ́. A mú ka zə jə́na kənd mwân yé wɔɔŋg búúd bɔɔŋg dɨ́, nyə ŋgə́ tə́dʉga nə́ gúl ja, buud ɔ́nɨ bwə́ é gwɔ̧́ɔ̧ nyə nə́ mwán yé.
6 Ora, tinha ele ainda um, o seu filho amado; a este lhes enviou por último, dizendo: A meu filho terão respeito.
7 Ká, ja búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá bwə́ á dʉ́g mwân ɛ́nɛ yí, bwə́ á ŋgə cɨ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: “Dʉgá! Muud mə bá lʉ́g nə lʉ́gí ɔ́nɨ. Shé gwúgá nyə, shé bâg lʉ́g nə lʉ́gí jé.”
7 Mas aqueles lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Bwə́ mú zə bií nyə, gwú nyə nə́ ndɛɛ́ wusə ncâ fambə́.»
8 E, agarrando-o, o mataram, e o lançaram fora da vinha.
9 Yésus mú jí milúlúú myâ ofada nə Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ nə́: «Nda bɨ̂, bɨ́ mə́ dʉ́g nə́ muud fambə́ mə bá zə sá jɨ́? Mɛɛ mə dʉ́g nə́ a bá zə, zə gwú búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá, a mú yə búúd óshús fambə́ jé.
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e destruirá os lavradores, e dará a vinha a outros.
10 Bɨ afwóyɛ́ bwɛlɛ lɔ̧́ mícilyá mí Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́:
10 Nunca lestes esta escritura: A pedra que os edificadores rejeitaram, essa foi posta como pedra angular;
11 Cwámba sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yé wə́ nɨ.
11 pelo Senhor foi feito isso, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Milúlúú myâ ofada bə́nɔ̂ŋ *Oŋkumɛ ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ nə ocúmbá buud ɔ́nɨ bwə́ mú tɛ́ɛ́d ŋgə́lə sɔ̧́ məzhɨɨ́ nə́ bwə́ bií nyə, nəcé bwə́ á mpu nə́ lə́sʉ́ wáŋ wə́ Yésus nyə á ŋgə lás kandad nɨ. Njɨ, nda bwə́ á ŋgə fúndə məŋkúmbə mə búúd nə́, bwə́ mú béégya nə nyə, bwə́ mú kyey.
12 Procuravam então prendê-lo, mas temeram a multidão, pois perceberam que contra eles proferira essa parábola; e, deixando-o, se retiraram.
13 Bwə́ mú ka ŋwa bɔ́ɔ́l *Ofarizyɛ̂ŋ nə bɔ́ɔ́l búúd wâ gwooŋg í á dʉ ságʉsə ijwûga í Herod yí, bwə́ mú kənd bwo nyə́dɨ́ nə́ bwə́ kə́g bwɔ́wʉlə nyə, nə́ ka nyə́ é biil nə iciyá byé.
13 Enviaram-lhe então alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Ja bwə́ mə́ jé nyə́dɨ́ yí, bwə́ mə́ cɨ nə nɛ́ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli! Sə́ ŋgə mpu nə́ wo jɨ bʉ́bə́lɛ́ muud. Wo ádɛ́ bɛɛmb sâ bɔ́ɔ́l búúd bwə́ é cɨ yí, wo kú nə́mə́ bə nə ifwaas nə mbií múúd wɨ́ nə ŋkul tɔ̂w wo míshʉ́d yí. Wo ŋgə jɨ́ɨ́gʉli sə́ cʉg á Zɛmbî bʉ́bə́lɛ́. Ntɔ́, jaawʉg sə̂. Ye məcɛ̧ɛ̧ mə́shé mə́ ŋgə magʉlə nə́ sə́ jə́nág tóya mə *Káázɛl, ye mə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə? Ye sə́ dʉ́g jə́na, ye sə́ nda dʉ jə́na?»
14 Aproximando-se, pois, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro, e de ninguém se te dá; porque não olhas à aparência dos homens, mas ensinas segundo a verdade o caminho de Deus; é lícito dar tributo a César, ou não? Daremos, ou não daremos?
15 Ká, nyə á bwey mpu kwába jáŋ jɔɔŋg, a mú cɨ nə bwo nə́: «Bɨ mə zə́ bwɔ́wʉlə mə nəcé jɨ? Zəgá ná mə nə saŋ *danarî, mə dʉ́gʉ́g.»
15 Mas Jesus, percebendo a hipocrisia deles, respondeu-lhes: Por que me experimentais? trazei-me um denário para que eu o veja.
16 Bwə́ mú zə nyə nə wo. A mú jí bwo nə́: «Zə́ jɨ́ nə vʉgʉli mpwoombʉ́ nə jínə́ bwə́ á lúlə wa ga?» Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Jísə Káázɛl.»
16 E eles lho trouxeram. Perguntou-lhes Jesus: De quem é esta imagem e inscrição? Responderam-lhe: De César.
17 A mú ka cɨ nə bwo nə́: «Yə́gá Káázɛl isâ í Káázɛl, bɨ́ yə Zɛmbî isâ í Zɛmbî.» Bwə́ mú bul káam mpɛ̧sá nyɛ́ nyɔɔŋgʉ́.
17 Disse-lhes Jesus: Dai, pois, a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus. E admiravam-se dele.
18 *Osadwisyɛ̂ŋ, buud bwə́ dʉ cɨ nə́ mimbimbə mí ábʉ́lɛ gwûm mə́shwoŋ dɨ́ wá, bwə́ á ka zə wə́ Yésus, zə jí nyə nə́:
18 Então se aproximaram dele alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição, e lhe perguntaram, dizendo:
19 «Yɨ́ɨ́gʉli! Moyîz nyə á yə sə́ cɛ̧ɛ̧ nə́: “Ŋkí muud mə yə́ kundú, mínyɔŋʉ̂ yé mə́ jəlá nə shúgʉla nə kúsə́ yé, a byág nyɔɔŋg mə́ yə yɛ́ mpwoŋ buud.”
19 Mestre, Moisés nos deixou escrito que se morrer alguém, deixando mulher sem deixar filhos, o irmão dele case com a mulher, e suscite descendência ao irmão.
20 Bɔ́ɔ́l ómínyɔŋʉ̂ bwə́ á byɛ̂l wa zaŋgbá, budûm nə budûm. Acúmbá mú bâ múdá, a mú yə kú nə mwân.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou-se e morreu sem deixar descendência;
21 Nyɔɔŋg nyə á bɛ̧ nə nyə yɛ́, mú bâ kúsə́ acúmbá nyə á lʉ́gə yí, a mú nə́mə́ yə kú nə mwân. Mbií ŋgwúd nə álɛ́ɛl,
21 o segundo casou-se com a viúva, e morreu, não deixando descendência; e da mesma forma, o terceiro; e assim os sete, e não deixaram descendência.
22 nə bɔ́ɔ́l óntombú bɛ́ bɛ̂sh, kə jé mwân á məzhúgʉ́lâ. Bɛ̂sh, bwə́ á bâ mudá ŋgwúd wɔɔŋgʉ̂, bɛ̂sh shîn yə, bwə́ kú lʉ́gə mwân. Mpʉ́sə wáŋ, mudá wɔɔŋg mú nə́mə́ zə yə.
22 Depois de todos, morreu também a mulher.
23 Ja búúd bwə́ bá gwûm yí, nyáyɛ́ mə bá ŋwa mudá? Ŋgaá nə́ bɛ̂sh bwə́ á shí bə ógwúm bɛ́?»
23 Na ressurreição, de qual deles será ela esposa, pois os sete por esposa a tiveram?
24 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Ŋgaá bɨ mə́ kwab, nəcé bɨ́ ampúyɛ́ sâ Kálaad Zɛmbî ŋgə́ cɨ yí, bɨ kú nə́mə́ mpu mpífə́ mə́ Zɛmbî.
24 Respondeu-lhes Jesus: Porventura não errais vós em razão de não compreenderdes as Escrituras nem o poder de Deus?
25 Ja búúd bwə́ bá gwûm mə́shwoŋ dɨ́ yí, budúm bwə́ ábʉ́lɛ́ ná bâ búdá, budá nda ná kə mə́báád. Bwə́ bá ji nda *wəéŋgəles ɔ́ Zɛmbî bwə́ njúl joŋ dɨ́ nə́.
25 Porquanto, ao ressuscitarem dos mortos, nem se casam, nem se dão em casamento; pelo contrário, são como os anjos nos céus.
26 Kɔ́ɔ́mb á mimbimbə bálə gwûm mə́shwoŋ dɨ́, ŋgaá nə́ Kálaad məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz dɨ̂, bɨ mə́ dʉ lɔ̧́ kʉ́l í ŋgə́ lwágʉlə nda nyə á kwey ŋgwiilɛ ŋkaŋ dɨ́ yí. Ŋgaá Zɛmbî nyə á cɨ nə nyə nə́: “Mə jɨ Zɛmbî mə́ *Abʉraham, Zɛmbî mə́ *Izaag, Zɛmbî mə́ *Yákwab.”
26 Quanto aos mortos, porém, serem ressuscitados, não lestes no livro de Moisés, onde se fala da sarça, como Deus lhe disse: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó?
27 Ntɔ́ jɨ nə́ Zɛmbî cugɛ́ Zɛmbî mimbimbə, a jɨ yidá bə Zɛmbî á buud bwə́ ŋgə́ cʉgə wá. Bɨ́ ŋgə jág bul kwab.»
27 Ora, ele não é Deus de mortos, mas de vivos. Estais em grande erro.
28 Ŋgwɔ́l Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ nyə á ŋgə gwág nda bwə́ á ŋgə jí nyə minjígá nə́. Nda nyə á dʉ́g nə́ Yésus ŋgə mpu bɛ̧sa nə́, a mú zə jí nyə nə́: «Mə́cɛ̧ɛ̧ míshé mɛ̂sh dɨ́, dáyɛ́ í tə́l mɔ́ɔ́l mɛ̂sh shwóg?»
28 Aproximou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, percebendo que lhes havia respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Cɛ̧ɛ̧ í tə́l mɔ́ɔ́l mɛ̂sh shwóg yí, dɨ́ nə́:
29 Respondeu Jesus: O primeiro é: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor.
30 Wó jəlá nə cɛɛl Zɛmbî wô Cwámba nə lâm wô wɛ̂sh, nə *shíshim wô wɛ̂sh, nə lúú wô wɛ̂sh, nə ŋkul nywô nyɛ̂sh!»
30 Amarás, pois, ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de todas as tuas forças.
31 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Cɛ̧ɛ̧ ábɛɛ̂ dʉ́sə nə́:
31 E o segundo é este: Amarás ao teu próximo como a ti mesmo. Não há outro mandamento maior do que esses.
32 Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ ntâg nə nyə nə́: «Haaw! Wo mə́ mpu lás! Sâ wó ŋgə́ cɨ yí, jísə tʉ́təlî. Zɛmbî jísə njɨ ŋgwúd, kú nə ŋgwɔ́lʉ́gá shús mpʉ́sə nyə.
32 Ao que lhe disse o escriba: Muito bem, Mestre; com verdade disseste que ele é um, e fora dele não há outro;
33 Muud mə́ jəlá nə wá lâm yé wɛ̂sh wə́ Zɛmbî, a cɛɛl nyə nə fʉg nyɛ́ nyɛ̂sh, nə ŋkul nyɛ́ nyɛ̂sh. A jəlá nə cɛɛl nə́mə́ muud jɨ́ nyə kúnə́-kúnə yɛ́ nda nyəmɛ́fwó. Ntɔ́ wə́ jísə́ mpwogɛ́, cɔ̧́ jígálʉ́lə Zɛmbî ocúdú nə sálə nyə mɔ́ɔ́l *mə́túnʉga mɛ̂sh.»
33 e que amá-lo de todo o coração, de todo o entendimento e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, é mais do que todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Nda Yésus nyə á dʉ́g nə́ nyə á mpu bɛ̧sa nə nyə nə́, a mú cɨ nə nyə nə́: «Í abʉ́lɛ́ ná gwaa nə wo nə́, wo nyííg Faan mə́ Zɛmbî dɨ̂.» Nə́ ndɛɛ́, tɔɔ muud nyə a shígɛ́ ná nyiŋgə jí Yésus njígá.
34 E Jesus, vendo que havia respondido sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E ninguém ousava mais interrogá-lo.
35 Ntɔ́, nda Yésus nyə á ŋgə jɨ́ɨ́gʉli buud *Luŋ mə́ Zɛmbî dɨ́ nə́, nyə a jí bwo nə́: «Wáyɛ́ mbií *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bɨ́ nə ŋkul cɨ nə́ *Krîst jɨ Mwân mə́ *Dávid yí?
35 Por sua vez, Jesus, enquanto ensinava no templo, perguntou: Como é que os escribas dizem que o Cristo é filho de Davi?
36 Ŋgaá *Dávid, nyəmɛ́fwó, nə ŋkul mə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim, mə́ cɨ nə́:
36 O próprio Davi falou, movido pelo Espírito Santo: Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos debaixo dos teus pés.
37 Dávid nyəmɛ́fwó nyə á jɔ̂w *Krîst nə́ Cwámba. Ká nyə é ka bə Dávid mwân na ntʉdɛlɛ?» Buud bwə́ á bə áncuncuma wá bwə́ á bul gwág məshusʉg nə lə́sʉ́ yé.
37 Davi mesmo lhe chama Senhor; como é ele seu filho? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Nə́ ndɛɛ́, a mú kə shwóg nə jɨ́ɨ́gʉ́lílə búúd. Nyə nə bwo nə́: «Bɨ ɔ káálʉ́gə́ nə Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧! Bwə́ cɛɛl dʉ́lə mɛ̧ɛ̧la nə ŋwɔ̧ɔ̧la ŋwɔ̧ɔ̧la íjud, nə dʉ́lə sɔ̧́ nə́ buud bwə́ dʉ́g bə́da bwo məbə́dá mə́ gúmə́ mə́ŋkúmbə mə búúd dɨ̂.
38 E prosseguindo ele no seu ensino, disse: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes compridas, e das saudações nas praças,
39 Bwə́ cɛɛl nə́mə́ kə dʉ ji njɨ íjiya yâ shwóg ja bʉ́sə́ *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ́ yí; bwə́ cɛɛl nə́mə́ dʉ kə ji njɨ lúú tʉ́wʉli dɨ́ ja bwə́ dʉ́ kə ídína dɨ́ yí.
39 e dos primeiros assentos nas sinagogas, e dos primeiros lugares nos banquetes,
40 Bwə́ dɛ́ɛ́g míkúsə́ mí búdá isâ byáŋ byɛ̂sh. Bwə́ nyiŋgə dʉ sá ígwaa-gwaa í mə́jəgʉla, lwóyálə nə́ bʉ́sə ijɔ̧ɔ̧́ í búúd. Intʉ́gʉ́lí byáŋ í bá bə ŋkí jág bul nyaan.»
40 que devoram as casas das viúvas, e por pretexto fazem longas orações; estes hão de receber muito maior condenação.
41 Yésus nyə á ka kə ji nə́ bɛɛndyá nə jaadə́ mə́yə́na mâ *Mpáánzə́ Zɛmbî, a ka ŋgə dʉ́g nda búúd bwə́ á ŋgə wá məyə́na nə́. Ofwó búúd bwə́ á ŋgə wá ŋkí bulya.
41 E sentando-se Jesus defronte do cofre das ofertas, observava como a multidão lançava dinheiro no cofre; e muitos ricos deitavam muito.
42 Njɨ wúl mbúmbúwá kúsə́ múdá, í á zə wá isʉsáŋ íbá, tâŋ á bʉ́baalɛ́ ifáda.
42 Vindo, porém, uma pobre viúva, lançou dois leptos, que valiam um quadrante.
43 Yésus mú jɔ̂w *ompwíín bɛ́, nyə nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, mbúmbúwá kúsə́ múdá nɨ mə́ wá mə́yə́na cɔ̧́ buud bɛ̂sh bwə́ ámə ŋgə wá wá.
43 E chamando ele os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta pobre viúva deu mais do que todos os que deitavam ofertas no cofre;
44 Nəcé buud bɛ̂sh bwə́ ámə ŋgə wá ɔ́nɨ, bwə́ ámə ŋgə ŋwa mə́mpugə mâ byɔɔg dáŋʉ́d. Ká nyɛ, a njúl mbúmbúwá, nyə ámə wá bímbí dɛ̂sh nyə́ ámə bə nə ndɨ́ yí, bímbí dɛ̂sh í ámə bə nə́ nyə é ŋgə cʉgə nə ndɨ́ yí.»
44 porque todos deram daquilo que lhes sobrava; mas esta, da sua pobreza, deu tudo o que tinha, mesmo todo o seu sustento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?