João 3

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ŋgwɔ́l múúd nyə á ka bə gwooŋg *Ofarizyɛ̂ŋ dɨ́ nə jínə́ nə́ Nikodɛ̂m; nyə á bə nə́mə́ tɔ́we shwóg *Oyúdɛn.
1 Havia um fariseu chamado Nicodemos, que era líder dos judeus.
2 Muud ɛ́nɛ nyə á ka kə dʉ́g Yésus mpwó-bulú kə cɨ nə nyə nə́: «*Rabi sə́ ŋgə mpu nə́ wo jɨ yɨ́ɨ́gʉli ŋgə́ zhu wə́ Zɛmbî yɛ́. Nəcé, muud cugɛ́ nə ŋkul sá *mə́shimbá wó ŋgə́ sá mə́ga ŋkí Zɛmbî nyə ayə́yɛ́ nyə ŋkul.»
2 Uma noite ele foi visitar Jesus e disse: — Rabi, nós sabemos que o senhor é um mestre que Deus enviou, pois ninguém pode fazer esses milagres se Deus não estiver com ele.
3 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw wo nə́, ŋkí muud mə bə́ kú byɛ̂l byélé ágúgwáan, a cugɛ́ nə ŋkul dʉ́g Faan mə́ Zɛmbî».
3 Jesus respondeu:
4 Nikodɛ̂m mú jî nyə nə́: «Ntʉdɛlɛ́ cwúcwúúl múúd jɨ́ nə ŋkul nyiŋgə byɛ̂l yɛ́? Ye a jɨ nə ŋkul nyiŋgə nyíi nyɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwô dɨ́ ja ábɛɛ̂ nə́ ndɛɛ́ a mú nyiŋgə byɛ̂l?»
4 Nicodemos perguntou: — Como é que um homem velho pode nascer de novo? Será que ele pode voltar para a barriga da sua mãe e nascer outra vez?
5 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw wo nə́, ŋkí muud mə bə́ kú byɛ̂l zhɨɨ́ á məjúwó nə Shíshim dɨ́, a cugɛ́ nə ŋkul nyíi Faan mə́ Zɛmbî dɨ̂.
5 Jesus disse:
6 Byɛyí á shí ga í dʉ byá míshwun, byɛyí á Shíshim byá *shíshim.
6 Quem nasce de pais humanos é um ser de natureza humana; quem nasce do Espírito é um ser de natureza espiritual.
7 Kú káam nə́ mə́ cɨ nə wo nə́ bɨ mə́ jəlá nə byɛ̂l byélé ágúgwáan.
7 Por isso não fique admirado porque eu disse que todos vocês precisam nascer de novo.
8 Ŋkwɔ̧̂ mə́ dʉ kuŋg kʉ́l á kûŋg yí, wo ŋgə́ gwág ncíndə́ nyɛ́, njɨ wo nda mpu kɔ́ɔ́mb á ŋgə́ zhu yí nə kɔ́ɔ́mb á ŋgə kə yí. Ntɔ́ nə́mə́ wə́ jɨ́ nə muud mə́ byɛ̂l byélé Shíshim yɛ́.»
8 O vento sopra onde quer, e ouve-se o barulho que ele faz, mas não se sabe de onde ele vem, nem para onde vai. A mesma coisa acontece com todos os que nascem do Espírito.
9 Nikodɛ̂m mú cɨ nə nyə nə́: «Jâŋ jɨ́ nə ŋkul bə na ntʉdɛl?»
9 — Como pode ser isso? — perguntou Nicodemos.
10 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Wɛɛ muud ŋgə́ jɨ́ɨ́gʉli bwán ɔ́ *Izʉrəyɛ̂l yɛ́ wo ampúyɛ́ ísâ ínɨ?
10 Jesus respondeu:
11 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw wo nə́, sə́ ŋgə lás sâ sə́ mə́ mpú yí, sə́ ŋgə bwiiŋg sâ sə́ á dʉ́g yí, njɨ bɨ́ nda magʉlə sâ sə́ ŋgə́ bwiiŋg yí.
11 Pois eu afirmo ao senhor que isto é verdade: nós falamos daquilo que sabemos e contamos o que temos visto, mas vocês não querem aceitar a nossa mensagem.
12 Ja mə́ lás nə bɨ́ isâ yâ shí ga, bɨ́ nda *magʉlə yí, bɨ bʉ́sə nə ŋkul magʉlə yâ gwɔ̂w na ntʉdɛl?
12 Se vocês não creem quando falo das coisas deste mundo, como vão crer se eu falar das coisas do céu?
13 Mpugá nə́ muud nyə afwóyɛ́ bád kə joŋ dɨ́ gwɔ̂w, nə́mə́ njɨ *Mwân mə Múúd, nyə muud nyə á zhu gwɔ́w yɛ́.
13 Ninguém subiu ao céu, a não ser o
14 Nə́ ndɛɛ́, nə́mə́ nda Moyîz nyə a bʉ̂n vʉgʉli nywâ gwɔ́w shí a shwééshád nə́, í jɨɨ nə́ bwə́ bág nə́mə́ bʉ̂n Mwân mə Múúd gwɔ̂w,
14 — Assim como Moisés, no deserto, levantou a cobra de bronze numa estaca, assim também o Filho do Homem tem de ser levantado,
15 shú nə́ muud yɛ̂sh mə bá *búgʉla nyə yɛ́ bág *bə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə.
15 para que todos os que crerem nele tenham a vida eterna.
16 Nəcé, Zɛmbî nyə á cɛɛl buud ɔ shí ga nə mbíya yáág-yáág cɛɛlí, váál á nə́, nyə a yána Cʉ́gə́ lʉ́ Mwán dɛ́ nə́ muud yɛ̂sh mə búgʉla nyə yɛ́ bág bə kú yə, a yidag bə nə cʉg á kandʉgə kandʉgə.
16 Porque Deus amou o mundo tanto, que deu o seu único Filho, para que todo aquele que nele crer não morra, mas tenha a vida eterna.
17 Mpugá nə́ Zɛmbî nyə a shígɛ́ ntɨ Mwán yé shí ga dɨ́ nə́ a zə́g yə búúd intʉ́gʉ́lí, i á yida bə nə́ a zə́g sá nə́ buud bwə́ fáámʉg.
17 Pois Deus mandou o seu Filho para salvar o mundo e não para julgá-lo.
18 Muud mə búgʉ́lá nyə yɛ́ nyə ányiŋgəyɛ́ ná bwəma nə intʉ́gʉ́lí; muud mə yídá bə kú búgʉla yɛ́, intʉ́gʉ́lí byé í mə́ bwey bə; í mə́ bwey bə nəcé a mə́ bə kú búgʉla Cʉ́gə́ lʉ́ Mwán mə́ Zɛmbî.
18 — Aquele que crê no Filho não é julgado; mas quem não crê já está julgado porque não crê no Filho único de Deus.
19 Dʉgá, Zɛmbî nyə a sá nə́ sémbyé mílə́sʉ́ í mpúyʉ́g, nyə a sá ntʉ́ga: nyə á ntɨ məŋkɛnya shí ga dɨ̂, buud bwə́ mú yida cɛɛl mə́yídʉ́gʉ́ cɔ̧́ mə́ŋkɛnya. Bwə́ á sá ntɔ́ nəcé bɔ̂w bwo misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́.
19 E é assim que o julgamento é feito: Deus mandou a luz ao mundo, mas as pessoas preferiram a escuridão porque fazem o que é mau.
20 Jɨ́ nə́ muud yɛ̂sh mə dʉ sá mə́bɔ̂w yɛ́ mə́ dʉ mpii mə́ŋkɛnya, nyə ádɛ́ kə kʉ́l mə́sʉ́ yí, a fúndə́ nə́ misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myɛ́ mí á bá bʉ́gʉli.
20 Pois todos os que fazem o mal odeiam a luz e fogem dela, para que ninguém veja as coisas más que eles fazem.
21 Muud nywáá ŋgə́ bɛ̧ obʉ́bə́lɛ́ yɛ́ mə́ dʉ kə kʉ́l mə́ŋkɛnya mə́sʉ́ yí, í nyínʉ́g nə́ a ŋgə sá misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myɛ́ váál Zɛmbî ŋgə́ jɨɨ yí.»
21 Mas os que vivem de acordo com a verdade procuram a luz, a fim de que possa ser visto claramente que as suas ações são feitas de acordo com a vontade de Deus.
22 Ja ísâ ínɨ í mə́ shîn yí, Yésus mə́ zə kə shí á Yudéa, bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́. A mú kə ji nə bwo wu, a ŋgə́ duu buud.
22 Depois disso, Jesus e os seus discípulos foram para a região da Judeia. Ele ficou algum tempo com eles ali e batizava as pessoas.
23 Í á bə, Yuánɛs ŋgə́ nə́mə́ duu buud Inɔn, kúnə́-kúnə nə Salîm, nəcé məjúwó mə́ á bə wu ŋkí bulya. Buud bwə́ á ka dʉ kə, dʉ kə duwan.
23 João também estava batizando em Enom, perto de Salim, porque lá havia muita água.
24 Na nyə á bə bwə́ kú fwo wá Yuánɛs mímbwugʉd.
24 (João ainda não tinha sido preso.)
25 Ompwíín ɔ́ Yuánɛs bə́nɔ̂ŋ ŋgwɔ́l *Yúdɛn bwə́ á ka zə sɛ́ŋʉsa məkə̂l shú sâ í dʉ́gyá nə ŋgusa yə́bə́ yí.
25 Alguns discípulos de João tiveram uma discussão com um judeu sobre a cerimônia de purificação .
26 Bwə́ mú kə wə́ Yuánɛs kə cɨ nə nyə nə́: «*Rabi, dʉgɨ́, muud bɨ́ná bɨ á bə Zhurdɛ̧̂ faŋwíny wó á ŋgə bwaagʉlə láŋ yé yɛ́, a ŋgə duu buud, buud bɛ̂sh bwə́ mú ŋgə kə nyə́dɨ́.»
26 Eles foram dizer a João: — Mestre, aquele homem que estava com o senhor no outro lado do rio Jordão está batizando as pessoas. O senhor falou sobre ele, lembra? E todos estão indo atrás dele.
27 Yuánɛs mú bɛ̧sa nə́: «Muud cugɛ́ nə ŋkul bə nə sâ, Zɛmbî kú fwo yə nyə.
27 João respondeu: — Ninguém pode ter alguma coisa se ela não for dada por Deus.
28 Bɨmɛ́fwó bɨ́ bʉ́sə mə owúshinɛd nə́ mə á cɨ nə́: “Mɛɛ dɨ́ jísə́ *Krîst, mɛɛ jɨ njɨ muud Zɛmbî nyə á ntɨ Krîst dɨ́ shwóg yɛ́.”
28 Vocês são testemunhas de que eu disse: “Eu não sou o Messias , mas fui enviado adiante dele.”
29 Muud mə ŋwá bá yɛ́, nyə wə́ jɨ́ nə mudá; shwə́ yé tə́l cínɔŋgʉ́ ŋgə́ gwágʉlə nyə yɛ́, nyə é bul bə nə məshusʉg ja á gwág kə́l mə́ múúd bá yí. Váál mə́shusʉg dɔɔŋg wə́ mə́ jɨ́ nə ndɨ́ yí, məshusʉg ntɔ̧ njɨ.
29 Num casamento, o noivo é aquele a quem a noiva pertence. O amigo do noivo está ali, e o escuta, e se alegra quando ouve a voz dele. Assim também o que está acontecendo com Jesus me faz ficar completamente alegre.
30 Í jɨɨ nə́ jínə́ mə́ Yésus ŋgə́g nə jwɔ̧, mɛɛ dâm ŋgə́ jímb jímbʉ́g.
30 Ele tem de ficar cada vez mais importante, e eu, menos importante.
31 «Muud ŋgə́ zhu gwɔ́w yɛ́ ŋgə cɔ̧́ buud bɛ̂sh; nyɔɔŋg ŋgə́ zhu shí yɛ́ jɨ nə́mə́ njɨ muud a shí, a lás nə́mə́ njɨ sâ í dʉ́gyá nə shí yí. Muud ŋgə́ zhu gwɔ́w joŋ dɨ́ yɛ́ ŋgə cɔ̧́ buud bɛ̂sh.
31 Aquele que vem de cima é o mais importante de todos, e quem vem da terra é da terra e fala das coisas terrenas. Quem vem do céu é o mais importante de todos.
32 A ŋgə bwaagʉlə sâ nyə á dʉ́g yí nə sâ nyə á gwág yí, njɨ, buud bwə́ áŋgɛ̂ nə magʉlə sâ á ŋgə́ bwaagʉlə yí.
32 Ele fala daquilo que viu e ouviu, mas ninguém aceita a sua mensagem.
33 Muud mə mágʉ́lə́ bwaagʉlə́lə wɔɔŋg yɛ́ mə́ lwágʉlə nə́ Zɛmbî jɨ bʉ́bə́lɛ́.
33 Quem aceita a sua mensagem dá prova de que o que Deus diz é verdade.
34 Nəcé muud Zɛmbî nyə á ntɨ yɛ́ mə́ dʉ lás íciyá í Zɛmbî; nəcé, Zɛmbî mə yə́ nyə Shíshim kú nə minjɨ.
34 Aquele que Deus enviou diz as palavras de Deus porque Deus dá do seu Espírito sem medida.
35 Dâ mə́ cɛɛl Mwán, nyə a mə́ bəd nyə isâ byɛ̂sh mə́bwə́d.
35 O Pai ama o Filho e pôs tudo nas mãos dele.
36 Muud mə *búgʉ́lá Mwân mə Zɛmbî yɛ́ jɨ nə cʉg á kandʉgə kandʉgə; muud mə bán nə́ nyə abúgʉ́láyɛ́ *Mwân mə́ Zɛmbî yɛ́ nyə abʉ́lɛ *dʉ́g cʉg, mpimbə mə́ Zɛmbî yida nada nyə cʉgʉd.»
36 Por isso quem crê no Filho tem a vida eterna; porém quem desobedece ao Filho nunca terá a vida eterna, mas sofrerá para sempre o castigo de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra