João 12

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Í á ka zə bə, í mə́ lʉ́g mwɔ̂w mə́saman nə́ *Páska *Oyúdɛn zə́g bə, Yésus mə́ kə Betanî, də́nd mə́ Lazâr Yésus nyə a gwûmʉshi yɛ́.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Bɔ́ɔ́l búúd ɔ də́nd dɔɔŋgʉ́ bwə́ á ka sá dína lúu mə́ Yésus dɨ̂. Mááta nyə á bə a ŋgə́ sá milwámá dína jɔɔŋgʉ́d, Lazâr njúl sámbá búúd bə́nɔ̂ŋ Yésus bwə́ á ŋgə də wád.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Maríya mú ka ŋwa labínda álal-kus bwə́ á sá nə fwámɛ́ nâr yɛ́. Nyə á ŋwa labínda nɨ kʉ́l njwɔmbɔ, zə gwáágʉlə Yésus məkuúd nə́ ndɛɛ́ a mú fîm nyə mwo nə shilú jé; məcud mə́ labínda mə́ mú lwánd njɔ́w wɛ̂sh.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Ŋgwɔ́l *mpwíín mə Yésus nyə á bə cínɔŋg nə́ Yúdas Iskariyôt, mpwíín nyə́ á bə nə́ nyə wə́ mə́ bá kusha nə Yésus yɛ́. Ja Yúdas ɛ́nɛ mə́ dʉ́g nda Maríya nyə á gwáágʉlə Yésus labínda nâr nə́, a mə́ cɨ nə́
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 «Jɨ́ bwə́ ámə bə kú kusha labínda ɛ́ga odanarî mitəd milɔ́ɔl nə́ ndɛɛ́ bwə́ kwíínd mímbúmbúwá nə ndɨ́ yí?»
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Nyə a shígɛ́ cɨ ntʉ́nɨ nə́ a baam nə mimbúmbúwá. Nyə á cɨ ntɔ́ nəcé nyə á bə juwâl; nda nyə á dʉ bii maŋga *mwaanɛ̂ nə́, nyə á dʉ júwo mwaanɛ̂ cínɔŋg.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Yésus mú cɨ nə́: «Bɨ́dʉ́g múdá ɛ́nɛ nə́ shɛɛ. A mə́ sá sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nɨ, ŋgə́lə bwey tə́dʉga nda bwə́ bá dʉl mə nɨ́.
7 Então Jesus respondeu:
8 Nəcé bɨ é dʉ ji nə mimbúmbúwá mwɔ̂w mɛ̂sh, njɨ sə́nɔ̂ŋ bɨ́ sə́ ábʉ́lɛ́ ji mwɔ̂w mɛ̂sh.»
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Na nyə á bə, kúdə zhwog Oyúdɛn bwə́ mə́ gwág nə́ Yésus jɨ Bétanî; bwə́ á ka ŋgə kə wu, kú bul bə njɨ shú dɛ́, bwə́ á ŋgə nə́mə́ kə nə́ bwə́ kə́ dʉ́g Lazâr nyə á gwûmʉshi yɛ́.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Nə́ ndɛɛ́, milúlúú myâ ofada mí mú ŋwa cígʉ́lá nə́ bwə́ jəlá nə gwú nə́mə́ Lazâr,
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 nəcé sâ í á bə nə nyə yí í á sá nə́ kúdə zhwog Oyúdɛn bwə́ béégyág nə bwo, yidá kə, kə *búgʉla Yésus.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Mán mələ̂m, ncúlyá buud bwə́ á zə zâŋ dɨ́ wá bwə́ mú gwág nə́ Yésus ŋgə zə Yurʉ́səlɛm.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Bwə́ mú ŋgə ŋwa máŋ mə́ lə́ndú nə́ ndɛɛ́, kə lə́g nyə bwə́ ŋgə́ kɨ̂m nə́:
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Yésus mú kwey mwâ jakáás, a mú kəwa gwo gwɔ̂w nda Kálaad Zɛmbî ŋgə́ cɨ nə́, nə́:
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 Yé shilə Siyôn, kú fúndə.
