João 6

MCP vs NVT

Sair da comparação
MCP
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ja ísâ ínɨ í mə́ shîn yí, Yésus mú lɨ́ɨ́na máŋ mə́ Galilê bwə́ dʉ nə́mə́ jɔ̂w nə́ Tiberyad yí, kə faŋwíny.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Buud bwə́ mú ŋgə bɛ̧ nyə áncuncuma, nəcé bwə́ á ŋgə dʉ́g a ŋgə́ lwag mimbə̂l mə́shimbád.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 A mú ka bád mbʉ́mbʉ́ŋʉ́d, kə ji shí wu gwɔ̂w, bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Na jɨ ntâg nə́, *Oyúdɛn zaŋ *Páska nyáŋ í mú kúnə́-kúnə.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Yésus nyə á ka kənd mísh, a mú dʉ́g nə́ ncúlyá buud bwə́ ŋgə zə nyə́dɨ́, a mú ka jî Fílíp nə́: «Sə́ é ka kusə íbʉlɛ́d ŋgow nə́ buud ɔ́ga bwə́ də́g?»
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Nyə á jî ntɔ́ nə́ a gwágʉ́lə ná nda Fílíp nyə é cɨ nə́, nyə á ŋgə bwey mpu sâ á zə́ sá yí.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Fílíp mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Sə́ tɛɛm kusə íbʉlɛ́d tâŋ odanarî mitəd mimbá, í nda kwaga nə bwo mbii á nə́ muud yɛ̂sh bə nə jé kʉ́kʉ́l.»
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Nyɔɔŋg *mpwíín mə Yésus bwə́ á dʉ jɔ̂w nə́ Andrê yɛ́, mínyɔŋʉ̂ mə́ Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́:
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 «Gúl ncúncwə́má jɨ́ nə ibʉlɛ́d itɔ́ɔn wa, ibʉlɛ́d i *orzhə, nə oshú óbá; ká bímbí dɔɔŋg dɨ́ nə ŋkul ka sá zhwog buud ɔ́ga jɨ?»
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Yésus mú cɨ nə́: «Jilʉgá buud shí.» Zhwog ákánda nyə á bə kʉ́kʉ́l jɔɔŋgʉ́d, buud bwə́ mú shîn ji shí, je bə búúd otɔ́ɔ́shin otɔ́ɔn lɔ̧́lə njɨ budûm.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Yésus mú ŋwa íbʉlɛ́d, a mú yə Zɛmbî akíba nə́ ndɛɛ́ a mú kaaw búud bwə́ á bə cínɔŋg wá. A mú nə́mə́ sá nə oshû ntɔ́, a yə bwo bímbí bwə́ á jɨɨ yí.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Ja búúd bwə́ mə də nə́ ndɛɛ́ jílə yí, a mú cɨ nə ompwíín bɛ́ nə́: «Kwɔ́sʉ́gá ikʉ́l í mə́ lʉ́g yí, í kú bə sâ yúúdʉ́gʉ́.»
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Bwə́ mú kwɔ́s íkʉ́l í íbʉlɛ́d í á lʉ́g ja búúd bwə́ á shîn də yí, í mú lwánd mə́bwumú wûm nə mə́bá.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Ja búúd ɔ́nɨ bwə́ mə́ dʉ́g Yésus mə́ sá *shimbá yí, bwə́ mú ŋgə cɨ nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, *muud micúndə́ nyə á bə nə́ a bá zə shí ga dɨ́ ɔ́nɨ».
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Nda Yésus nyə á ka mpu nə́ bwə́ é zə ŋwa nyə nə́ bwə́ kə́ tə̂l nyə njwú-buud nə́, nyə á kyey, kə nyiŋgə bád mbʉ́mbʉ́ŋʉ́d nyəmɛ́fwó kú nə muud.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Mpwó-kugʉ́, *ompwíín bɛ́ bwə́ mú shulə kə mâŋ.
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 Bwə́ mú kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, tɨ́ kə faŋwíny, Kapɛrnawûm. Í á bə yídʉ́gʉ́ í mə́ bii shí, Yésus kú fwo nyiŋgə sɛɛŋgya nə bwo sámbá.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Yáág-yáág ŋkwɔ̧̂ nyə á ka zə kuŋg, ikwɔ̧́ tɔ̂w máŋ nə́ shwuu.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Bwə́ mú ka ŋgə júgə nə́ ndɛɛ́, ja bwə́ mə́ kə shwóg je bə ókílomáda otɔ́ɔn ŋkí ósaman yí, bwə́ mú dʉ́g Yésus ŋgə́ kyey mə́júwó dɨ́ gwɔ̂w, a ŋgə́ shísh kúnə́-kúnə nə byɔ́ɔl dáŋ; bwə́ mú gwág íkukwɛndɛ.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mə wə́ ɛ́nɛ, kúgá fúndə.»
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Bwə́ mú cɛɛl ŋwa nyə byɔ́ɔ́lʉ́d, njɨ byɔ́ɔ́l mú lɛɛl kumə́ bwûŋ, kʉ́l bwə́ á ŋgə kə yí.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Mán mələ̂m, ncúlyá buud bwə́ á lʉ́g gúl kɔ́ɔ́mb mâŋ wá, bwə́ mú dʉ́g nə́ byɔ́ɔ́l í á bə cínɔŋgʉ́ njɨ ŋgwúdʉgʉ̂, dwó ntâg wə́ í á kə nə *ompwíín yí, Yésus nyə a shígɛ́ bád byɔ́ɔ́l dɔɔŋgʉ́d; ompwíín bwə́ á kə bwə́mɛ́fwó.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Njɨ, mɔ́ɔ́lʉ́gá mɔ́ɔ́l mə́ á shí wú Tiberyad, nyiŋgə zə kúnə́-kúnə nə kʉ́l Cwámba nyə á yə Zɛmbî akíba nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú də yí.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Ncúlyá buud ɔ́nɨ bwə́ mú dʉ́g nə tɔɔ Yésus, tɔɔ ompwíín bɛ́ bwə́ cúgɛ́ cínɔŋg. Bwə́ mú ntâg bád mɔ́ɔ́l mɔɔŋgʉ́d kə Kapɛrnawûm, kə sɔ̧́ Yésus.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Bwə́ mú kə kwey nyə nûŋ mâŋ faŋwíny, bwə́ mú shilə nyə nə́: «*Rabi, wo ámə ka zə kʉ́ga jáyɛ́ ja?»
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɨ aŋgɛ̂ nə sɔ̧́ mə nəcé *məshimbá bɨ́ ámə dʉ́g má, bɨ́ ŋgə sɔ̧́ mə nəcé bɨ́ ámə də íbʉlɛ́d nə́ ndɛɛ́ jílə.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Kúgá ŋgə yáág nə́ bɨ bə́g nə idʉ̂w í dʉ kaag yí, yidagá yáág shú byɔɔŋg í kwíínd nə́ muud cʉ́gəg cʉg á kandʉgə kandʉgə yí; byó wə́ *Mwân mə Múúd mə bá yə bɨ́ yí. A bá yə bɨ́ byo nəcé a jɨ nyɔɔŋg Dâ nyə a wá məyɨɨgyé mə́ íjwûga yɛ́.»
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Bwə́ mú ka cɨ nə nyə nə́: «Yáág nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí Zɛmbî wə́ ntʉdɛl, sə́ sáág jɨ́?»
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Yésus nə bwo nə́: «Yáág nə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mə́ Zɛmbî wúsə nə́ bɨ búgʉ́lág muud Zɛmbî nyə á ntɨ yɛ́.»
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Wo mə́ fwo sá jáyɛ́ sâ í ntɔ̧́ buud fʉg nə́ sə́ dʉ́gʉ́g nə́ ndɛɛ́ sə́ mú *búgʉla wo? Wáyɛ́ sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wo mə́ fwo sá yí?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bʉ́sʉ́ bwə́ á dʉ də *mána ja bwə́ á bə shí a shwééshá dɨ́ yí, nə́mə́ nda jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́, nə́: “Nyə á yə bwo idʉ̂w í á ŋgə zhu joŋ dɨ́ yí”.»
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, Moyîz nə́mə́ dɨ́ nyə á yə bɨ́ idʉ̂w í á dʉ zhu joŋ dɨ́ yí, Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ waam wə́ mə́ yə́ bɨ́ fwámɛ́ ídʉ̂w í ŋgə́ zhu joŋ dɨ́ yí.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Fwámɛ́ ídʉ̂w í Zɛmbî bísə byɔɔŋg í wú joŋ dɨ́, zə yə búúd ɔ shí cʉg yí.»
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Cwámba, dʉg yə sə́ idʉ̂w byɔɔŋgʉ́ ja jɛ̂sh.»
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mɛɛ jisə idʉ̂w yâ cʉg. Muud mə zə́ mə́dɨ́ yɛ́, nyə abʉ́lɛ nyiŋgə bwɛlɛ gwág zha, muud mə búgʉ́lá mə yɛ́, nda nyiŋgə bwɛlɛ gwág shwáásʉ́lə minʉ́.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Mə shí jaaw bɨ́ nə́, bɨ mə́ dʉ́g mə, njɨ bɨ aŋgɛ̂ nə *magʉlə.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Búúd bɛ̂sh Dâ mə yə́ mə wá bwə́ é zə mə́dɨ́; mə abʉ́lɛ́ ntâg wɨ́ɨ́ŋg múúd mə zə́ mə́dɨ́ yɛ́.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Nəcé, mɛɛ mə á shulə wú gwɔ̂w nə́ mə zə́ sá sâ múúd nyə á ntɨ mə yɛ́ ŋgə́ jɨɨ yí, kú bə sâ mə́ ŋgə́ jɨɨ yí.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Muud nyə á ntɨ mə yɛ́, sâ á ŋgə́ jɨɨ yí jísə nə́, mə kú jímbal tɔɔ muud ŋgwûd á sámbá búúd nyə á yə mə yí, mə bág yida gwûmʉshi bwo jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Mə ŋgə cɨ nə́ sâ Dâ ŋgə jɨɨ yí jísə nə́, muud yɛ̂sh mə dʉ́g Mwân, a búgʉla nyə yɛ́, a bə́g nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; mə ka bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.»
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 *Oyúdɛn bwə́ á ka ŋgə cwadʉga nə Yésus, nə a cɨ́lə nə́: «Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí.»
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Bwə́ á ŋgə cwadʉga nə́: «Ŋgaá nyə wə́ Yésus mwân mə Yósɛb? Sə́ mə́ mpú dɨ́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ bá nyɔɔŋgʉ́? Ká, a zə ŋgə cɨ nə́: “Mɛɛ jisə idʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí.”»
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Kúgá ŋgə cwadʉga bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Muud cugɛ́ nə ŋkul zə mə́dɨ́ té Dâ, muud nyə á ntɨ mə yɛ́, nyə afwóyɛ́ julə nyə yí. Dâ ká nə́mə́ ka julə múúd ɨɨ́, muud mú zə mə́dɨ́, mə ka bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Ŋgaá jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Bɛ̂sh bwə́ bá ŋwa mínjɨ́ɨ́gʉ́lá wə́ Zɛmbî”. Kagá mpu nə́ muud yɛ̂sh mə́ gwág Dâ, a ŋwa njɨ́ɨ́gʉ́lá yé yɛ́, nyə é zə mə́dɨ́.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Ntɔ́ jɨ nə́ muud nyə abwɛ́lɛ́ dʉ́g Dâ; nə́mə́ njɨ muud nyə á zhu wə́ Zɛmbî yɛ́, nywáá wə́ nyə a dʉ́g Dâ.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud mə búgʉla yɛ́ jisə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w yâ cʉg.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bín bwə́ á dʉ də mána ja bwə́ á bə shí a shwééshá dɨ́ yí, njɨ bwə́ á shí yə.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Idʉ̂w í ŋgə́ wú joŋ dɨ́ yí byáá, í ŋgə zə nə́, muud mə də́ byo yɛ́ kú bá yə.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w yâ cʉg í ŋgə́ wú joŋ dɨ́ yí. Múúd mə ká də ídʉ̂w byɔɔŋgʉ́, a bá cʉgə kandʉgə kandʉgə. Idʉ̂w mə é yána yí bísə mishwun myâm, mə é yána myo shú nə́ buud ɔ shí ga bwə́ bə́g nə cʉg.»
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Oyúdɛn bwə́ mú ka bə nə zhuyâ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ bwə́ ŋgə́ shilə nə́: «Nyíga nyɛ jɨ nə ŋkul yə sə́ mishwun myɛ́ na ntʉdɛlɛ́ nə́ sə́ də́g?»
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɨ́ mə ká bə kú də míshwun mi Mwân mə Múúd, bɨ́ mə́ ká bə kú ŋgul mə́cií mɛ́, bɨ kú *bə nə cʉg.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Muud mə də́ míshwun myâm ŋgul mə́cií mâm yɛ́ músə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; mə bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nəcé, mishwun myâm mísə mpu bə ídʉ̂w, məcií mâm məŋgul.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Muud mə də́ míshwun myâm, ŋgul mə́cií mâm yɛ́ mə́ nada nə mə, mə mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Nda Dâ á cʉg nyə á ntɨ mə nə́, á ŋgə́ ntâg sá nə́ mə cʉ́gəg nə́, muud mə də́ mə yɛ́, mə wə́ mə é ŋgə sá nə́ a ŋgə́g nə cʉgə.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Idʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí byáá í cúgɛ́ nda idʉ̂w ímpáámbə́ bín í á də yí. Bâŋ bwə́ á də, njɨ bwə́ á shí yə. Muud mə də bíga yɛ́, nywáá mə́ bá cʉgə kandʉgə kandʉgə.»
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Lə́sʉ́ Yésus nyə lás ja nyə á ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá wə́nɨ, nyə á ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá myɔɔŋg *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá á Kapɛrnawûm.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ja ompwíín bɛ́ bwə́ á gwág lə́sʉ́ yé wɔɔŋg yí, bɔ́ɔ́l ŋkí bulya bwə́ á cɨ nə́: «Wʉ́nɨ lə́sʉ́ í bul nyaan, muud cugɛ́ ná nə ŋkul ŋgə nyiŋgə gwágʉlə wə.»
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Yésus mú mpu nə́ ompwíín bɛ́ bwə́ ŋgə cwadʉga, a mú jî bwo nə́: «Lə́sʉ́ wâm í mə́ kwal bɨ́ bɔɔgʉ́?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Bɨ mbə̂m ka mɛɛl dʉ́g Mwân mə Múúd ŋgə́ bád kə kʉ́l nyə á fwo dʉ bwey bə yí, í ka bə nə?
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Shíshim mə́ Zɛmbî wə́ í dʉ sá nə́ muud cʉ́gəg, ŋkul mə múúd í ádɛ́ kwíínd tɔɔ sâ. Lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás nə bɨ́ nɨ wúsə shú nə́ Shíshim mə́ Zɛmbî í zə́g bɨ́dɨ́ zə yə bɨ́ cʉg.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Njɨ, bɔ́ɔ́l búúd wâ na bɨ́dɨ́ bwə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə mə.» Yésus nyə á cɨ ntʉ́nɨ nəcé, tɛ́ɛ́d jwɔ́w nyə á tɛ́ɛ́d yə́lə búúd minjɨ́ɨ́gʉ́lá yí, nyə á bwey ŋgə mpu buud bwə́ áshígɛ́ ŋgə magʉlə nyə wá, a bwey nə́mə́ mpu múúd mə bá kusha nə nyə yɛ́.
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Nyə á nyiŋgə nə́mə́ cɨ nə bwo nə́: «Muud cugɛ́ nə ŋkul zə mə́dɨ́, Dâ kú fwo sá nə́ nyâŋ zə́g.»
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Tɛ́ɛ́d na fwála nɨɨ́d wə́ zhwog ompwíín bɛ́ bwə́ á wú nyə́dɨ́ gwooŋg dɨ́ kú ná nyiŋgə ŋgə kyey nə nyə yí.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Yésus nyə á ka cɨ nə wa wûm nə óbá nə́: «Bɨ báá bɨ akyéyɛ́?»
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Shímun Pyɛ̂r mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Cwámba, sə́ é ká nyiŋgə kə wə́ zə́? Wɛɛ jɨ nə iciyá í dʉ yə búúd cʉg yí.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Sə́ mə́ magʉlə, sə́ mə́ mpu ntâg nə́ wo jisə Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ múúd mə́ Zɛmbî.»
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Yésus mú bɛ̧sa bwo nə́: «Ŋgaá mə wə́ mə a fɛ́ɛ́sh bɨ́ buud wûm nə óbá? Ká dʉgá, ŋgwɔ́l á na bɨ́dɨ́ jisə nə jamb.»
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Nyə á ŋgə cɨ Yúdas, mwân mə Shímun Iskariyôt; nəcé, Yúdas nyə á tɛɛm bə muud á sámbá ómpwíín wûm nə óbá, nyə á bə nə́ nyə wə́ mə́ bá kusha nə Yésus.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra