Lucas 20

MCP vs BKJ

Sair da comparação
MCP
BKJ BKJ
1 Í á bə dúl jwɔ́wʉ́d nə́, Yésus ŋgə́ yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá *Luŋ mə́ Zɛmbî, a ŋgə́ jaaw Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl, seegya nə́ milúlúú myâ ofada, nə *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧, nə ocúmbá buud bwə́ mə́ wɔ́ɔ́s.
1 E aconteceu que, em um daqueles dias, enquanto ele ensinava o povo no templo, e pregava o evangelho, os principais sacerdotes e os escribas vieram a ele com os anciãos,
2 Bwə́ mú jí nyə nə́: «Jaawʉg sə̂. Nyáyɛ́ ŋkul wó ŋgə́ sá ísâ ínɨ nə ndɨ́ yí? Zə́ nyə ámə yə wo ŋkul nyɔɔŋgʉ̂?»
2 e falaram-lhe, dizendo: Dize-nos, com que autoridade fazes tu essas coisas? Ou quem é que te deu tal autoridade?
3 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Mə zə́ nə́mə́ fwo jí bɨ́ njígá.
3 E, respondendo ele, disse-lhes: Eu também vos perguntarei uma coisa, respondam-me:
4 Nduwán Yuánɛs nyə á ŋgə duu buud yí, í á bə nə nyáyɛ́ ŋkûl? Ye ŋkul á gwɔ́w wə́ Zɛmbî, ye ŋkul á buud?»
4 O batismo de João, era do céu ou dos homens?
5 Bwə́ mú tə́dʉga nə́: «Ŋkí sə́ mə́ cɨ nə́: “gwɔ́w”, nyə e jí sə́ nə́: “Ká nəcé jɨ́ bɨ́ a shígɛ́ *búgʉla nyə yí?”
5 E eles arrazoavam entre si, dizendo: Se nós dissermos: Do céu, ele nos dirá: Por que então não crestes?
6 Sə́ mə́ ká mɛɛl cɨ nə́ í á bə ŋkul á buud ɨɨ́, kúl búúd jɛ̂sh gwú sə́ nə məkwóógʉ́, nəcé bɛ̂sh bwə́ ŋgə magʉlə nə́ Yuánɛs nyə á bə *muud micúndə́.»
6 Mas, e se nós dissermos: Dos homens, todo o povo nos apedrejará, porque eles estão convencidos que João era um profeta.
7 Bwə́ mú bɛ̧sa nə́ bwə́ ampúyɛ́ kʉ́l í á ŋgə wú yí.
7 E eles responderam que não podiam dizer de onde era.
8 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mə ajááwɛ́ nə́mə́ bɨ́ ŋkul mə́ ŋgə́ sá misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ míga nə ndɨ́ yí.»
8 E Jesus lhes disse: Tampouco eu vos direi com que autoridade faço estas coisas.
9 Yésus nyə á ka kənd buud kanda ga nə́, «Ŋgwɔ́l múúd nyə a sá fambə́ *vînyə a mú yə búúd fambə́ jɔɔŋg mə́céd. A músə kə njɔɔnd dɨ́ nə́ nyə é já fwámɛ́ fwála.
9 Então, ele começou a falar ao povo esta parábola: Certo homem plantou uma vinha, e arrendou-a a uns lavradores, e foi para uma terra distante por muito tempo.
10 Fwála lʉ́ mə́mwáágʉlə dɨ́, nyə á kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé nə́ a kə́g ŋwa nyə dɛ́ kɔw lʉ mpúmə́ búúd bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá dɨ́. Njɨ buud bɔɔŋgʉ́ bwə́ mú kə daŋgʉlə cú sɔ́ɔl məsáal nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
10 E, no devido tempo, enviou um servo aos lavradores, para que lhe dessem dos frutos da vinha; mas os lavradores, espancando-o, mandaram-no embora vazio.
11 Muud fambə́ mú ŋwa cígʉ́lá nə́ á nyiŋgə nə́mə́ kənd ŋgwɔ́l sɔ́ɔl məsáal yé. Bwə́ mú nə́mə́ kə daŋgʉlə cú nyâŋ, sɛ́ɛ́mbʉli nyə nə məlwíy nə́ ndɛɛ́ nyiŋg nyə məbwə̂ məbwə̂.
11 E novamente ele enviou outro servo; e eles também o espancaram, e o insultaram e o mandaram embora vazio.
12 Muud fambə́ nə́ á nyiŋgə nə́mə́ kənd sɔ́ɔl məsáal álɛ́ɛl. Bwə́ mú kə wá nyâŋ məfə́ŋ nə́ ndɛɛ́ bwə́ wɨ́ɨ́ŋg nyə.
12 E ele enviou novamente um terceiro; e eles também feriram a este, e o expulsaram.
13 «Muud fambə́ mú ka zə cɨ nə́: “Mə sáág nə́ e? Mə zə́ kənd mwân waam mə́ búl cɛɛl yɛ́, ka bwə́ é gwɔ̧́ɔ̧ nyə.”
13 Então, disse o senhor da vinha: O que eu farei? Enviarei o meu filho amado; talvez, vendo-o, o respeitem.
14 Ká, buud bwə́ á lʉ́g nə fambə́ wá, dʉ́gʉ́lə bwə́ á dʉ́g *Mwân mə Múúd fambə́ mə́ wɔ́ɔ́s yí, bwə́ á nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: “Muud mə bá lʉ́g nə lʉ́gí wə́ ɛ́nɛ. Shé gwúgá nyə shé bâg lʉ́g nə lʉ́gí.”
14 Mas, vendo-o os lavradores, eles arrazoaram entre si dizendo: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo, para que a herança seja nossa.
15 Bwə́ mú julə wú nə nyə fambə́, kə gwú nyə ncâ.» Yésus mú jí bwo nə́: «Muud fambə́ mə́ bá sá búúd ɔ́nɨ ntʉdɛl?
15 Assim, eles lançaram-no fora da vinha, e o mataram. O que lhes fará, pois, o senhor da vinha?
16 Ŋgaá nə́ a bá zə gwú bwo nə́ ndɛɛ́ a ŋwa fambə́ yə búúd oshús?»
16 Ele virá e destruirá esses lavradores, e dará a vinha a outros. E, ouvindo eles isso, disseram: Deus o proíba!
17 Yésus mú dʉ́g bwo nə́ figə́-figə́, a mú jí bwo nə́: «Micilyá míga mí kə́ nə́ jɨ?
17 E ele observando-os, disse: Então, o que é isto que está escrito: A pedra que os edificadores rejeitaram, essa se tornou a cabeça de esquina?
18 Muud mə bá bʉ́l kwóógʉ́ dɔɔŋg dɨ́ yɛ́ mə bá kweshʉli búg; nyɔɔŋg kwóógʉ́ dɔɔŋg í bá káda yɛ́ mə bá cugʉli.»
18 Qualquer que cair sobre aquela pedra será despedaçado, mas naquele em que ela cair, ela triturará ao pó.
19 Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bə́nɔ̂ŋ milúlúú myâ ofada bwə́ á mpu nə́ lə́sʉ́ wáŋ wə́ Yésus nyə á ŋgə lás kaanə́d nɨ. Bwə́ mú tɛ́ɛ́d ŋgə́lə sɔ̧́ məzhɨɨ́ nə́ bwə́ bii nyə nə́mə́ wəla dɔɔŋgʉ́d. Njɨ bwə́ á ka ŋgə fúndə məŋkúmbə mə búúd.
19 E os principais sacerdotes e os escribas procuraram lançar mão dele naquela mesma hora, mas eles temiam o povo; pois perceberam que ele tinha falado a parábola contra eles.
20 Nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú ŋgə baagʉsə Yésus. Bwə́ kə kənd búúd nə́ bwə́ kə́g nda buud wâ tʉ́təlî. Bwə́ ká dʉ bwéél nə́ ka bwə́ é gwág gúl ciyá í ajə́láyɛ́ yí, bwə́ kusha nə nyə, a bə mə́nyámá mə́ ŋgwə́mʉna dɨ́, nyə́dɨ́ mpə̂l dɨ̂.
20 E, eles vigiando-o, enviaram espiões, os quais se fingiam de homens justos, para o apanharem em alguma palavra, e o entregarem ao poder e à autoridade do governador.
21 Buud bwə́ mú zə jí Yésus nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli! Sə́ ŋgə mpu nə́ lə́sʉ́ wô nə njɨ́ɨ́gʉ́lá wô bísə tʉ́təlî. Wó dʉ nə́mə́ dʉ́g búúd njɨ nda njɨ́ɨ́gʉ́lá wô wɨ́ nə́. Wo ŋgə jɨ́ɨ́gʉli sə́ cʉg á Zɛmbî bʉ́bə́lɛ́.
21 E eles perguntaram-lhe, dizendo: Mestre, nós sabemos que tu falas e ensinas retamente, e que não fazes acepção de pessoas, mas ensinas o caminho de Deus verdadeiramente;
22 Ntɔ́, jaawʉg sə̂. Ye məcɛ̧ɛ̧ mə́shé mə́ ŋgə magʉlə nə́ sə́ jə́nág tóya mə *Káázɛl, ye mə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə?»
22 é lícito dar tributo a César ou não?
23 Ká, Yésus nyə á bwey mpu məkə́ŋ máŋ, a mú cɨ nə bwo nə́:
23 Mas, ele percebendo a sua astúcia, disse-lhes: Por que vós me tentais?
24 «Lwógá ná mə saŋ *danarî. Zə́ jɨ́ nə vʉgʉli mpwoombʉ́ nə jínə́ bwə́ á lúlə wa ga?» Bwə́ nə́: «Jísə Káázɛl.»
24 Mostrai-me uma moeda. De quem é a imagem e a inscrição? E, eles respondendo, disseram: De César.
25 Nyə ntâg nə bwo nə́: «Ntɔ́, yə́gá Káázɛl isâ í Káázɛl, bɨ́ yə Zɛmbî isâ í Zɛmbî.»
25 E ele lhes disse: Dai, pois, a César as coisas que são de César, e a Deus as coisas que são de Deus.
26 Bwə́ mú kú nə sá bwə́ júmʉg Yésus mísh mə́ búúd dɨ́ yí; bwə́ mú bul káam mpɛ̧sá nɨ, bwə́ shwal fad mímpu.
26 E eles não puderam tomá-lo em suas palavras diante do povo; e eles maravilhados da sua resposta, calaram-se.
27 Gúl bʉ́baalɛ̂ *Osadwisyɛ̂ŋ, buud bwə́ dʉ cɨ nə́ mimbimbə mí ábʉ́lɛ gwûm mə́shwoŋ dɨ́ wá, í á ka zə wə́ Yésus, zə jí nyə nə́:
27 Então, chegaram-se a ele alguns dos saduceus, que negam haver ressurreição, e eles perguntaram-lhe,
28 «Yɨ́ɨ́gʉli, Moyîz nyə á yə sə́ cɛ̧ɛ̧ nə́: “Ŋkí muud mə yə́ kundú, mínyɔŋʉ̂ yé mə́ jəlá nə shúgʉla nə kúsə́ yé, a byág nyɔɔŋg mə́ yə yɛ́ mpwoŋ buud.”
28 dizendo: Mestre, Moisés nos escreveu que, se morresse o irmão de um homem, tendo esposa, e ele não deixasse filhos, seu irmão tomasse a esposa dele, e levantasse descendência a seu irmão.
29 Bɔ́ɔ́l ómínyɔŋʉ̂ bwə́ á byɛ̂l wa zaŋgbá budûm nə budûm. Acúmbá mú bâ múdá, a mú yə kú nə mwân.
29 Houve, pois, sete irmãos; e o primeiro tomou uma mulher, e morreu sem filhos.
30 Nyɔɔŋg nyə á bɛ̧ nə nyə yɛ́ mú ŋwa múdá,
30 E o segundo a tomou como esposa, e morreu sem filhos.
31 álɛ́ɛl ŋwa nə́mə́ nyə, nə́ ndɛɛ́ bɛ̂sh zaŋgbá bwə́ á ŋwa mudá wɔɔŋgʉ̂, bwə́ ŋgə́ yə kú byá mwân.
31 E o terceiro a tomou, e semelhantemente também os sete, e eles não tiveram filhos e morreram.
32 Zhúgʉ́lá zhúgʉ́lâ, mudá mú nə́mə́ yə.
32 E depois de todos, a mulher também morreu.
33 Ja búúd bwə́ bá gwûm yí, nyáyɛ́ mə bá ka ŋwa mudá? Ŋgaá nə́ bɛ̂sh bwə́ á shí bə ógwúm bɛ́?»
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles será a mulher? Pois os sete a tiveram por esposa.
34 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Buud wâ cʉg ga bwə́ ŋgə bə, budûm bâ búdá, budá kə məbáád.
34 E, Jesus respondendo, disse-lhes: Os filhos deste mundo casam-se, e dão-se em casamento;
35 Njɨ, bɔɔŋg bwə́ bá nyîn nə́ bwə́ jəlá nə gwûm bwə́ cʉgə cʉg í zág wá, bwə́ ábʉ́lɛ dʉ sá mə́bâ: budúm nda ná bâ búdá, budá nda ná kə mə́báád.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar o mundo vindouro, e a ressurreição dos mortos, não se casam, nem se dão em casamento;
36 Bwə́ ábʉ́lɛ ná nə́mə́ bə nə ŋkul yə, nəcé bwə́ bá bə nda *wəéŋgəles. Bwə́ bá bə bwân ɔ́ Zɛmbî nəcé í bá bə bwə́ mə́ wú shwɨy dɨ́ kə cʉgʉd.
36 nem podem mais morrer; porque são iguais aos anjos, e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Kɔ́ɔ́mb á mimbimbə bálə gwûm mə́shwoŋ dɨ́, Moyîz nyə a lwágʉlə ntɔ́ ja nyə á kwey ŋgwiilɛ ŋkaŋ dɨ́ yí; nyə á jɔ̂w Cwámba nə́ Zɛmbî mə́ *Abʉraham, Zɛmbî mə́ *Izaag, Zɛmbî mə́ *Yákwab.
37 Agora que os mortos hão de ressuscitar, até Moisés o mostrou no arbusto, quando ele chamou ao Senhor Deus de Abraão, e Deus de Isaque, e Deus de Jacó.
38 Ntɔ́ jɨ nə́ Zɛmbî cugɛ́ Zɛmbî mimbimbə, a jɨ yidá bə Zɛmbî á buud bwə́ ŋgə́ cʉgə wá. Ntɔ́ jɨ shú dɛ́d nə́ bɛ̂sh bwə́ ŋgə cʉgə.»
38 Porque ele não é Deus de mortos, mas de vivos; porque todos vivem para ele.
39 Bɔ́ɔ́lʉ́gá *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ mú lás cɨ nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, wo mə́ mpu lás.»
39 Então, alguns dos escribas disseram, respondendo-lhe: Mestre, tu dissestes bem.
40 Bwə́ áshígɛ́ ná nyiŋgə bwɛlɛ jí Yésus tɔɔ njígá ŋgwúd nə ŋgwúd.
40 E depois disso, eles não ousaram perguntar-lhe questão nenhuma.
41 A mú cɨ nə bwo nə́: «Ntʉdɛlɛ́ búúd bwə́ mpú dʉ cɨ nə́ *Krîst jɨ mwân mə Dávid yɛ́?
41 E ele lhes disse: Como eles dizem que Cristo é filho de Davi?
42 Ŋgaá Dávid nyə á cɨ nyə́dɨ́ kálaad Osôm dɨ́ nə́:
42 E o próprio Davi disse no livro dos Salmos: O ­SENHOR disse ao meu ­Senhor: Assenta-te à minha direita,
43 kə wɔ́ɔ́s ja mə é culʉshi mízhízhíŋ myô,
43 até que eu faça dos teus inimigos teu escabelo.
44 Ŋkí Dávid mə́ bwey jɔ̂w *Krîst nə́ Cwámba, nyə é ka bə Dávid mwân na ntʉdɛlɛ?»
44 Portanto, se Davi mesmo lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
45 Yésus mú cɨ nə *ompwíín bɛ́ buud bɛ̂sh bwə́ ŋgə́ gwág nə́:
45 Então, ouvindo-o todo o povo, ele disse aos seus discípulos:
46 «Bɨ ɔ káálʉ́gə́ nə Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ cɛ́ɛ́l dʉ mɛ̧ɛ̧la nə ŋwɔ̧ɔ̧la ŋwɔ̧ɔ̧la íjud wá, bwə́ cɛ́ɛ́l nə́mə́ nə́ buud bwə́ dʉ́g bə́da bwo məbə́dá mə́ gúmə́ mə́ŋkúmbə mə búúd dɨ̂ wá, bwə́ nə́mə́ wə́ bwə́ cɛ́ɛ́l dʉ́lə kə ji njɨ íjiya yâ shwóg ja bʉ́sə́ *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ́ yí, nə dʉ́lə dʉ ji njɨ lúú tʉ́wʉli dɨ́ ja bwə́ dʉ́ kə ídína dɨ́ yí.
46 Cuidado com os escribas, que querem andar com vestes compridas, e amam saudações nos mercados, e os principais assentos nas sinagogas, e os principais lugares nos banquetes;
47 Bwə́ dʉ dɛ́ɛ́g míkúsə́ mí búdá isâ byáŋ byɛ̂sh ka dʉ sá igwaa-gwaa í mə́jəgʉla nə́ bwə́ dʉ́gʉ́g nə́ bʉ́sə ijɔ̧ɔ̧́ i búúd. Intʉ́gʉ́lí byáŋ í bá bə ŋkí jág bul nyaan.»
47 que devoram as casas das viúvas, e, por aparência, fazem longas orações; estes receberão maior condenação.

Ler em outra tradução

Comparar com outra