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 *Ompwíín ɔ́ Yésus bwə́ áshígɛ́ fwo wámbʉlə sâ í á ŋgə sɨ̂y yí fwála dɔɔŋgʉ́d. Bwə́ á ka kə tə́dʉga gwo ja Yésus nyə á ŋwa gúmə́ yí; bwə́ mú mpu nə́ í á bə cilyá shú mə́ Yésus, sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wɔɔŋg nə́mə́ wə́ bwə́ á sá nyə yí.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Í á bə na, ncúlyá buud bwə́ á bə ja nyə́ á jɔ̂w Lazâr gwûmʉshi nyə yí, bwə́ ŋgə́ bwiiŋg láŋ yé.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Haaw. Bwə́ á ŋgə zə bwəma nə nyə nəcé bwə́ á gwág nə́ nyə a sá *shimbá dɔɔŋgʉ̂.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Ntɔ́, *Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ mú ka ŋgə cɨ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Bɨ mə́ dʉ́g ɨɨ́? Bɨ cugɛ́ nə ŋkul sá sâ. Dʉgá lɔɔm wɛ̂sh ŋgə́ kə nyə́dɨ́!»
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Bʉ́baalɛ́ Ogʉrɛ̂k bwə́ á bád nə́mə́ zə Yurʉ́səlɛm nə́ bwə́ zə́ yə Zɛmbî gúmə́ zâŋ nɨɨ́d.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Bwə́ á ka kə dʉ́gya nə Fílíp á mwâ Bɛtʉsayída, kə jî nyə nə́: «Mása, sə́ ŋgə cɛɛl dʉ́g Yésus.»
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Fílíp mú kə jaaw Andrê, bá bɛ̂sh bwə́ mú kə jaaw Yésus.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Wəla mə́ wɔ́ɔ́s, wəla *Mwân mə Múúd mə jəlá nə ŋwa gúmə́ yí.
23 Então ele respondeu:
24 Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bumə́ mpəg í ámə kə mə́ndəlúd yí, í ká kə ji kú yə, í bwên gwə́mɛ́fwó. Í ká yə, í wúmə íbumə́ məŋkund məŋkund.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Muud mə nywɨ́ɨ́lyá nə cʉg jé yɛ́ nyə e jímbal gwo; muud mə yídá bə kú nywɨ́ɨ́lya nə cʉg jé wa shí ga dɨ́ yɛ́, nyə é baagʉlə gwo kandʉgə kandʉgə.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Ŋkí muud mə́ cɛɛl sɨ́ya nə mə, a bɛ̧ mə, í mú bə nə́, kʉ́l mə́ jísə́ yí, muud ŋgə́ sɨ́ya nə mə yɛ́ bə nə́mə́ cínɔŋg. Múúd mə ká sɨ́ya nə mə, Dâ yə nyə gúmə́.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 «Nda bɨ́ mə́ dʉ́g ɛ́ga, mitə́dʉ́gá mí mə́ búbulə mə lámʉ́d. Ká mə cɨ́g nə́ jɨ? Nə́ Dâ, ság nə́ mə fáámʉg nə cúŋ ŋgə́ zə ga? Mbɔ̂. Mə á yida zə nə́ mə zə́g bwəma nə cúŋ wɔɔŋg.
27 Jesus continuou:
28 Dâ, ság nə́ jínə́ dwô í ŋwág gúmə́.» A ká nə́mə́ shîn lás ntʉ́nɨ, kə́l mú wú joŋ dɨ́ nə́: «Mə mə́ sá, mə é nyiŋgə nə́mə́ sâ.»
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Buud bwə́ á bə cínɔŋgʉ́ áncuncuma wá bwə́ á gwág kə́l dɔɔŋgʉ́, bwə́ mú cɨ nə́ jísə njum-mpú; bɔ́ɔ́lʉ́gá nə́ ŋgwɔ́l *éŋgəles mə́ lésha nə Yésus.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Yésus mú ka cɨ nə́: «Kə́l nɨ́ shígɛ́ lás na shú dâm, í ámə yida bə shú dʉ́n.
30 Mas ele disse:
31 Nəcé shí ga í zə bwəma nə sémbyé mílə́sʉ́ kɨ́kɨdɨ́ga, cî á shí ga wusɔw tɔ́ɔ́n.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Mɛɛ, ja mə́ bá wú shí gaád bʉ̂nɔw gwɔ́w yí, mə bá julə búúd bɛ̂sh mə́dɨ́.»
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Ja Yésus nyə á ŋgə cɨ ntʉ́nɨ yí, nyə á ŋgə lwágʉlə váál shwɨy á bá yə yí.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Zhwog buud ɔ́nɨ bwə́ mú bɛ̧sa nə́: «Sə́ á jɨ́ɨ́g *mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ dɨ́ nə́ *Krîst mə bá cʉgə kandʉgə kandʉgə. Wó nyiŋgə́ zə jaaw sə́ nə́ í bá jɨɨ nə́ Mwân mə Múúd bʉ́nɔ́wʉ́g gwɔ́w, ntɔ́ nyɛ wə́ jɨ? Mwân mə Múúd wɔɔŋg wə́ zə?»
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Yésus mú bɛ̧sa bwo nə́: «Məŋkɛnya mə́sə ná wa bɨ́dɨ́ nə fúfwálá. Ŋgəgá nə kyey té bɨ́ bʉ́sə́ ná nə məŋkɛnya yí, yídʉ́gʉ́ í kú bá zə byalʉga nə bɨ̂; nəcé, muud mə kyéy yídʉ́gʉ́d yɛ́ nyə ádɛ́ mpu kʉ́l á ŋgə́ kə yí.
35 Jesus respondeu:
36 Ŋgəgá nə *búgʉla məŋkɛnya té mə́ŋkɛnya mə́sə́ ná bɨ́dɨ́ yí, bɨ ŋgə́g nə bə bwân ɔ́ mə́ŋkɛnya.» Ja Yésus nyə a shîn lás nə bwo ntʉ́nɨ yí, nyə a béégya nə bwo, a mú kə shwaaw.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Yésus nyə á tɛɛm sá bímbí lʉ́ *mə́shimbá mə́nɨ buud bwə́ ŋgə́ dʉ́g ɨɨ́, buud bwə́ áshígɛ́ *búgʉla nyə.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Sâ jɔɔŋg í á sá nə́ ciyá mə́ Izayí *muud micúndə́ í bwə́mag. Nyə á cɨ nə́:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Gwə́ wə́ í sá nə́ buud ɔ́nɨ bwə́ bə́g kú búgʉla sâ Izayî nyə á cɨ yí.
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 Zɛmbî nyə a shwu bwo ncím míshʉ́d,
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Izayí nyə á lás ntɔ́ nəcé nyə á bwey dʉ́g milwanə́ mí Yésus, a mú lás sâ í dʉ́gyá nə Yésus yí.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Í á tɛɛm bə ntɔ́, bɔ́ɔ́l zhwog buud wâ sámbá ótɔ́we ɔ shwóg bwə́ á shí búgʉla Yésus. Njɨ, bwə́ áshígɛ́ bə nə ŋkul məm nyə mísh mə́ búúd dɨ́, bwə́ á ŋgə fúndə nə́ *Ofarizyɛ̂ŋ bwə́ á bá yîl bwo *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Nəcé bwə́ á cɛɛl ŋwa gúmə́ mísh mə́ búúd dɨ́, kú bə mísh mə́ Zɛmbî dɨ̂.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Njɨ, tɛɛm bə ntɔ́, Yésus nyə á cúndə gwɔ́w-gwɔ̂w nə́: «Muud mə búgʉ́lá mə yɛ́ nyə abúgʉ́láyɛ́ njɨ mə, a búgʉ́lá nə́mə́ múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.
44 Jesus disse bem alto:
45 Muud mə́ dʉ́g mə yɛ́, a mə́ dʉ́g nə́mə́ múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Mɛɛ muud jísə́ mə́ŋkɛnya yɛ́, mə á zə shí ga dɨ́ nə́, muud yɛ̂sh mə búgʉ́lá mə yɛ́ bə́g kú nyiŋgə ŋgə cʉgə yídʉ́gʉ́d.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 «Muud mə gwágʉlə lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás yɛ́, njɨ a kú sá nda mə́ ŋgə́ cɨ nə́, mə dɨ́ mə́ yə́ nyə intʉ́gʉ́lí; mə áyəyɛ́ nyə intʉ́gʉ́lí nəcé mə a shígɛ́ zə nə́ mə zə́ yə búúd ɔ shí ga intʉ́gʉ́lí, mə á yida zə sá nə́ buud ɔ shí bwə́ fáámʉg.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Muud mə ká ban mə, ban lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás yí, muud wɔɔŋg mə́ bwey bə nə sâ í bá yə nyə intʉ́gʉ́lí yí; lə́sʉ́ mə́ ŋgə́ lás ga wə́ í bá yə nyə intʉ́gʉ́lí jwɔ́w á məzhúgʉ́lâ.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Mə aŋgɛ̂ nə lás nə lúu wâm; Dâ muud nyə á ntɨ mə yɛ́ nyə a bwey lwágʉlə mə sâ mə́ bág dʉ cɨ yí nə sâ mə́ bág dʉ bwiiŋg yí.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Mə mpú ntâg nə́ sâ Dâ mə cɨ́ nə́ í bə́g yí, gwə́ wə́ í dʉ yə búúd cʉg á kandʉgə kandʉgə. Nə́ ndɛɛ́, sâ jɛ̂sh mə́ ŋgə́ lás yí, mə ŋgə lás nda Dâ nyə á cɨ nə́ mə dʉ́g lás nə́.»
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra