João 13

MCP vs ARIB

Sair da comparação
MCP
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Í á ka zə bə, zaŋ *Páska í ŋgə́ bə nə́ í zə́ tɛ́ɛ́d ɨɨ́, Yésus nyə á ŋgə bwey mpu nə́ wəla í mə́ wɔ́ɔ́s nə́ a wúg shí gaád kə wə́ Dâ. Nda nyə á bul cɛɛl buud bɛ́ nə́, nyə á ka nə́mə́ cɛɛl bwo kə wɔ́ɔ́s mə́shíné mə́ cʉg jé.
1 Antes da festa da páscoa, sabendo Jesus que era chegada a sua hora de passar deste mundo para o Pai, e havendo amado os seus que estavam no mundo, amou-os até o fim.
2 Nə́ ndɛɛ́, bə́nɔ̂ŋ buud bɛ́ bwə́ á ka ŋgə də; bwə́ ŋgə́ də ntʉ́nɨ, ndug Njwû məjamb mə́ bwey wá Yúdas mwân mə Shímun Iskariyôt tə́dʉ́gá lámʉ́d nə́ a kúshag nə Yésus.
2 Enquanto ceavam, tendo já o Diabo posto no coração de Judas, filho de Simão Iscariotes, que o traísse,
3 Nə́ ndɛɛ́, Yésus nywáá nyə á ŋgə bwey mpu nə́ Dâ nyə a mə́ sá nə́ a jwúg nə isâ byɛ̂sh, a ŋgə́ mpu nə́ nyə á zhu wə́ Dâ, a zə́ nə́mə́ nyiŋgə kə wə́ Dâ.
3 Jesus, sabendo que o Pai lhe entregara tudo nas mãos, e que viera de Deus e para Deus voltava,
4 Yésus ŋgə́ bwey mpu ntɔ́, a mú tɔ̂w shí, yîl káándə́ nyə́ á bə nə ndɨ́ gwɔ́w yí, a mú ŋwa táwʉla cɛ̧ɛ̧lə kugʉd.
4 levantou-se da ceia, tirou o manto e, tomando uma toalha, cingiu-se.
5 A mú shwu mə́júwó bíshim dɨ̂, tɛ́ɛ́d ŋgə́lə gusa *ompwíín bɛ́ məkuú, ŋgə fîm nə táwʉla nyə á cɛ̧ɛ̧lə kug dɨ́ yɛ́.Yésus mə́ gusa ómpwíín bɛ́ məkuú|src="cn01799B.tif" size="col" copy="David C. Cook" ref="13.5-11"
5 Depois deitou água na bacia e começou a lavar os pés aos discípulos, e a enxugar-lhos com a toalha com que estava cingido.
6 Í mú zə wɔ́ɔ́s nə́ a gúsag Shímun Pyɛ̂r mɛ́ mə́kuú. Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nɛ́ nə́: «Wo, Cwámba? Wó gusa mə məkuú?»
6 Chegou, pois, a Simão Pedro, que lhe disse: Senhor, lavas-me os pés a mim?
7 Yésus nə nɛ́ nə́: «Sâ mə́ ŋgə́ sá ga, wo cugɛ́ nə ŋkul fwo mpu gwo kɨ́kɨdɨ́ga, wo bá yida shúgʉla wámbʉlə gwo.»
7 Respondeu-lhe Jesus: O que eu faço, tu não o sabes agora; mas depois o entenderás.
8 Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́: «Mbɔ̂! Wo abʉ́lɛ́ bwɛlɛ gusa mə məkuú.» Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Mə́ ka bə kú gusa wo məkuú, wo nda ná nyiŋgə bə múúd waamə̂.»
8 Tornou-lhe Pedro: Nunca me lavarás os pés. Replicou-lhe Jesus: Se eu não te lavar, não tens parte comigo.
9 Shímun Pyɛ̂r mú ka cɨ nə nyə nə́: «Ŋkí ntɔ́ Cwámba, kú gusa mə njɨ məkuú; gusag nə́mə́ mə məbwə̂, nə lúu!»
9 Disse-lhe Simão Pedro: Senhor, não somente os meus pés, mas também as mãos e a cabeça.
10 Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Muud nyə ámə bwey gusa yɛ́ mə́ dʉ jɨɨ nə́ bwə́ gúsag nyə njɨ məkuú, kú ná nyiŋgə bə nyúúl nyɛ̂sh, nəcé á bwey bə fúbán. Bɨ báá bɨ bʉ́sə ntâg mífúbán, njɨ kú bə bɨ́ bɛ̂sh.»
10 Respondeu-lhe Jesus: Aquele que se banhou não necessita de lavar senão os pés, pois no mais está todo limpo; e vós estais limpos, mas não todos.
11 Yésus nyə á ŋgə bwey mpu muud mə bá kusha nə nyə yɛ́; gwə́ wə́ nyə á cɨ nə bwo nə́: «Bɨ bɛ̂sh dɨ́ bʉ́sə́ mífúbán» yí.
11 Pois ele sabia quem o estava traindo; por isso disse: Nem todos estais limpos.
12 Ja Yésus nyə a shîn gusa ompwíín bɛ́ məkuú ntʉ́nɨ yí, nyə á nyiŋgə bwáád káándə́ yé nə́ ndɛɛ́ a mú nyiŋgə kə ji shí, də. A mú jî bwo nə́: «Sâ mə ámə sá bɨ́ nɨ, ye bɨ mə mpú nda í kə́ nə́?
12 Ora, depois de lhes ter lavado os pés, tomou o manto, tornou a reclinar-se à mesa e perguntou-lhes: Entendeis o que vos tenho feito?
13 Bɨ mə́ dʉ dɨ́ jɔ̂w mə nə́: “Yɨ́ɨ́gʉli”, gúl ja nə́: “Cwámba.” Bɨ mə́ dʉ mpu sâ, nəcé mə jisə Yɨ́ɨ́gʉli, mə Cwámba.
13 Vós me chamais Mestre e Senhor; e dizeis bem, porque eu o sou.
14 Ŋkí mə Yɨ́ɨ́gʉli, mə Cwámba, mə mə́ gusa bɨ́ məkuú, bɨ mə́ jəla nə́mə́ nə dʉ sá ntɔ́ mpə́dʉ́gá nyɨ́n.
14 Ora, se eu, o Senhor e Mestre, vos lavei os pés, também vós deveis lavar os pés uns aos outros.
15 Nəcé yuug wə́ mə mə́ yə bɨ́ nɨ. Nda mə ámə sá bɨ́ nɨ, dʉgá sɨ́ya ntɔ́.
15 Porque eu vos dei exemplo, para que, como eu vos fiz, façais vós também.
16 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, lwaá í ádɛ́ bwɛlɛ ntɔ̧ mása, *muud lwámá nda bwɛlɛ ntɔ̧ múúd nyə ámə kənd nyə lwámád yɛ́.
16 Em verdade, em verdade vos digo: Não é o servo maior do que o seu senhor, nem o enviado maior do que aquele que o enviou.
17 Bɨ mə́ mpu ntɔ́ wə́ nɨ; bɨ́ mə́ ká dʉ sá ntɔ́, bɨ mə́ jəla.
17 Se sabeis estas coisas, bem-aventurados sois se as praticardes.
18 Mə aŋgɛ̂ nə cɨ bɨ bɛ̂sh. Mə mpú búúd mə́ á fɛ́ɛ́sh wá. Njɨ, í jɨɨ nə́ sâ jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ yí í bwə́mag. Jɨ́ cilyá nə́: “Muud sá ŋgə́ də səŋ ŋgwûd yɛ́ mə́ tɛ́ɛ́d nə́ a lúmbʉ́lí nə mə”.
18 Não falo de todos vós; eu conheço aqueles que escolhi; mas para que se cumprisse a escritura: O que comia do meu pão, levantou contra mim o seu calcanhar.
19 Mə mə́ fwo bwey jaaw bɨ́ gwo kɨdɨ́ga, í kú fwo sɨ̂y, shú nə́ ja í bá sɨ̂y yí, bɨ bág *magʉlə nə́ mə jisə.
19 Desde já no-lo digo, antes que suceda, para que, quando suceder, creiais que eu sou.
20 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud mə lə́g múúd lwámá wâm yɛ́, a mə́ lə́g mə; muud mə lə́g ntâg mə yɛ́ mə́ lə́g múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.»
20 Em verdade, em verdade vos digo: Quem receber aquele que eu enviar, a mim me recebe; e quem me recebe a mim, recebe aquele que me enviou.
21 Ja Yésus nyə a shîn cɨ ntʉ́nɨ yí, mitə́dʉ́gá mí á búbulə nyə lámʉ́d; a mú lás nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, ŋgwɔ́l múúd á na bɨ́dɨ́ nyə é kusha nə mə.»
21 Tendo Jesus dito isto, turbou-se em espírito, e declarou: Em verdade, em verdade vos digo que um de vós me há de trair.
22 *Ompwíín bwə́ mú ŋgə dʉ́gya mpə́dʉ́gá nyáŋ ŋgə sɔ̧́ nə́ bwə́ mpúg muud Yésus ŋgə́ cɨ yɛ́.
22 Os discípulos se entreolhavam, perplexos, sem saber de quem ele falava.
23 Mpwíín Yésus nyə á dʉ bul cɛɛl yɛ́ nyə á bə a njúl Yésus dɨ́ koogʉ́.
23 Ora, achava-se reclinado sobre o peito de Jesus um de seus discípulos, aquele a quem Jesus amava.
24 Shímun Pyɛ̂r mú ŋgə nyúg nyə mpu nə́: «Shílə́g nyə muud á ŋgə́ cɨ yɛ́.»
24 A esse, pois, fez Simão Pedro sinal, e lhe pediu: Pergunta-lhe de quem é que fala.
25 Mpwíín wɔɔŋg mú yid, jɛ́ɛ́g Yésus lúu bʉd dɨ́ jî nyə nə́: «Cwámba, jísə zə́ eé?»
25 Aquele discípulo, recostando-se assim ao peito de Jesus, perguntou-lhe: Senhor, quem é?
26 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Mə zə́ juwo kʉ́l bʉlɛ́d ídʉ̂wʉd, muud mə́ é yə yɛ́, muud wɔɔŋg wə́ ɛ́cɨ́.» Yésus mú ŋwa kʉ́l bʉlɛ́d juwo ídʉ̂w dɨ́, yə Yúdas Iskariyôt, mwân mə Shímun.
26 Respondeu Jesus: É aquele a quem eu der o pedaço de pão molhado. Tendo, pois, molhado um bocado de pão, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Njɨ Yésus mə́ yə nyə kʉ́l bʉlɛ́d nɨ yí, *Sátan mə́ nyíi wə́ Yúdas. Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Lɛɛlʉg sá sâ wó ŋgə́ jɨɨ nə́ wo sá yí.»
27 E, logo após o bocado, entrou nele Satanás. Disse-lhe, pois, Jesus: O que fazes, faze-o depressa.
28 Buud bwə́ á bə cínɔŋg wá, kú nə tɔɔ ŋgwúd nyə á mpu sâ Yésus nyə á cɨ nə nyə ntɔ́ yí.
28 E nenhum dos que estavam à mesa percebeu a que propósito lhe disse isto;
29 Nda í á bə nə́ Yúdas nyə á dʉ bii maŋga *mwaanɛ̂ nə́, bɔ́ɔ́l bwə́ á ŋgə tə́dʉga nə́ Yésus nyə á ŋgə cɨ nə nyə nə́ a kə́g kusə ísâ í zâŋ, ŋkí ntâg nə́ a kə́g yə mímbúmbúwá gúl sâ.
29 pois, como Judas tinha a bolsa, pensavam alguns que Jesus lhe queria dizer: Compra o que nos é necessário para a festa; ou, que desse alguma coisa aos pobres.
30 Yúdas nyɛ nyə á shwal cúwo tɔ́ɔ́n ja nyə́ á ŋwa kʉ́l bʉlɛ́d yí, í njúl mpwó-bulú.
30 Então ele, tendo recebido o bocado saiu logo. E era noite.
31 Njɨ Yúdas nyə a cúwo tɔ́ɔ́n yí, Yésus mú cɨ nə́: «Mwân mə Múúd mə́ ŋwa gúmə́ ja gaád, a mə́ sá nə́mə́ nə́ Zɛmbî ŋwág gúmə́.
31 Tendo ele, pois, saído, disse Jesus: Agora é glorificado o Filho do homem, e Deus é glorificado nele;
32 Zɛmbî nyəmɛ́fwó nyə e lwóya gúmə́ mə́ *Mwân mə Múúd, a wál nə́mə́ zə lwóya gwo.
32 se Deus é glorificado nele, também Deus o glorificará em si mesmo, e logo o há de glorificar.
33 Yé bwán bâm, sə́nɔ̂ŋ bɨ́ sə́ é ji njɨ fúfwálá. Bɨ mə bá sɔ̧́ mə; nə́ ndɛɛ́, nə́mə́ nda mə á cɨ nə *Oyúdɛn nə́, mə́ cɨ nə́mə́ nə bɨ́ ja gaád nə́: “Bɨ́ cugɛ́ nə ŋkul kə kʉ́l mə́ zə́ kə yí.”
33 Filhinhos, ainda por um pouco estou convosco. Procurar-me-eis; e, como eu disse aos judeus, também a vós o digo agora: Para onde eu vou, não podeis vós ir.
34 Mə yə́ bɨ́ cɛ̧ɛ̧ agúgwáan, dʉ́sə nə́: “Cɨɨlagá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó. Nə́mə́ nda mə á cɛɛl bɨ́ nə́, cɨɨlagá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.
34 Um novo mandamento vos dou: que vos ameis uns aos outros; assim como eu vos amei a vós, que também vós vos ameis uns aos outros.
35 Sâ í é sá nə́ buud bwə́ dʉ́g mpu nə́ bɨ bʉ́sə ompwíín bâm yí jísə cɛɛlí bɨ́ é ŋgə cɨɨla bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó yí.”»
35 Nisto conhecerão todos que sois meus discípulos, se tiverdes amor uns aos outros.
36 Shímun Pyɛ̂r mú cɨ nə nyə nə́: «Cwámba e, wo kə́ ŋgow ée?» Yésus nə nyə nə́: «Kɨ́kɨdɨ́ga, wo cugɛ́ nə ŋkul bɛ̧ mə kʉ́l mə́ é kə yí, wo e bá shúgʉla bɛ̧ mə.»
36 Perguntou-lhe Simão Pedro: Senhor, para onde vais? Respondeu Jesus; Para onde eu vou, não podes agora seguir-me; mais tarde, porém, me seguirás.
37 Pyɛ̂r mú bɛ̧sa nə́: «Cwámba, mə cugɛ́ nə ŋkul ka bɛ̧ wo kɨ́kɨdɨ́ga nəcé jɨ? Mə jɨ nə ŋkul kɛɛnzh cʉg jâm shú dwô.»
37 Disse-lhe Pedro: Por que não posso seguir-te agora? Por ti darei a minha vida.
38 Yésus mú bɛ̧sa nə́: «Wo jɨ nə ŋkul bə́lɛ kɛɛnzh cʉg gwô shú dâm? Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw wo nə́, shúshwóógʉ́ nə́ ŋgwúm kúwó kwáágʉ́gi, wo e kɨ́ɨ́lya mə ija ilɔ́ɔl.»
38 Respondeu Jesus: Darás a tua vida por mim? Em verdade, em verdade te digo: Não cantará o galo até que me tenhas negado três vezes.

Ler em outra tradução

Comparar com outra