Lucas 20

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Í á bə dúl jwɔ́wʉ́d nə́, Yésus ŋgə́ yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá *Luŋ mə́ Zɛmbî, a ŋgə́ jaaw Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl, seegya nə́ milúlúú myâ ofada, nə *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧, nə ocúmbá buud bwə́ mə́ wɔ́ɔ́s.
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 Bwə́ mú jí nyə nə́: «Jaawʉg sə̂. Nyáyɛ́ ŋkul wó ŋgə́ sá ísâ ínɨ nə ndɨ́ yí? Zə́ nyə ámə yə wo ŋkul nyɔɔŋgʉ̂?»
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Mə zə́ nə́mə́ fwo jí bɨ́ njígá.
3 Jesus respondeu:
4 Nduwán Yuánɛs nyə á ŋgə duu buud yí, í á bə nə nyáyɛ́ ŋkûl? Ye ŋkul á gwɔ́w wə́ Zɛmbî, ye ŋkul á buud?»
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Bwə́ mú tə́dʉga nə́: «Ŋkí sə́ mə́ cɨ nə́: “gwɔ́w”, nyə e jí sə́ nə́: “Ká nəcé jɨ́ bɨ́ a shígɛ́ *búgʉla nyə yí?”
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Sə́ mə́ ká mɛɛl cɨ nə́ í á bə ŋkul á buud ɨɨ́, kúl búúd jɛ̂sh gwú sə́ nə məkwóógʉ́, nəcé bɛ̂sh bwə́ ŋgə magʉlə nə́ Yuánɛs nyə á bə *muud micúndə́.»
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Bwə́ mú bɛ̧sa nə́ bwə́ ampúyɛ́ kʉ́l í á ŋgə wú yí.
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mə ajááwɛ́ nə́mə́ bɨ́ ŋkul mə́ ŋgə́ sá misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ míga nə ndɨ́ yí.»
8 Jesus disse:
9 Yésus nyə á ka kənd buud kanda ga nə́, «Ŋgwɔ́l múúd nyə a sá fambə́ *vînyə a mú yə búúd fambə́ jɔɔŋg mə́céd. A músə kə njɔɔnd dɨ́ nə́ nyə é já fwámɛ́ fwála.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Fwála lʉ́ mə́mwáágʉlə dɨ́, nyə á kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé nə́ a kə́g ŋwa nyə dɛ́ kɔw lʉ mpúmə́ búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá dɨ́. Njɨ buud bɔɔŋgʉ́ bwə́ mú kə daŋgʉlə cú sɔ́ɔl məsáal nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Muud fambə́ mú ŋwa cígʉ́lá nə́ á nyiŋgə nə́mə́ kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé. Bwə́ mú nə́mə́ kə daŋgʉlə cú nyâŋ, sɛ́ɛ́mbʉli nyə nə məlwíy nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Muud fambə́ nə́ á nyiŋgə nə́mə́ kənd sɔ́ɔl məsáal álɛ́ɛl. Bwə́ mú kə wá nyâŋ məfə́ŋ nə́ ndɛɛ́ bwə́ wɨ́ɨ́ŋg nyə.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 «Muud fambə́ mú ka zə cɨ nə́: “Mə sáág nə́ e? Mə zə́ kənd mwân waam mə́ búl cɛɛl yɛ́, ka bwə́ é gwɔ̧́ɔ̧ nyə.”
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 Ká, buud bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá, dʉ́gʉ́lə bwə́ á dʉ́g *Mwân mə Múúd fambə́ mə́ wɔ́ɔ́s yí, bwə́ á nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: “Muud mə bá lʉ́g nə lʉ́gí wə́ ɛ́nɛ. Shé gwúgá nyə shé bâg lʉ́g nə lʉ́gí.”
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Bwə́ mú julə wú nə nyə fambə́, kə gwú nyə ncâ.» Yésus mú jí bwo nə́: «Muud fambə́ mə́ bá sá búúd ɔ́nɨ ntʉdɛl?
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Ŋgaá nə́ a bá zə gwú bwo nə́ ndɛɛ́ a ŋwa fambə́ yə búúd oshús?»
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Yésus mú dʉ́g bwo nə́ figə́-figə́, a mú jí bwo nə́: «Micilyá míga mí kə́ nə́ jɨ?
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Muud mə bá bʉ́l kwóógʉ́ dɔɔŋg dɨ́ yɛ́ mə bá kweshʉli búg; nyɔɔŋg kwóógʉ́ dɔɔŋg í bá káda yɛ́ mə bá cugʉli.»
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bə́nɔ̂ŋ milúlúú myâ ofada bwə́ á mpu nə́ lə́sʉ́ wáŋ wə́ Yésus nyə á ŋgə lás kaanə́d nɨ. Bwə́ mú tɛ́ɛ́d ŋgə́lə sɔ̧́ məzhɨɨ́ nə́ bwə́ bii nyə nə́mə́ wəla dɔɔŋgʉ́d. Njɨ bwə́ á ka ŋgə fúndə məŋkúmbə mə búúd.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú ŋgə baagʉsə Yésus. Bwə́ kə kənd búúd nə́ bwə́ kə́g nda buud wâ tʉ́təlî. Bwə́ ká dʉ bwéél nə́ ka bwə́ é gwág gúl ciyá í ajə́láyɛ́ yí, bwə́ kusha nə nyə, a bə mə́nyámá mə́ ŋgwə́mʉna dɨ́, nyə́dɨ́ mpə̂l dɨ̂.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Buud bwə́ mú zə jí Yésus nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli! Sə́ ŋgə mpu nə́ lə́sʉ́ wô nə njɨ́ɨ́gʉ́lá wô bísə tʉ́təlî. Wó dʉ nə́mə́ dʉ́g búúd njɨ nda njɨ́ɨ́gʉ́lá wô wɨ́ nə́. Wo ŋgə jɨ́ɨ́gʉli sə́ cʉg á Zɛmbî bʉ́bə́lɛ́.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Ntɔ́, jaawʉg sə̂. Ye məcɛ̧ɛ̧ mə́shé mə́ ŋgə magʉlə nə́ sə́ jə́nág tóya mə *Káázɛl, ye mə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə?»
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Ká, Yésus nyə á bwey mpu məkə́ŋ máŋ, a mú cɨ nə bwo nə́:
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 «Lwógá ná mə saŋ *danarî. Zə́ jɨ́ nə vʉgʉli mpwoombʉ́ nə jínə́ bwə́ á lúlə wa ga?» Bwə́ nə́: «Jísə Káázɛl.»
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Nyə ntâg nə bwo nə́: «Ntɔ́, yə́gá Káázɛl isâ í Káázɛl, bɨ́ yə Zɛmbî isâ í Zɛmbî.»
25 Então Jesus disse:
26 Bwə́ mú kú nə sá bwə́ júmʉg Yésus mísh mə́ búúd dɨ́ yí; bwə́ mú bul káam mpɛ̧sá nɨ, bwə́ shwal fad mímpu.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Gúl bʉ́baalɛ̂ *Osadwisyɛ̂ŋ, buud bwə́ dʉ cɨ nə́ mimbimbə mí ábʉ́lɛ gwûm mə́shwoŋ dɨ́ wá, í á ka zə wə́ Yésus, zə jí nyə nə́:
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 «Yɨ́ɨ́gʉli, Moyîz nyə á yə sə́ cɛ̧ɛ̧ nə́: “Ŋkí muud mə yə́ kundú, mínyɔŋʉ̂ yé mə́ jəlá nə shúgʉla nə kúsə́ yé, a byág nyɔɔŋg mə́ yə yɛ́ mpwoŋ buud.”
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Bɔ́ɔ́l ómínyɔŋʉ̂ bwə́ á byɛ̂l wa zaŋgbá budûm nə budûm. Acúmbá mú bâ múdá, a mú yə kú nə mwân.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Nyɔɔŋg nyə á bɛ̧ nə nyə yɛ́ mú ŋwa múdá,
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 álɛ́ɛl ŋwa nə́mə́ nyə, nə́ ndɛɛ́ bɛ̂sh zaŋgbá bwə́ á ŋwa mudá wɔɔŋgʉ̂, bwə́ ŋgə́ yə kú byá mwân.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Zhúgʉ́lá zhúgʉ́lâ, mudá mú nə́mə́ yə.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Ja búúd bwə́ bá gwûm yí, nyáyɛ́ mə bá ka ŋwa mudá? Ŋgaá nə́ bɛ̂sh bwə́ á shí bə ógwúm bɛ́?»
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Buud wâ cʉg ga bwə́ ŋgə bə, budûm bâ búdá, budá kə məbáád.
34 Jesus respondeu:
35 Njɨ, bɔɔŋg bwə́ bá nyîn nə́ bwə́ jəlá nə gwûm bwə́ cʉgə cʉg í zág wá, bwə́ ábʉ́lɛ dʉ sá mə́bâ: budúm nda ná bâ búdá, budá nda ná kə mə́báád.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Bwə́ ábʉ́lɛ ná nə́mə́ bə nə ŋkul yə, nəcé bwə́ bá bə nda *wəéŋgəles. Bwə́ bá bə bwân ɔ́ Zɛmbî nəcé í bá bə bwə́ mə́ wú shwɨy dɨ́ kə cʉgʉd.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Kɔ́ɔ́mb á mimbimbə bálə gwûm mə́shwoŋ dɨ́, Moyîz nyə a lwágʉlə ntɔ́ ja nyə á kwey ŋgwiilɛ ŋkaŋ dɨ́ yí; nyə á jɔ̂w Cwámba nə́ Zɛmbî mə́ *Abʉraham, Zɛmbî mə́ *Izaag, Zɛmbî mə́ *Yákwab.
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Ntɔ́ jɨ nə́ Zɛmbî cugɛ́ Zɛmbî mimbimbə, a jɨ yidá bə Zɛmbî á buud bwə́ ŋgə́ cʉgə wá. Ntɔ́ jɨ shú dɛ́d nə́ bɛ̂sh bwə́ ŋgə cʉgə.»
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Bɔ́ɔ́lʉ́gá *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ mú lás cɨ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, wo mə́ mpu lás.»
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Bwə́ áshígɛ́ ná nyiŋgə bwɛlɛ jí Yésus tɔɔ njígá ŋgwúd nə ŋgwúd.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 A mú cɨ nə bwo nə́: «Ntʉdɛlɛ́ búúd bwə́ mpú dʉ cɨ nə́ *Krîst jɨ mwân mə Dávid yɛ́?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Ŋgaá Dávid nyə á cɨ nyə́dɨ́ kálaad Osôm dɨ́ nə́:
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 kə wɔ́ɔ́s ja mə é culʉshi mízhízhíŋ myô,
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 Ŋkí Dávid mə́ bwey jɔ̂w *Krîst nə́ Cwámba, nyə é ka bə Dávid mwân na ntʉdɛlɛ?»
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Yésus mú cɨ nə *ompwíín bɛ́ buud bɛ̂sh bwə́ ŋgə́ gwág nə́:
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 «Bɨ ɔ káálʉ́gə́ nə Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ cɛ́ɛ́l dʉ mɛ̧ɛ̧la nə ŋwɔ̧ɔ̧la ŋwɔ̧ɔ̧la íjud wá, bwə́ cɛ́ɛ́l nə́mə́ nə́ buud bwə́ dʉ́g bə́da bwo məbə́dá mə́ gúmə́ mə́ŋkúmbə mə búúd dɨ̂ wá, bwə́ nə́mə́ wə́ bwə́ cɛ́ɛ́l dʉ́lə kə ji njɨ íjiya yâ shwóg ja bʉ́sə́ *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ́ yí, nə dʉ́lə dʉ ji njɨ lúú tʉ́wʉli dɨ́ ja bwə́ dʉ́ kə ídína dɨ́ yí.
46 — Cuidado com os
47 Bwə́ dʉ dɛ́ɛ́g míkúsə́ mí búdá isâ byáŋ byɛ̂sh ka dʉ sá igwaa-gwaa í mə́jəgʉla nə́ bwə́ dʉ́gʉ́g nə́ bʉ́sə ijɔ̧ɔ̧́ i búúd. Intʉ́gʉ́lí byáŋ í bá bə ŋkí jág bul nyaan.»
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!

Ler em outra tradução

Comparar com outra