João 13

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Í á ka zə bə, zaŋ *Páska í ŋgə́ bə nə́ í zə́ tɛ́ɛ́d ɨɨ́, Yésus nyə á ŋgə bwey mpu nə́ wəla í mə́ wɔ́ɔ́s nə́ a wúg shí gaád kə wə́ Dâ. Nda nyə á bul cɛɛl buud bɛ́ nə́, nyə á ka nə́mə́ cɛɛl bwo kə wɔ́ɔ́s mə́shíné mə́ cʉg jé.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Nə́ ndɛɛ́, bə́nɔ̂ŋ buud bɛ́ bwə́ á ka ŋgə də; bwə́ ŋgə́ də ntʉ́nɨ, ndug Njwû məjamb mə́ bwey wá Yúdas mwân mə Shímun Iskariyôt tə́dʉ́gá lámʉ́d nə́ a kúshag nə Yésus.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Nə́ ndɛɛ́, Yésus nywáá nyə á ŋgə bwey mpu nə́ Dâ nyə a mə́ sá nə́ a jwúg nə isâ byɛ̂sh, a ŋgə́ mpu nə́ nyə á zhu wə́ Dâ, a zə́ nə́mə́ nyiŋgə kə wə́ Dâ.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Yésus ŋgə́ bwey mpu ntɔ́, a mú tɔ̂w shí, yîl káándə́ nyə́ á bə nə ndɨ́ gwɔ́w yí, a mú ŋwa táwʉla cɛ̧ɛ̧lə kugʉd.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 A mú shwu mə́júwó bíshim dɨ̂, tɛ́ɛ́d ŋgə́lə gusa *ompwíín bɛ́ məkuú, ŋgə fîm nə táwʉla nyə á cɛ̧ɛ̧lə kug dɨ́ yɛ́.Yésus mə́ gusa ómpwíín bɛ́ məkuú|src="cn01799B.tif" size="col" copy="David C. Cook" ref="13.5-11"
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Í mú zə wɔ́ɔ́s nə́ a gúsag Shímun Pyɛ̂r mɛ́ mə́kuú. Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nɛ́ nə́: «Wo, Cwámba? Wó gusa mə məkuú?»
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Yésus nə nɛ́ nə́: «Sâ mə́ ŋgə́ sá ga, wo cugɛ́ nə ŋkul fwo mpu gwo kɨ́kɨdɨ́ga, wo bá yida shúgʉla wámbʉlə gwo.»
7 Jesus respondeu:
8 Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́: «Mbɔ̂! Wo abʉ́lɛ́ bwɛlɛ gusa mə məkuú.» Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Mə́ ka bə kú gusa wo məkuú, wo nda ná nyiŋgə bə múúd waamə̂.»
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Shímun Pyɛ̂r mú ka cɨ nə nyə nə́: «Ŋkí ntɔ́ Cwámba, kú gusa mə njɨ məkuú; gusag nə́mə́ mə məbwə̂, nə lúu!»
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Muud nyə ámə bwey gusa yɛ́ mə́ dʉ jɨɨ nə́ bwə́ gúsag nyə njɨ məkuú, kú ná nyiŋgə bə nyúúl nyɛ̂sh, nəcé á bwey bə fúbán. Bɨ báá bɨ bʉ́sə ntâg mífúbán, njɨ kú bə bɨ́ bɛ̂sh.»
10 Aí Jesus disse:
11 Yésus nyə á ŋgə bwey mpu muud mə bá kusha nə nyə yɛ́; gwə́ wə́ nyə á cɨ nə bwo nə́: «Bɨ bɛ̂sh dɨ́ bʉ́sə́ mífúbán» yí.
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Ja Yésus nyə a shîn gusa ompwíín bɛ́ məkuú ntʉ́nɨ yí, nyə á nyiŋgə bwáád káándə́ yé nə́ ndɛɛ́ a mú nyiŋgə kə ji shí, də. A mú jî bwo nə́: «Sâ mə ámə sá bɨ́ nɨ, ye bɨ mə mpú nda í kə́ nə́?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Bɨ mə́ dʉ dɨ́ jɔ̂w mə nə́: “Yɨ́ɨ́gʉli”, gúl ja nə́: “Cwámba.” Bɨ mə́ dʉ mpu sâ, nəcé mə jisə Yɨ́ɨ́gʉli, mə Cwámba.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Ŋkí mə Yɨ́ɨ́gʉli, mə Cwámba, mə mə́ gusa bɨ́ məkuú, bɨ mə́ jəla nə́mə́ nə dʉ sá ntɔ́ mpə́dʉ́gá nyɨ́n.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Nəcé yuug wə́ mə mə́ yə bɨ́ nɨ. Nda mə ámə sá bɨ́ nɨ, dʉgá sɨ́ya ntɔ́.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, lwaá í ádɛ́ bwɛlɛ ntɔ̧ mása, *muud lwámá nda bwɛlɛ ntɔ̧ múúd nyə ámə kənd nyə lwámád yɛ́.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Bɨ mə́ mpu ntɔ́ wə́ nɨ; bɨ́ mə́ ká dʉ sá ntɔ́, bɨ mə́ jəla.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Mə aŋgɛ̂ nə cɨ bɨ bɛ̂sh. Mə mpú búúd mə́ á fɛ́ɛ́sh wá. Njɨ, í jɨɨ nə́ sâ jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ yí í bwə́mag. Jɨ́ cilyá nə́: “Muud sá ŋgə́ də səŋ ŋgwûd yɛ́ mə́ tɛ́ɛ́d nə́ a lúmbʉ́lí nə mə”.
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Mə mə́ fwo bwey jaaw bɨ́ gwo kɨdɨ́ga, í kú fwo sɨ̂y, shú nə́ ja í bá sɨ̂y yí, bɨ bág *magʉlə nə́ mə jisə.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud mə lə́g múúd lwámá wâm yɛ́, a mə́ lə́g mə; muud mə lə́g ntâg mə yɛ́ mə́ lə́g múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.»
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Ja Yésus nyə a shîn cɨ ntʉ́nɨ yí, mitə́dʉ́gá mí á búbulə nyə lámʉ́d; a mú lás nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, ŋgwɔ́l múúd á na bɨ́dɨ́ nyə é kusha nə mə.»
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 *Ompwíín bwə́ mú ŋgə dʉ́gya mpə́dʉ́gá nyáŋ ŋgə sɔ̧́ nə́ bwə́ mpúg muud Yésus ŋgə́ cɨ yɛ́.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Mpwíín Yésus nyə á dʉ bul cɛɛl yɛ́ nyə á bə a njúl Yésus dɨ́ koogʉ́.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Shímun Pyɛ̂r mú ŋgə nyúg nyə mpu nə́: «Shílə́g nyə muud á ŋgə́ cɨ yɛ́.»
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Mpwíín wɔɔŋg mú yid, jɛ́ɛ́g Yésus lúu bʉd dɨ́ jî nyə nə́: «Cwámba, jísə zə́ eé?»
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Mə zə́ juwo kʉ́l bʉlɛ́d ídʉ̂wʉd, muud mə́ é yə yɛ́, muud wɔɔŋg wə́ ɛ́cɨ́.» Yésus mú ŋwa kʉ́l bʉlɛ́d juwo ídʉ̂w dɨ́, yə Yúdas Iskariyôt, mwân mə Shímun.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Njɨ Yésus mə́ yə nyə kʉ́l bʉlɛ́d nɨ yí, *Sátan mə́ nyíi wə́ Yúdas. Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Lɛɛlʉg sá sâ wó ŋgə́ jɨɨ nə́ wo sá yí.»
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Buud bwə́ á bə cínɔŋg wá, kú nə tɔɔ ŋgwúd nyə á mpu sâ Yésus nyə á cɨ nə nyə ntɔ́ yí.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Nda í á bə nə́ Yúdas nyə á dʉ bii maŋga *mwaanɛ̂ nə́, bɔ́ɔ́l bwə́ á ŋgə tə́dʉga nə́ Yésus nyə á ŋgə cɨ nə nyə nə́ a kə́g kusə ísâ í zâŋ, ŋkí ntâg nə́ a kə́g yə mímbúmbúwá gúl sâ.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Yúdas nyɛ nyə á shwal cúwo tɔ́ɔ́n ja nyə́ á ŋwa kʉ́l bʉlɛ́d yí, í njúl mpwó-bulú.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Njɨ Yúdas nyə a cúwo tɔ́ɔ́n yí, Yésus mú cɨ nə́: «Mwân mə Múúd mə́ ŋwa gúmə́ ja gaád, a mə́ sá nə́mə́ nə́ Zɛmbî ŋwág gúmə́.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Zɛmbî nyəmɛ́fwó nyə e lwóya gúmə́ mə́ *Mwân mə Múúd, a wál nə́mə́ zə lwóya gwo.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Yé bwán bâm, sə́nɔ̂ŋ bɨ́ sə́ é ji njɨ fúfwálá. Bɨ mə bá sɔ̧́ mə; nə́ ndɛɛ́, nə́mə́ nda mə á cɨ nə *Oyúdɛn nə́, mə́ cɨ nə́mə́ nə bɨ́ ja gaád nə́: “Bɨ́ cugɛ́ nə ŋkul kə kʉ́l mə́ zə́ kə yí.”
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Mə yə́ bɨ́ cɛ̧ɛ̧ agúgwáan, dʉ́sə nə́: “Cɨɨlagá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó. Nə́mə́ nda mə á cɛɛl bɨ́ nə́, cɨɨlagá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Sâ í é sá nə́ buud bwə́ dʉ́g mpu nə́ bɨ bʉ́sə ompwíín bâm yí jísə cɛɛlí bɨ́ é ŋgə cɨɨla bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó yí.”»
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́: «Cwámba e, wo kə́ ŋgow ée?» Yésus nə nyə nə́: «Kɨ́kɨdɨ́ga, wo cugɛ́ nə ŋkul bɛ̧ mə kʉ́l mə́ é kə yí, wo e bá shúgʉla bɛ̧ mə.»
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Pyɛ̂r mú bɛ̧sa nə́: «Cwámba, mə cugɛ́ nə ŋkul ka bɛ̧ wo kɨ́kɨdɨ́ga nəcé jɨ? Mə jɨ nə ŋkul kɛɛnzh cʉg jâm shú dwô.»
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Wo jɨ nə ŋkul bə́lɛ kɛɛnzh cʉg gwô shú dâm? Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw wo nə́, shúshwóógʉ́ nə́ ŋgwúm kúwó kwáágʉ́gi, wo e kɨ́ɨ́lya mə ija ilɔ́ɔl.»
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra