João 5

MCP vs ARIB

Sair da comparação
MCP
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Ja ísâ ínɨ í mə́ shîn yí, *Oyúdɛn bwə́ mú zə bə nə zaŋ. Yésus nyə á ka nə́mə́ kə Yurʉ́səlɛm zâŋ nyɔɔŋgʉ́d.
1 Depois disso havia uma festa dos judeus; e Jesus subiu a Jerusalém.
2 Gúl cwoogʉ́ í á ka dʉ bə nûŋ Yurʉ́səlɛm, bwə́ dʉ́gə́ jɔ̂w gwo hebʉrə̂ dɨ́ nə́ Bétɛ́sda. Cwoogʉ́ jɔɔŋg í á dʉ bə nə mənyíŋgʉ́lé mə́tɔ́ɔn, í njúl kúnə́-kúnə nə mpumbɛ́ bwə́ á gwiid nə́ Mpumbɛ́ Itɔw yí.
2 Ora, em Jerusalém, próximo à porta das ovelhas, há um tanque, chamado em hebraico Betesda, o qual tem cinco alpendres.
3 Ncúlyá mimbə̂l mí a ka dʉ já na mə́nyíŋgʉ́lé mə́nɨɨ́d, nə wəancím-ncîm, nə wə á ibúgʉ́lə í mə́kuú, nə bɔɔŋg bwə́ á bə nə bíl íkʉ́l í nyúúl í mə́ shwáámb wá. [Bwə́ á dʉ já cínɔŋgʉ́ dʉ bwánd nə́ məjúwó mə́ búsʉlag.
3 Nestes jazia grande multidão de enfermos, cegos, mancos e ressicados {esperando o movimento da água.}
4 Nəcé, ŋgwɔ́l *éŋgəles nyə á dʉ shulə cwoogʉ́d bíl íja, dʉ zə busal mə́júwó. Nə́ ndɛɛ́, mbə̂l í bwɛ́lɛ́ kʉl nyúúl cwoogʉ́d ja á mə́ busal yí, í yâl, tɔɔ nə́ dɛ́ bwas í á bə dáyɛ́ váál.]
4 {Porquanto um anjo descia em certo tempo ao tanque, e agitava a água; então o primeiro que ali descia, depois do movimento da água, sarava de qualquer enfermidade que tivesse.}
5 Ŋgwɔ́l múúd nyə á ka bə cínɔŋgʉ́, bwas mə́ ji nyə nyúúlʉ́d mimbú məwûm mə́lɔ́ɔl nə mwɔɔmb.
5 Achava-se ali um homem que, havia trinta e oito anos, estava enfermo.
6 Yésus mú dʉ́g muud ɛ́nɛ mbwúg; nda Yésus nyə á mpu nə́ a mə́ bwey nə bwas nə́, a mú jî nə́: «Ye wó cɛɛl yâl?»
6 Jesus, vendo-o deitado e sabendo que estava assim havia muito tempo, perguntou-lhe: Queres ficar são?
7 Mbə̂l wɔɔŋg mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «É yé Cwámba, mə cugɛ́ nə muud mə kʉ́l mə cwoogʉ́d ja mə́júwó mə́ ŋgə́ busʉla yí. Í dʉ bə, mə ŋgə́ ná nywá kə, ŋgwɔ́l múúd nywáá mə́ lɛɛl kə.»
7 Respondeu-lhe o enfermo: Senhor, não tenho ninguém que, ao ser agitada a água, me ponha no tanque; assim, enquanto eu vou, desce outro antes de mim.
8 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Wɔɔlʉ́g, wo báágʉ́g taŋʉ́ gwô, wo kyéyʉg.»
8 Disse-lhe Jesus: Levanta-te, toma o teu leito e anda.
9 Muud wɔɔŋgʉ̂ mú yâl nə́mə́ cé nə cé, a mú báág taŋʉ́ jé nə́ ndɛɛ́ tɛ́ɛ́d njɔɔnd. Isâ ínɨ í á ŋgə sɨ̂y jwɔ́w lʉ́ Sábaad.
9 Imediatamente o homem ficou são; e, tomando o seu leito, começou a andar. Ora, aquele dia era sábado.
10 Oyúdɛn bwə́ mú ka cɨ nə muud nyə á yâl ɛ́nɛ nə́: «Sábaad wə́ ɛ́ga, jísə wo ci nə́ wo kú ŋkɛ̂ny taŋʉ́ gwô.»
10 Pelo que disseram os judeus ao que fora curado: Hoje é sábado, e não te é lícito carregar o leito.
11 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Muud nyə ámə lwag mə yɛ́ nyə ámə cɨ nə mə nə́: “Ŋwag taŋʉ́ gwô wo kyéyʉg”».
11 Ele, porém, lhes respondeu: Aquele que me curou, esse mesmo me disse: Toma o teu leito e anda.
12 Bwə́ nə nɛ́ nə́: «Nyáyɛ́ múúd nyɛ nyə ámə cɨ nə wo nə́: “Ŋwagʉ́ taŋʉ́ gwô wo kyéyʉg” ɛ́nɛ?»
12 Perguntaram-lhe, pois: Quem é o homem que te disse: Toma o teu leito e anda?
13 Njɨ, muud nyə á yâl yɛ́ nyə a shígɛ́ ná mpu múúd wɔɔŋgʉ̂; í á bə Yésus mə́ nyɔɔs cínɔŋg búúd bwə́ á bə áncuncuma wá.
13 Mas o que fora curado não sabia quem era; porque Jesus se retirara, por haver muita gente naquele lugar.
14 Ja fwála í á cɔ̧́ yí, Yésus mú kə kwey múúd ɛ́nɛ *Luŋ mə́ Zɛmbî, a mú cɨ nə nyə nə́: «Wɛy, wo mə́ yâl dɨ́? Wo kú ná nyiŋgə sá *sə́m, wo a bá bwəma nə sâ í búl yáág yí.»
14 Depois Jesus o encontrou no templo, e disse-lhe: Olha, já estás curado; não peques mais, para que não te suceda coisa pior.
15 Muud ɛ́nɛ mú kə jaaw Oyúdɛn nə́ Yésus wə́ nyə ámə lwag nyə.
15 Retirou-se, então, o homem, e contou aos judeus que era Jesus quem o curara.
16 Oyúdɛn bwə́ mú tɛ́ɛ́d nə́ bwə́ lwágʉlə Yésus cúwʉ́lí, nəcé a sálə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nɨ jwɔ́w lʉ́ Sábaad.
16 Por isso os judeus perseguiram a Jesus, porque fazia estas coisas no sábado.
17 Njɨ Yésus nyə á bɛ̧sa nə Oyúdɛn bɔɔŋg nə́: «Dâ ŋgə ná sɛ̂y zə wɔ́ɔ́s fwála gaád; mɛɛ mə sɛ́y nə́mə́.»
17 Mas Jesus lhes respondeu: Meu Pai trabalha até agora, e eu trabalho também.
18 Ja nyə á mɛɛl cɨ ntʉ́nɨ yí, Oyúdɛn bwə́ mú nyiŋgə bul sɔ̧́ nə́ bwə́ gwú nyə; kú bə njɨ nəcé á dʉ yád Sábaad ɨɨ́, nyə á nyiŋgə nə́mə́ cɨ nə Zɛmbî jɨ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ yé, ntɔ́ jɨ nə́ a ŋgə tə̂l nyəmɛ́fwó cé ŋgwûd nə Zɛmbî.
18 Por isso, pois, os judeus ainda mais procuravam matá-lo, porque não só violava o sábado, mas também dizia que Deus era seu próprio Pai, fazendo-se igual a Deus.
19 Yésus nyə á ka bɛ̧sa nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, Mwân cugɛ́ nə ŋkul sá sâ nə lúú yé, a sá nə́mə́ njɨ sâ á dʉ́g Dâ mə́ sá yí. Sâ jɛ̂sh Dâ mə́ sá ntâg yí, Mwân mə́ sá nə́mə́ gwo.
19 Disse-lhes, pois, Jesus: Em verdade, em verdade vos digo que o Filho de si mesmo nada pode fazer, senão o que vir o Pai fazer; porque tudo quanto ele faz, o Filho o faz igualmente.
20 Nəcé Dâ ŋgə cɛɛl Mwân, a ka ŋgə lwágʉlə nyə sâ jɛ̂sh á ŋgə́ sá yí; a bá nə́mə́ lwágʉlə nyə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mí nyiŋgə́ ntɔ̧ míga myá, bɨ́ ka bá káam.
20 Porque o Pai ama ao Filho, e mostra-lhe tudo o que ele mesmo faz; e maiores obras do que estas lhe mostrará, para que vos maravilheis.
21 Mpugá nə́, Dâ mə́ dʉ gwúmʉshi búúd, dʉ nyiŋgə yə bwo cʉg; mbií ŋgwûd wɔɔŋgʉ́, Mwân mə́ dʉ nə́mə́ sá nə́, muud á cɛɛl yə cʉg yɛ́, a yə nyə.
21 Pois, assim como o Pai levanta os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida a quem ele quer.
22 Dâ nyə asámbɛ́ tɔɔ muud lə́sʉ́, nyə a mə́ yida yə Mwân ŋkul nə́ a dʉ́g cígal mílə́sʉ́ myɛ̂sh.
22 Porque o Pai a ninguém julga, mas deu ao Filho todo o julgamento,
23 A sá ntɔ́ nə́ buud bɛ̂sh bwə́ gúmálʉ́g Mwân nda bwə́ gúmál Dâ nə́. Muud mə bə́ kú gúmal Mwân yɛ́, nyə agúmálɛ́ nə́mə́ Dâ muud nyə á ntɨ Mwân yɛ́.
23 para que todos honrem o Filho, assim como honram o Pai. Quem não honra o Filho, não honra o Pai que o enviou.
24 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud mə gwágʉ́lə́ ciyá jâm a *búgʉla múúd nyə á ntɨ mə yɛ́, a mú nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; nyə abʉ́lɛ nyiŋgə bwəma nə intʉ́gʉ́lí, a mə́ yida wú shwɨy dɨ́ kə cʉgʉd.
24 Em verdade, em verdade vos digo que quem ouve a minha palavra, e crê naquele que me enviou, tem a vida eterna e não entra em juízo, mas já passou da morte para a vida.
25 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, dúl wəla í bá zə bə, wəla dɔɔŋg ntâg nə́mə́ wə́ga, wəla mímbimbə mí bá gwág kə̂l mə́ *Mwân mə́ Zɛmbî yí. Bɔɔŋg bwə́ bá ntâg gwág dwo wá, bwə́ bá *bə nə cʉg.
25 Em verdade, em verdade vos digo que vem a hora, e agora é, em que os mortos ouvirão a voz do Filho de Deus, e os que a ouvirem viverão.
26 Mpugá nə́, Dâ jɨ amə́dɨ́ á cʉg, a mə́ ka nə́mə́ sá nə́ Mwân bə́g amə́dɨ́ á cʉg.
26 Pois assim como o Pai tem vida em si mesmo, assim também deu ao Filho ter vida em si mesmos;
27 Nda Mwân jɨ́ Mwân mə Múúd nə́, Dâ mə́ yə nyə ŋkul nə́ a dʉ́g sámb milə́sʉ́.
27 e deu-lhe autoridade para julgar, porque é o Filho do homem.
28 Kúgá káam sâ jɔɔŋg; nəcé dúl wəla í bá zə bə, wəla búúd bʉ́sə́ mə́shwoŋ dɨ́ wá bwə́ bá gwág kə̂l mə́ *Mwân mə Múúd yí.
28 Não vos admireis disso, porque vem a hora em que todos os que estão nos sepulcros ouvirão a sua voz e sairão:
29 Bɔɔŋg bwə́ bá bə nə́ bwə́ á sá mə́nywa wá, bwə́ bá gwûm mə́shwoŋ dɨ́, zə lə́g cʉg; bɔɔŋg bwə́ bá bə nə́ bwə́ á sá mə́bɔ̂w wá, bwə́ bá gwûm mə́shwoŋ dɨ́, zə bwəma nə intʉ́gʉ́lí.
29 os que tiverem feito o bem, para a ressurreição da vida, e os que tiverem praticado o mal, para a ressurreição do juízo.
30 Mɛɛ, mə cugɛ́ nə ŋkul sá sâ nə lúú wâm, mə́ dʉ sámb mílə́sʉ́ nda mə́ dʉ gwág nə Pʉpá nə́; mə dʉ cígal mílə́sʉ́ tʉ́təlî, nəcé mə ádɛ́ sɔ̧́ nə́ mə sá sâ mə́ jɨ́ɨ́ yí, njɨ nə́ mə sá sâ múúd nyə á ntɨ mə yɛ́ ŋgə́ jɨɨ yí.
30 Eu não posso de mim mesmo fazer coisa alguma; como ouço, assim julgo; e o meu juízo é justo, porque não procuro a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
31 «Í mbə̂m bə nə́ məmɛ́fwó wə́ ŋgə́ bwiiŋg láŋ wâm, bwiiŋgʉ́lə wɔɔŋg í nda bə sá búúd bwə́ mágʉləg yí.
31 Se eu der testemunho de mim mesmo, o meu testemunho não é verdadeiro.
32 Ká, muud shús wə́ ŋgə́ bwiiŋg láŋ wâm, mə mpú ntâg nə́ bwiiŋgʉ́lə wɔɔŋg wúsə bʉ́bə́lɛ́.
32 Outro é quem dá testemunho de mim; e sei que o testemunho que ele dá de mim é verdadeiro.
33 Bɨ á kənd buud wə́ Yuánɛs, nyə á shí ntâg bwiiŋg bɨ́ bʉ́bə́lɛ́ waamə̂.
33 Vós mandastes mensageiros a João, e ele deu testemunho da verdade;
34 Mɛɛ mə aŋgɛ̂ ntâg bwánd nə́ muud bwííŋgʉg láŋ wâm; mə ŋgə yida lás ntʉ́nɨ shú nə́ bɨ dʉ́gʉ́g cʉg.
34 eu, porém, não recebo testemunho de homem; mas digo isto para que sejais salvos.
35 Yuánɛs nyə á bə njidá lámba í á ŋgə kwan yí, bɨ á shí ntâg jɨɨ nə́ bɨ mə́ kɔɔs nə mə́ŋkɛnya mɛ́, njɨ í a bə njɨ bʉ́baalɛ́ fwála.
35 Ele era a lâmpada que ardia e alumiava; e vós quisestes alegrar-vos por um pouco de tempo com a sua luz.
36 Mɛɛ jɨ nə wúl bwiiŋgʉ́lə í ŋgə́ bwiiŋg láŋ wâm, wâŋ í ntɔ̧ wɔɔŋg Yuánɛs nyə á bwiiŋg yí. Misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ Dâ nyə á yə mə ŋkul nə́ mə sáág myá, mə ŋgə sá myo, mí ŋgə́ bwiiŋg láŋ wâm nə́ Dâ wə́ nyə á ntɨ mə.
36 Mas o testemunho que eu tenho é maior do que o de João; porque as obras que o Pai me deu para realizar, as mesmas obras que faço dão testemunho de mim que o Pai me enviou.
37 Dâ muud nyə á ntɨ mə yɛ́ nyəmɛ́fwó ŋgə bwiiŋg láŋ wâm. Bɨ abwɛ́lɛ́ gwág kə̂l dɛ́, kú bwɛlɛ dʉ́g mpwóómbʉ́ nyɛ́,
37 E o Pai que me enviou, ele mesmo tem dado testemunho de mim. Vós nunca ouvistes a sua voz, nem vistes a sua forma;
38 ciyá jé í afwóyɛ́ ŋwa jiya bɨ́dɨ́ mílámʉ́d, nəcé bɨ aŋgɛ̂ nə búgʉla muud nyə á ntɨ yɛ́.
38 e a sua palavra não permanece em vós; porque não credes naquele que ele enviou.
39 Bɨ́ ŋgə sɔ̧́ nə́ bɨ mpúg micilyá myâ Kálaad Zɛmbî, bɨ ŋgə́ tə́dʉga nə́ bɨ é kwey cʉg á kandʉgə kandʉgə cínɔŋg; í njúl nə́ micilyá myɔɔŋg mí ŋgə bwiiŋg láŋ wâm.
39 Examinais as Escrituras, porque julgais ter nelas a vida eterna; e são elas que dão testemunho de mim;
40 Njɨ bɨ acɛ́ɛ́lɛ́ zə mə́dɨ́ nə́ bɨ bə́g nə cʉg.
40 mas não quereis vir a mim para terdes vida!
41 «Mə aŋgɛ̂ nə jɨɨ nə́ buud bwə́ gúmálʉ́g mə.
41 Eu não recebo glória da parte dos homens;
42 Njɨ, mə mpú bɨ̂, mə mpú nə́ milâm mín mí acɛ́ɛ́lɛ́ Zɛmbî.
42 mas bem vos conheço, que não tendes em vós o amor de Deus.
43 Dâ wə́ nyə á ntɨ mə nyə́dɨ́ jínə́d, njɨ bɨ alə́gɛ́ mə; ŋkí ŋgwɔ́l múúd mə zə́ dɛ́ jínə́d ɨɨ́, bɨ́ yida lə́g nyɛ̂.
43 Eu vim em nome de meu Pai, e não me recebeis; se outro vier em seu próprio nome, a esse recebereis.
44 Bɨ bɨ́ nə ŋkul búgʉla na ntʉdɛlɛ́ bɨ ŋgə́ sɔ̧́ gúmə́ mənyúúl mə́ búúd dɨ̂? Bɨ cugɛ́ nə ŋkul búgʉla, nəcé bɨ aŋgɛ̂ nə sɔ̧́ gúmə́ í ŋgə́ zhu wə́ Zɛmbî á ŋgwûd nə ŋgwûd yí.
44 Como podeis crer, vós que recebeis glória uns dos outros e não buscais a glória que vem do único Deus?
45 Kúgá ŋgə tə́dʉga nə́ mə bá shwə́man bɨ́ wə́ Dâ. Moyîz muud bɨ́ á mə́ kə kəl mílâm nyə́dɨ́ yɛ́, nyə wə́ mə́ bá shwə́man bɨ̂.
45 Não penseis que eu vos hei de acusar perante o Pai. Há um que vos acusa, Moisés, em quem vós esperais.
46 Nəcé, bɨ mbə̂m ŋgə búgʉla Moyîz ɨɨ́, ŋki bɨ mə́ búgʉla nə́mə́ mə, nəcé láŋ wâm wə́ Moyîz nyə á cilə yí.
46 Pois se crêsseis em Moisés, creríeis em mim; porque de mim ele escreveu.
47 Ká, nda bɨ́ aŋgɛ̂ nə *magʉlə micilyá myɛ́ nɨ, bɨ é ka *magʉlə íciyá byâm na ntʉdɛl?»
47 Mas, se não credes nos escritos, como crereis nas minhas palavras?

Ler em outra tradução

Comparar com outra