João 6

MCP vs ARA

Sair da comparação
MCP
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Ja ísâ ínɨ í mə́ shîn yí, Yésus mú lɨ́ɨ́na máŋ mə́ Galilê bwə́ dʉ nə́mə́ jɔ̂w nə́ Tiberyad yí, kə faŋwíny.
1 Depois destas coisas, atravessou Jesus o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 Buud bwə́ mú ŋgə bɛ̧ nyə áncuncuma, nəcé bwə́ á ŋgə dʉ́g a ŋgə́ lwag mimbə̂l mə́shimbád.
2 Seguia-o numerosa multidão, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 A mú ka bád mbʉ́mbʉ́ŋʉ́d, kə ji shí wu gwɔ̂w, bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́.
3 Então, subiu Jesus ao monte e assentou-se ali com os seus discípulos.
4 Na jɨ ntâg nə́, *Oyúdɛn zaŋ *Páska nyáŋ í mú kúnə́-kúnə.
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Yésus nyə á ka kənd mísh, a mú dʉ́g nə́ ncúlyá buud bwə́ ŋgə zə nyə́dɨ́, a mú ka jî Fílíp nə́: «Sə́ é ka kusə íbʉlɛ́d ŋgow nə́ buud ɔ́ga bwə́ də́g?»
5 Então, Jesus, erguendo os olhos e vendo que grande multidão vinha ter com ele, disse a Filipe: Onde compraremos pães para lhes dar a comer?
6 Nyə á jî ntɔ́ nə́ a gwágʉ́lə ná nda Fílíp nyə é cɨ nə́, nyə á ŋgə bwey mpu sâ á zə́ sá yí.
6 Mas dizia isto para o experimentar; porque ele bem sabia o que estava para fazer.
7 Fílíp mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Sə́ tɛɛm kusə íbʉlɛ́d tâŋ odanarî mitəd mimbá, í nda kwaga nə bwo mbii á nə́ muud yɛ̂sh bə nə jé kʉ́kʉ́l.»
7 Respondeu-lhe Filipe: Não lhes bastariam duzentos denários de pão, para receber cada um o seu pedaço.
8 Nyɔɔŋg *mpwíín mə Yésus bwə́ á dʉ jɔ̂w nə́ Andrê yɛ́, mínyɔŋʉ̂ mə́ Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́:
8 Um de seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, informou a Jesus:
9 «Gúl ncúncwə́má jɨ́ nə ibʉlɛ́d itɔ́ɔn wa, ibʉlɛ́d i *orzhə, nə oshú óbá; ká bímbí dɔɔŋg dɨ́ nə ŋkul ka sá zhwog buud ɔ́ga jɨ?»
9 Está aí um rapaz que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos; mas isto que é para tanta gente?
10 Yésus mú cɨ nə́: «Jilʉgá buud shí.» Zhwog ákánda nyə á bə kʉ́kʉ́l jɔɔŋgʉ́d, buud bwə́ mú shîn ji shí, je bə búúd otɔ́ɔ́shin otɔ́ɔn lɔ̧́lə njɨ budûm.
10 Disse Jesus: Fazei o povo assentar-se; pois havia naquele lugar muita relva. Assentaram-se, pois, os homens em número de quase cinco mil.
11 Yésus mú ŋwa íbʉlɛ́d, a mú yə Zɛmbî akíba nə́ ndɛɛ́ a mú kaaw búud bwə́ á bə cínɔŋg wá. A mú nə́mə́ sá nə oshû ntɔ́, a yə bwo bímbí bwə́ á jɨɨ yí.
11 Então, Jesus tomou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, quanto queriam.
12 Ja búúd bwə́ mə də nə́ ndɛɛ́ jílə yí, a mú cɨ nə ompwíín bɛ́ nə́: «Kwɔ́sʉ́gá ikʉ́l í mə́ lʉ́g yí, í kú bə sâ yúúdʉ́gʉ́.»
12 E, quando já estavam fartos, disse Jesus aos seus discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Bwə́ mú kwɔ́s íkʉ́l í íbʉlɛ́d í á lʉ́g ja búúd bwə́ á shîn də yí, í mú lwánd mə́bwumú wûm nə mə́bá.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram aos que haviam comido.
14 Ja búúd ɔ́nɨ bwə́ mə́ dʉ́g Yésus mə́ sá *shimbá yí, bwə́ mú ŋgə cɨ nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, *muud micúndə́ nyə á bə nə́ a bá zə shí ga dɨ́ ɔ́nɨ».
14 Vendo, pois, os homens o sinal que Jesus fizera, disseram: Este é, verdadeiramente, o profeta que devia vir ao mundo.
15 Nda Yésus nyə á ka mpu nə́ bwə́ é zə ŋwa nyə nə́ bwə́ kə́ tə̂l nyə njwú-buud nə́, nyə á kyey, kə nyiŋgə bád mbʉ́mbʉ́ŋʉ́d nyəmɛ́fwó kú nə muud.
15 Sabendo, pois, Jesus que estavam para vir com o intuito de arrebatá-lo para o proclamarem rei, retirou-se novamente, sozinho, para o monte.
16 Mpwó-kugʉ́, *ompwíín bɛ́ bwə́ mú shulə kə mâŋ.
16 Ao descambar o dia, os seus discípulos desceram para o mar.
17 Bwə́ mú kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, tɨ́ kə faŋwíny, Kapɛrnawûm. Í á bə yídʉ́gʉ́ í mə́ bii shí, Yésus kú fwo nyiŋgə sɛɛŋgya nə bwo sámbá.
17 E, tomando um barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já se fazia escuro, e Jesus ainda não viera ter com eles.
18 Yáág-yáág ŋkwɔ̧̂ nyə á ka zə kuŋg, ikwɔ̧́ tɔ̂w máŋ nə́ shwuu.
18 E o mar começava a empolar-se, agitado por vento rijo que soprava.
19 Bwə́ mú ka ŋgə júgə nə́ ndɛɛ́, ja bwə́ mə́ kə shwóg je bə ókílomáda otɔ́ɔn ŋkí ósaman yí, bwə́ mú dʉ́g Yésus ŋgə́ kyey mə́júwó dɨ́ gwɔ̂w, a ŋgə́ shísh kúnə́-kúnə nə byɔ́ɔl dáŋ; bwə́ mú gwág íkukwɛndɛ.
19 Tendo navegado uns vinte e cinco a trinta estádios, eis que viram Jesus andando por sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram possuídos de temor.
20 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mə wə́ ɛ́nɛ, kúgá fúndə.»
20 Mas Jesus lhes disse: Sou eu. Não temais!
21 Bwə́ mú cɛɛl ŋwa nyə byɔ́ɔ́lʉ́d, njɨ byɔ́ɔ́l mú lɛɛl kumə́ bwûŋ, kʉ́l bwə́ á ŋgə kə yí.
21 Então, eles, de bom grado, o receberam, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Mán mələ̂m, ncúlyá buud bwə́ á lʉ́g gúl kɔ́ɔ́mb mâŋ wá, bwə́ mú dʉ́g nə́ byɔ́ɔ́l í á bə cínɔŋgʉ́ njɨ ŋgwúdʉgʉ̂, dwó ntâg wə́ í á kə nə *ompwíín yí, Yésus nyə a shígɛ́ bád byɔ́ɔ́l dɔɔŋgʉ́d; ompwíín bwə́ á kə bwə́mɛ́fwó.
22 No dia seguinte, a multidão que ficara do outro lado do mar notou que ali não havia senão um pequeno barco e que Jesus não embarcara nele com seus discípulos, tendo estes partido sós.
23 Njɨ, mɔ́ɔ́lʉ́gá mɔ́ɔ́l mə́ á shí wú Tiberyad, nyiŋgə zə kúnə́-kúnə nə kʉ́l Cwámba nyə á yə Zɛmbî akíba nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú də yí.
23 Entretanto, outros barquinhos chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde comeram o pão, tendo o Senhor dado graças.
24 Ncúlyá buud ɔ́nɨ bwə́ mú dʉ́g nə tɔɔ Yésus, tɔɔ ompwíín bɛ́ bwə́ cúgɛ́ cínɔŋg. Bwə́ mú ntâg bád mɔ́ɔ́l mɔɔŋgʉ́d kə Kapɛrnawûm, kə sɔ̧́ Yésus.
24 Quando, pois, viu a multidão que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, tomaram os barcos e partiram para Cafarnaum à sua procura.
25 Bwə́ mú kə kwey nyə nûŋ mâŋ faŋwíny, bwə́ mú shilə nyə nə́: «*Rabi, wo ámə ka zə kʉ́ga jáyɛ́ ja?»
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɨ aŋgɛ̂ nə sɔ̧́ mə nəcé *məshimbá bɨ́ ámə dʉ́g má, bɨ́ ŋgə sɔ̧́ mə nəcé bɨ́ ámə də íbʉlɛ́d nə́ ndɛɛ́ jílə.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: vós me procurais, não porque vistes sinais, mas porque comestes dos pães e vos fartastes.
27 Kúgá ŋgə yáág nə́ bɨ bə́g nə idʉ̂w í dʉ kaag yí, yidagá yáág shú byɔɔŋg í kwíínd nə́ muud cʉ́gəg cʉg á kandʉgə kandʉgə yí; byó wə́ *Mwân mə Múúd mə bá yə bɨ́ yí. A bá yə bɨ́ byo nəcé a jɨ nyɔɔŋg Dâ nyə a wá məyɨɨgyé mə́ íjwûga yɛ́.»
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que subsiste para a vida eterna, a qual o Filho do Homem vos dará; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Bwə́ mú ka cɨ nə nyə nə́: «Yáág nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí Zɛmbî wə́ ntʉdɛl, sə́ sáág jɨ́?»
28 Dirigiram-se, pois, a ele, perguntando: Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 Yésus nə bwo nə́: «Yáág nə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mə́ Zɛmbî wúsə nə́ bɨ búgʉ́lág muud Zɛmbî nyə á ntɨ yɛ́.»
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que por ele foi enviado.
30 Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Wo mə́ fwo sá jáyɛ́ sâ í ntɔ̧́ buud fʉg nə́ sə́ dʉ́gʉ́g nə́ ndɛɛ́ sə́ mú *búgʉla wo? Wáyɛ́ sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wo mə́ fwo sá yí?
30 Então, lhe disseram eles: Que sinal fazes para que o vejamos e creiamos em ti? Quais são os teus feitos?
31 Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bʉ́sʉ́ bwə́ á dʉ də *mána ja bwə́ á bə shí a shwééshá dɨ́ yí, nə́mə́ nda jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́, nə́: “Nyə á yə bwo idʉ̂w í á ŋgə zhu joŋ dɨ́ yí”.»
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: Deu-lhes a comer pão do céu.
32 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, Moyîz nə́mə́ dɨ́ nyə á yə bɨ́ idʉ̂w í á dʉ zhu joŋ dɨ́ yí, Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ waam wə́ mə́ yə́ bɨ́ fwámɛ́ ídʉ̂w í ŋgə́ zhu joŋ dɨ́ yí.
32 Replicou-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: não foi Moisés quem vos deu o pão do céu; o verdadeiro pão do céu é meu Pai quem vos dá.
33 Fwámɛ́ ídʉ̂w í Zɛmbî bísə byɔɔŋg í wú joŋ dɨ́, zə yə búúd ɔ shí cʉg yí.»
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Cwámba, dʉg yə sə́ idʉ̂w byɔɔŋgʉ́ ja jɛ̂sh.»
34 Então, lhe disseram: Senhor, dá-nos sempre desse pão.
35 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Mɛɛ jisə idʉ̂w yâ cʉg. Muud mə zə́ mə́dɨ́ yɛ́, nyə abʉ́lɛ nyiŋgə bwɛlɛ gwág zha, muud mə búgʉ́lá mə yɛ́, nda nyiŋgə bwɛlɛ gwág shwáásʉ́lə minʉ́.
35 Declarou-lhes, pois, Jesus: Eu sou o pão da vida; o que vem a mim jamais terá fome; e o que crê em mim jamais terá sede.
36 Mə shí jaaw bɨ́ nə́, bɨ mə́ dʉ́g mə, njɨ bɨ aŋgɛ̂ nə *magʉlə.
36 Porém eu já vos disse que, embora me tenhais visto, não credes.
37 Búúd bɛ̂sh Dâ mə yə́ mə wá bwə́ é zə mə́dɨ́; mə abʉ́lɛ́ ntâg wɨ́ɨ́ŋg múúd mə zə́ mə́dɨ́ yɛ́.
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 Nəcé, mɛɛ mə á shulə wú gwɔ̂w nə́ mə zə́ sá sâ múúd nyə á ntɨ mə yɛ́ ŋgə́ jɨɨ yí, kú bə sâ mə́ ŋgə́ jɨɨ yí.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, e sim a vontade daquele que me enviou.
39 Muud nyə á ntɨ mə yɛ́, sâ á ŋgə́ jɨɨ yí jísə nə́, mə kú jímbal tɔɔ muud ŋgwûd á sámbá búúd nyə á yə mə yí, mə bág yida gwûmʉshi bwo jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum eu perca de todos os que me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Mə ŋgə cɨ nə́ sâ Dâ ŋgə jɨɨ yí jísə nə́, muud yɛ̂sh mə dʉ́g Mwân, a búgʉla nyə yɛ́, a bə́g nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; mə ka bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.»
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo homem que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 *Oyúdɛn bwə́ á ka ŋgə cwadʉga nə Yésus, nə a cɨ́lə nə́: «Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí.»
41 Murmuravam, pois, dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Bwə́ á ŋgə cwadʉga nə́: «Ŋgaá nyə wə́ Yésus mwân mə Yósɛb? Sə́ mə́ mpú dɨ́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ bá nyɔɔŋgʉ́? Ká, a zə ŋgə cɨ nə́: “Mɛɛ jisə idʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí.”»
42 E diziam: Não é este Jesus, o filho de José? Acaso, não lhe conhecemos o pai e a mãe? Como, pois, agora diz: Desci do céu?
43 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Kúgá ŋgə cwadʉga bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Muud cugɛ́ nə ŋkul zə mə́dɨ́ té Dâ, muud nyə á ntɨ mə yɛ́, nyə afwóyɛ́ julə nyə yí. Dâ ká nə́mə́ ka julə múúd ɨɨ́, muud mú zə mə́dɨ́, mə ka bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Ŋgaá jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Bɛ̂sh bwə́ bá ŋwa mínjɨ́ɨ́gʉ́lá wə́ Zɛmbî”. Kagá mpu nə́ muud yɛ̂sh mə́ gwág Dâ, a ŋwa njɨ́ɨ́gʉ́lá yé yɛ́, nyə é zə mə́dɨ́.
45 Está escrito nos profetas:
46 Ntɔ́ jɨ nə́ muud nyə abwɛ́lɛ́ dʉ́g Dâ; nə́mə́ njɨ muud nyə á zhu wə́ Zɛmbî yɛ́, nywáá wə́ nyə a dʉ́g Dâ.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, salvo aquele que vem de Deus; este o tem visto.
47 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud mə búgʉla yɛ́ jisə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w yâ cʉg.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Osɔ́ɔ́ŋgʉ́ bín bwə́ á dʉ də mána ja bwə́ á bə shí a shwééshá dɨ́ yí, njɨ bwə́ á shí yə.
49 Vossos pais comeram o maná no deserto e morreram.
50 Idʉ̂w í ŋgə́ wú joŋ dɨ́ yí byáá, í ŋgə zə nə́, muud mə də́ byo yɛ́ kú bá yə.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Mə wə́ jísə́ ídʉ̂w yâ cʉg í ŋgə́ wú joŋ dɨ́ yí. Múúd mə ká də ídʉ̂w byɔɔŋgʉ́, a bá cʉgə kandʉgə kandʉgə. Idʉ̂w mə é yána yí bísə mishwun myâm, mə é yána myo shú nə́ buud ɔ shí ga bwə́ bə́g nə cʉg.»
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém dele comer, viverá eternamente; e o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Oyúdɛn bwə́ mú ka bə nə zhuyâ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ bwə́ ŋgə́ shilə nə́: «Nyíga nyɛ jɨ nə ŋkul yə sə́ mishwun myɛ́ na ntʉdɛlɛ́ nə́ sə́ də́g?»
52 Disputavam, pois, os judeus entre si, dizendo: Como pode este dar-nos a comer a sua própria carne?
53 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɨ́ mə ká bə kú də míshwun mi Mwân mə Múúd, bɨ́ mə́ ká bə kú ŋgul mə́cií mɛ́, bɨ kú *bə nə cʉg.
53 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem e não beberdes o seu sangue, não tendes vida em vós mesmos.
54 Muud mə də́ míshwun myâm ŋgul mə́cií mâm yɛ́ músə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; mə bá gwûmʉshi nyə jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
54 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nəcé, mishwun myâm mísə mpu bə ídʉ̂w, məcií mâm məŋgul.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Muud mə də́ míshwun myâm, ŋgul mə́cií mâm yɛ́ mə́ nada nə mə, mə mə́ ŋwa jiya nyə́dɨ́ lámʉ́d.
56 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue permanece em mim, e eu, nele.
57 Nda Dâ á cʉg nyə á ntɨ mə nə́, á ŋgə́ ntâg sá nə́ mə cʉ́gəg nə́, muud mə də́ mə yɛ́, mə wə́ mə é ŋgə sá nə́ a ŋgə́g nə cʉgə.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo pelo Pai, também quem de mim se alimenta por mim viverá.
58 Idʉ̂w í á wú joŋ dɨ́ yí byáá í cúgɛ́ nda idʉ̂w ímpáámbə́ bín í á də yí. Bâŋ bwə́ á də, njɨ bwə́ á shí yə. Muud mə də bíga yɛ́, nywáá mə́ bá cʉgə kandʉgə kandʉgə.»
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os vossos pais comeram e, contudo, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Lə́sʉ́ Yésus nyə lás ja nyə á ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá wə́nɨ, nyə á ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá myɔɔŋg *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá á Kapɛrnawûm.
59 Estas coisas disse Jesus, quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ja ompwíín bɛ́ bwə́ á gwág lə́sʉ́ yé wɔɔŋg yí, bɔ́ɔ́l ŋkí bulya bwə́ á cɨ nə́: «Wʉ́nɨ lə́sʉ́ í bul nyaan, muud cugɛ́ ná nə ŋkul ŋgə nyiŋgə gwágʉlə wə.»
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: Duro é este discurso; quem o pode ouvir?
61 Yésus mú mpu nə́ ompwíín bɛ́ bwə́ ŋgə cwadʉga, a mú jî bwo nə́: «Lə́sʉ́ wâm í mə́ kwal bɨ́ bɔɔgʉ́?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que eles murmuravam a respeito de suas palavras, interpelou-os: Isto vos escandaliza?
62 Bɨ mbə̂m ka mɛɛl dʉ́g Mwân mə Múúd ŋgə́ bád kə kʉ́l nyə á fwo dʉ bwey bə yí, í ka bə nə?
62 Que será, pois, se virdes o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Shíshim mə́ Zɛmbî wə́ í dʉ sá nə́ muud cʉ́gəg, ŋkul mə múúd í ádɛ́ kwíínd tɔɔ sâ. Lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás nə bɨ́ nɨ wúsə shú nə́ Shíshim mə́ Zɛmbî í zə́g bɨ́dɨ́ zə yə bɨ́ cʉg.
63 O espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita; as palavras que eu vos tenho dito são espírito e são vida.
64 Njɨ, bɔ́ɔ́l búúd wâ na bɨ́dɨ́ bwə́ aŋgɛ̂ nə magʉlə mə.» Yésus nyə á cɨ ntʉ́nɨ nəcé, tɛ́ɛ́d jwɔ́w nyə á tɛ́ɛ́d yə́lə búúd minjɨ́ɨ́gʉ́lá yí, nyə á bwey ŋgə mpu buud bwə́ áshígɛ́ ŋgə magʉlə nyə wá, a bwey nə́mə́ mpu múúd mə bá kusha nə nyə yɛ́.
64 Contudo, há descrentes entre vós. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Nyə á nyiŋgə nə́mə́ cɨ nə bwo nə́: «Muud cugɛ́ nə ŋkul zə mə́dɨ́, Dâ kú fwo sá nə́ nyâŋ zə́g.»
65 E prosseguiu: Por causa disto, é que vos tenho dito: ninguém poderá vir a mim, se, pelo Pai, não lhe for concedido.
66 Tɛ́ɛ́d na fwála nɨɨ́d wə́ zhwog ompwíín bɛ́ bwə́ á wú nyə́dɨ́ gwooŋg dɨ́ kú ná nyiŋgə ŋgə kyey nə nyə yí.
66 À vista disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Yésus nyə á ka cɨ nə wa wûm nə óbá nə́: «Bɨ báá bɨ akyéyɛ́?»
67 Então, perguntou Jesus aos doze: Porventura, quereis também vós outros retirar-vos?
68 Shímun Pyɛ̂r mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Cwámba, sə́ é ká nyiŋgə kə wə́ zə́? Wɛɛ jɨ nə iciyá í dʉ yə búúd cʉg yí.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, para quem iremos? Tu tens as palavras da vida eterna;
69 Sə́ mə́ magʉlə, sə́ mə́ mpu ntâg nə́ wo jisə Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ múúd mə́ Zɛmbî.»
69 e nós temos crido e conhecido que tu és o Santo de Deus.
70 Yésus mú bɛ̧sa bwo nə́: «Ŋgaá mə wə́ mə a fɛ́ɛ́sh bɨ́ buud wûm nə óbá? Ká dʉgá, ŋgwɔ́l á na bɨ́dɨ́ jisə nə jamb.»
70 Replicou-lhes Jesus: Não vos escolhi eu em número de doze? Contudo, um de vós é diabo.
71 Nyə á ŋgə cɨ Yúdas, mwân mə Shímun Iskariyôt; nəcé, Yúdas nyə á tɛɛm bə muud á sámbá ómpwíín wûm nə óbá, nyə á bə nə́ nyə wə́ mə́ bá kusha nə Yésus.
71 Referia-se ele a Judas, filho de Simão Iscariotes; porque era quem estava para traí-lo, sendo um dos doze.

Ler em outra tradução

Comparar com outra