Atos 24

MCP vs XGS

Sair da comparação
MCP
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Mpʉ́sə mwɔ̂w mə́tɔ́ɔn ntʉ́nɨ, Ananíyas, Ajəlácɨ á ofada, bə́nɔ̂ŋ bɔ́ɔ́l ócúmbá buud nə ŋgwɔ́l lwóya bwə́ á dʉ jɔ̂w nə Tɛrtúlos yɛ́ bwə́ á wɔ́ɔ́s Sezarê. Bwə́ mú zə shwə́man Pwôl wə́ ŋgwə́mʉna.
1 Rɨxa sɨ́á wé wú óráná apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ xwéo, Ananiaso tɨ́nɨ Judayɨ́ mebá imónɨgɨ́áyɨ́ wa tɨ́nɨ ámá womɨ —O xwɨrɨxɨ́ neróná xwɨyɨ́á wurɨyarɨŋɨ́ worɨnɨ. O xegɨ́ yoɨ́ Tetarasorɨnɨ. Omɨ nɨwirɨmeámɨ Sisaria nánɨ nɨwero pɨrimiáomɨ nɨwímearo xwɨyɨ́á Poromɨ xwɨrɨxɨ́ umeanɨro nánɨpɨ urɨ́agɨ
2 Bwə́ mú jɔ̂w Pwôl. Tɛrtúlos mú tɛ́ɛ́d ŋgə́lə búgə nyə lə́sʉ́, nyə nə́: «Yé lwám múúd Felígʉ́s, wo wə́ mə́ sá nə́ sə́ búlʉg mpu cʉgə nə́ shɛɛ nəcé wóó mbií wó ŋgə́ kyey nə ijwûga yí, í mə́ mpu kwambʉlə lwoŋ buud jísʉ́.
2 Poromɨ “Eɨnɨ.” nurɨro o rɨxa báná Tetaraso Poromɨ nuxekwɨ́morɨ́ná pɨrimiáomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Negɨ́ ámɨná awiaxɨ́ seáyɨ e imónɨŋɨ́ Pirisoxɨnɨ, joxɨ neameŋweaŋagɨ nánɨ nene mɨxɨ́ bɨ minɨ́ kikiɨ́ánɨ ŋweaŋáná xwiogwɨ́ rɨxa obaxɨ́ pwéɨnigɨnɨ. Joxɨ dɨŋɨ́ píránɨŋɨ́ neŋwɨperɨ nɨneameŋwearɨ́ná amɨpí eŋíná dánɨ nɨpɨkwɨnɨ mimónɨŋɨ́pɨ dɨŋɨ́ joxɨyá tɨ́nɨ gwɨ́ axɨ́rí imónɨŋwaéne neaeyíroiarɨŋagɨ nánɨ agwɨ rɨxa naŋɨ́ nimóga warɨŋwɨnɨ.
3 Sə́ ŋgə lɔ̧́ wo kʉ́kʉ́l jɛ̂sh nə wəla dɛ̂sh shú jɔ̧jɔ̧ sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wô wɔɔŋg.
3 Negɨ́ aŋɨ́ gɨmɨ gɨmɨ apɨ nɨpɨnɨ e neaiarɨŋo, ayɨ́ joxɨnɨ eŋagɨ nánɨ nene nɨjɨ́árɨnɨ. Ayɨnánɨ yayɨ́ tɨ́nɨ rɨrarɨŋwɨnɨ.
4 Mə abʉ́lɛ́ ŋgə julə lwóŋ julə kwasa, mə́ tɛ́ɛ́g wo məbwə̂ nə́ wo gwágʉ́lə́g mə cíg-cîg nə́mə́ nda wo bwéy bə nə jɔ̧ fúlú nə́.
4 E nerɨ aiwɨ nionɨ ayá wí áxémá siáráná anɨŋɨ́ sinɨnɨgɨnɨrɨ joxɨ neaiiŋɨ́pɨ nánɨ ayá wí rɨrɨmɨméɨnɨ. Sa waunɨ́ rɨxɨŋɨ́ rɨpɨnɨ orɨrɨmɨnɨ, ‘Joxɨ ayá nɨnearɨmɨxɨrɨ pɨ́né bɨ onɨrɨ́poyɨnɨrɨ sɨŋwɨ́ neaneɨ.’ orɨrɨmɨnɨ.
5 Sə́ mə́ kwey nə́ muud ɛ́ga jisə ŋkí jág wagʉwo. Nyə wə́ jísə́ lúlúú á ŋkɔɔmʉ́ buud bwə́ jɔ́w nə́ buud ɔ́ Nazarɛ̂t wá, nyə wə́ ŋgə́ tə̂l *Oyúdɛn bɛ̂sh wâ shí mishwun nə́ shwuu.
5 Ámá Poroyɨ rɨnɨŋɨ́ royɨ́ sɨ́wí arɨ́kiónɨŋɨ́ neaikárarɨŋorɨnɨ. Negɨ́ Judayɨ́ xwɨ́á nɨyonɨ ŋweagɨ́áyo mɨxɨ́ épɨ́mɨxamoarɨŋorɨnɨ. Negɨ́ ámá arɨ́owa nɨneaíwapɨya bɨgɨ́ápɨ arɨ́á nikeamoro yoɨ́ sɨŋɨ́ Nasaretene nɨrɨnɨro kumɨxɨnayíɨ́ápɨ, ayɨ́ o mɨ́kɨ́ ikiŋɨ́rɨnɨ.
6 Nyə a sɔ̧́ nə́mə́ nə́ a sɛ́ɛ́mbʉli *Luŋ mə́ Zɛmbî, sə́ mú ka bií nyə. [Sə́ á jɨɨ nə́ sə́ mə lás lə́sʉ́ yé nda mə́cɛ̧ɛ̧ mə́sʉ́ mə́ ŋgə́ cɨ nə́.
6 Negɨ́ aŋɨ́ rɨdɨyowá yarɨŋwáiwá aí xórórɨ́ emɨnɨrɨ yarɨŋagɨ nɨwɨnɨranéná ɨ́á xɨrɨŋwanigɨnɨ. [Negɨ́ ŋwɨ́ ikaxɨ́ eanɨŋɨ́pɨ rɨnɨŋɨ́pa xwɨrɨxɨ́ oumeaneyɨnɨrane ɨ́á xɨrɨ́agwɨ aiwɨ
7 Njɨ Lísyas, lúlúú ózɨmbɨ tɔ́ɔ́shin nyə á lɛɛlʉ́ zə nə júdə́ zə dɛ́ɛ́g sə́ nyə,
7 porisɨ́ seáyɨ e imónɨŋɨ́ Risiasoyɨ rɨnɨŋo mɨxɨ́ nimónɨmɨ nɨbɨrɨ eŋɨ́ neánɨrɨ omɨ xɨ́o nɨnearápɨwerɨ
8 a mú cɨ nə́ buud bə́nɔ́ŋ bʉ́sə́ nə lə́sʉ́ wá bwə́ zə́g bɛ̧ nyə wa wódɨ́.] Ja wómɛ́fwó wó é ŋgə jî nyə mishílí mí kɔɔd yí wo é je magʉlə mə́bɛ̧ɛ̧́ mɛ̂sh sə́ ŋgə́ bwaagʉlə nyə má.»
8 sekaxɨ́ re nearɨŋɨnigɨnɨ, ‘Ámá romɨ xwɨrɨxɨ́ umeanɨrɨ éɨ́áyɨ́né pɨrimiáo sɨŋwɨ́ tɨ́ŋɨ́ e dánɨ uméɨ́rɨxɨnɨ.’ nearowárɨ́agɨ nánɨ barɨŋwɨnɨ.] Ayɨnánɨ amɨpí none rɨrarɨŋwápɨ nánɨ xewanɨŋoxɨ yarɨŋɨ́ nɨwia nurɨŋɨ́pimɨ dánɨ ananɨ none uxekwɨ́moarɨŋwápɨ nánɨ xɨxenɨ nɨjɨ́á imónɨrɨ́ɨnɨ.” Tetaraso e nurɨrɨ
9 Oyúdɛn bwə́ mú mpu bwaagʉlə lə́sʉ́ nɨ wɛ̂sh nə́ ntɔ́ wə́ jísə́ yɛ́.
9 Judayowa enɨ Poromɨ nuxekwɨ́moro pɨrimiáomɨ re urɨgɨ́awixɨnɨ, “Amɨpí Poro nánɨ rɨrɨ́ɨ́pɨ neparɨnɨ.” urɨgɨ́awixɨnɨ.
10 Ŋgwə́mʉna mú yə Pwôl lə́sʉ́, Pwôl mú cɨ nə́: «Mə mpú nə́ wo mə́ kyey nə lwoŋ jísʉ́ ga tʉ́təlí mimbú mimbû. Mə zə kaad kɔɔd wâm nə búgə́.
10 Pɨrimiáo Poro rɨxa xwɨyɨ́á orɨnɨrɨ nɨkɨnɨmónɨrɨ sɨŋwɨ́ wɨnáná Poro re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ ámá gwɨ́ rɨrímɨ nɨmeŋwearɨ xwɨrɨxɨ́ nɨmeámɨ bayíɨ́áyo arɨ́á nɨwiéra warɨ́ná xwiogwɨ́ obaxɨ́ rɨmúroŋoxɨ eŋagɨ nánɨ nionɨ nɨjɨ́árɨnɨ. Ayɨnánɨ joxɨyá sɨŋwɨ́yo dánɨ xwɨyɨ́á wákwínɨmɨ nánɨ nɨrɨrɨ́ná ‘Ayɨ́ ananɨrɨnɨ.’ nɨyaiwirɨ yayɨ́ ninarɨnɨ.
11 Mə ŋgə kúnɔw bád kə Yurʉ́səlɛm nə́ mə kə́ yə Zɛmbî gúmə́, í afwóyɛ́ sá mwɔ̂w wûm nə mə́bá. Wo jɨ nə ŋkul je fyal sə́ mə́ ŋgə cɨ ga.
11 Ámá rowa re rɨrɨpaxɨ́rɨnɨ, ‘O Gorɨxomɨ yayɨ́ wimɨnɨrɨ nánɨ Jerusaremɨyo rémoŋe dánɨ sɨ́á ayá wí marɨ́áɨ, wé wúkaú sɨkwɨ́ waúnɨ wórɨ́ɨnigɨnɨ.’ rɨrɨpaxɨ́rɨnɨ.
12 Bwə́ abwɛ́lɛ́ kwey mə Luŋ mə́ Zɛmbî, ŋkí *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ Oyúdɛn dɨ̂, sá muud sə́ ŋgə́ sɛ́ŋʉsa məkə̂l ŋkí ntâg nə́ mə ŋgə́ wá zhizhɔɔm ŋgwə́la.
12 Nionɨ aŋɨ́ rɨdɨyowá yarɨgɨ́iwámɨ dánɨranɨ, rotú aŋɨ́yo dánɨranɨ, aŋɨ́ apimɨ wí e dánɨranɨ, wa tɨ́nɨ xwɨyɨ́á mɨxɨ́ rɨnarɨŋagɨ sɨŋwɨ́ nɨnanɨro mɨxɨ́ épɨ́mɨxamoarɨŋagɨ nɨnanɨro megɨ́awixɨnɨ.
13 Sâ jɛ̂sh bwə́ ŋgə́ cɨ mə nɨ, bwə́ cúgɛ́ nə ŋkul lwágʉlə nə́ jísə bʉ́bə́lɛ́.
13 Agwɨ nɨxekwɨ́moarɨgɨ́á reŋɨ́pɨyɨ́ pɨrimiáoxɨ ‘Nepaxɨnɨ.’ yaiwirɨ nánɨ enɨ mɨ́kɨ́ bɨ sɨwá sipaxɨ́ mimónɨŋoɨ.
14 Njɨ, mə mpú magʉlə wódɨ́ míshʉ́d nə́, na zhɨ́ɨ́ bwə́ mə́ jɔ̂w nə́ ŋkɔɔmʉ́ nɨ dɨ́ wə́ mə́ ŋgə́ yə Zɛmbî á impáámbə́ bísʉ́ gúmə́ yɛ́, mə ŋgə́ *magʉlə sâ jɛ̂sh jísə́ cilyá kálaad məcɛ̧ɛ̧ nə ókálaad ɔ *búúd ɔ mícúndə́ dɨ́ yí.
14 E nerɨ aí awa rɨrɨ́á rɨpɨnɨ, ayɨ́ neparɨnɨ. Nionɨ Ŋwɨ́á negɨ́ arɨ́owa xɨdagɨ́omɨ nuxɨ́dɨrɨ́ná Óɨ́ Gorɨxomɨ xɨ́darɨgɨ́áyiyɨ rɨnɨŋɨ́yimɨ dánɨ xɨ́darɨŋárɨnɨ. Ámá óɨ́ ayimɨ xɨ́darɨgɨ́áyɨ́ nánɨ awa re rarɨgɨ́árɨnɨ, ‘Negɨ́ arɨ́owa nɨneaíwapɨya bɨgɨ́ápɨ arɨ́á nikeamoro pɨ́nɨ wiárɨgɨ́árɨnɨ.’ rarɨŋagɨ́a aí nionɨ sɨnɨ amɨpí negɨ́ ŋwɨ́ ikaxɨ́ Moseso nɨrɨrɨ eaŋɨ́pɨ tɨ́nɨ xɨxenɨ imónɨŋɨ́pimɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́rorɨ amɨpí wɨ́á rókiamoagɨ́áwa nɨrɨro eagɨ́ápimɨ dɨŋɨ́ wɨkwɨ́rorɨ eŋɨnɨ.
15 Sâ bwə́ ŋgə́ bwánd nə búgə́ nə́ Zɛmbî mə bá sá yí, gwə́ nə́mə́ wə́ mə́ ŋgə́ bwánd nə búgə́ yí. Jísə nə́ buud bwə́ bá gwûm, tɔɔ bɔɔŋg ɔ́ ányunywaâ, tɔɔ bɔɔŋg ɔ́ abʉ́bɔ̂w.
15 ‘Ámá pegɨ́áyɨ́ nɨ́nɨ wé rónɨgɨ́áyɨ́ranɨ, uyɨ́niɨ́ egɨ́áyɨ́ranɨ, nɨ́nɨ ámɨ nɨwiápɨ́nɨmeapɨ́rɨ́árɨnɨ.’ nɨyaiwirɨ Gorɨxomɨ dɨŋɨ́ ukɨkayoŋɨnɨ. Wiwanɨŋowa enɨ axɨ́pɨ e nɨyaiwiro dɨŋɨ́ ukɨkayoŋoɨ.
16 Gwə́ wə́ jɨ́ nə́, mɛɛ ŋgə wá ŋkul nə́ mitə́dʉ́gá myâ lâm mí bə́g mə tʉ́təlí ja jɛ̂sh mísh mə́ Zɛmbî nə mísh mə́ búúd dɨ̂.
16 Nionɨ dɨŋɨ́ e nɨyaiwirɨ nukɨkayorɨ nánɨ Gorɨxoyá sɨŋwɨ́yo dánɨranɨ, ámáyá sɨŋwɨ́yo dánɨranɨ, pí pí nerɨ́ná ayá sɨpí mɨnipa oenɨrɨ anɨŋɨ́ minɨ́ wé nɨrónɨrɨ oemɨnɨrɨ yarɨŋárɨnɨ.
17 Mə a cɨ́ŋgʉli mimbû ŋkí bulya nə́ ndɛɛ́ mə á ka zə nə́ mə zə́ yə mímbúmbúwá myâ lwoŋ buud jâm mikwííndyá, mə kɛɛnzh nə́mə́ ílɨ́ɨ́m,
17 Wí e emeagáonɨ xwiogwɨ́ wí rɨxa nɨmúróɨ́mɨ ámɨ gɨ́ aŋɨ́ e nánɨ nɨbɨrɨ nɨgwɨ́ bɨ gɨ́ ámá gwɨ́ axɨ́rí imónɨgɨ́áyɨ́yá uyípeayɨ́yo mɨnɨ wirɨ Gorɨxo nánɨ rɨdɨyowá nɨwiirɨ éɨmɨgɨnɨrɨ nɨmeámɨ nɨbɨrɨ
18 ja jɔɔŋg wə́ bwə́ á kə kwey mə Luŋ mə mə́ shîn fyá nyúul. Í á bə ntâg kú nə gúfʉ́gá búud, kú nə icucu.
18 rɨxa xwɨraimɨmɨ́ ninɨŋɨ́pɨ anɨpá éwɨnɨgɨnɨrɨ yarɨŋwápɨ nɨyárɨmáná aŋɨ́ rɨdɨyowá yarɨŋwáiwámɨ nɨpáwirɨ e éɨmɨgɨnɨrɨ bɨŋápɨ yarɨ́ná ayɨ́ sɨŋwɨ́ nanɨmeagɨ́awixɨnɨ. Sɨŋwɨ́ nanɨmeááná nionɨ ámá ayá wí tɨ́nɨ epɨ́royɨ́ nerɨ sɨmɨmiákwɨ́ mé aga kikiɨ́á yarɨŋagɨ aí Judayɨ́ Esia pɨropenɨsɨ́yo dáŋɨ́ wí
19 Njɨ gúl bʉ́baalɛ́ Oyúdɛn wâ Azî wə́ bwə́ á bə, bwə́ wə́ bʉ́sə́ nə́ bwə́ zə́g tɔ̂w wo míshʉ́d shwə́man mə, ŋkí bʉ́sə nə sâ bwə́ lámʉsa nə mə yí.
19 —Ayɨ́ nionɨ nánɨ xwɨyɨ́á bɨ tɨ́gɨ́áyɨ́ eŋánáyɨ́, nɨbɨro joxɨyá sɨŋwɨ́ tɨ́ŋɨ́ re dánɨ nɨnɨxekwɨ́moro sɨŋwɨrɨyɨ́, naŋɨ́ imónɨmɨnɨrɨ éɨ́rɨnɨ.
20 Ŋkí ntɔ́ dɨ́, buud ɔ́ga, bɔɔŋg bwə́ tə́l ɔ́ga bwə́ jááwʉg ŋkí mə a shí biil nə wôŋ ja mə́ á kaad *Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî dɨ́ yí.
20 Ayɨ́ joxɨ tɨ́ŋɨ́ re mɨbɨpa éagɨ́a nánɨ nionɨ Jerusaremɨyo mebáowa awí eánɨgɨ́e dánɨ xwɨrɨxɨ́ nɨnɨmeróná xwɨrɨxɨ́ nápɨ sɨŋwɨ́ wɨnɨgɨ́ápɨ nánɨ re rogɨ́á rowa wiwanɨŋowa áwaŋɨ́ ‘Ná ripɨrɨnɨ.’ orɨrɨ́poyɨ.
21 Ye njɨ ciyá mə́ á cɨ mə tə́l tâm kɔɔd nə́: “Mə təl múús kɔɔdʉd nəcé mə ŋgə́lə magʉlə nə́ mimbimbə mí bá gwûm” yí?»
21 Mepa oeŋwɨrɨyɨ́, awa Jerusaremɨyo dánɨ xwɨrɨxɨ́ nɨmearɨ́ná xwɨyɨ́á nionɨ ímɨ́ tɨ́nɨ re urɨŋá rɨpɨnɨ ‘Nionɨ “Ámá pegɨ́áyɨ́ ámɨ wiápɨ́nɨmeapɨ́rɨ́árɨnɨ.” nɨyaiwirɨ kɨkayoŋagɨ nánɨ agwɨ soyɨ́né xwɨrɨxɨ́ nɨmearɨŋoɨ.’ urɨŋá apɨnɨ nánɨ joxɨyá sɨŋwɨ́ tɨ́ŋɨ́ e dánɨ nɨxekwɨ́mopaxɨ́rɨnɨ.”
22 Felígʉ́s nywáá nyə á bwey bul mpu isâ í dʉ́gyá nə zhɨɨ́ Pwôl nyə á ŋgə bɛ̧ yí. Nyə á ka bɨ́d bwo nə́ bwə́ bâg shúgʉla zə, nyə nə bwo nə́: «Ja Lísyas lúlúú á ózɨmbɨ tɔ́ɔ́shin mə bá wɔ́ɔ́s yí, ja jɔɔŋg wə́ mə́ bá zə faas lə́sʉ́ wʉ́n yí.»
22 Poro e urɨ́agɨ aí pɨrimiá Piriso ámá Óɨ́ Gorɨxo Tɨ́ámɨnɨyɨ rɨnɨŋɨ́yimɨ xɨ́darɨgɨ́áyɨ́ nánɨ bɨ nɨjɨ́á imónɨ́ɨ́ eŋagɨ nánɨ sɨ́á xwɨrɨxɨ́ píránɨŋɨ́ wimɨxɨnɨ́áyi nánɨ ná jɨ́e nɨta nurɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Porisɨ́ seáyɨ e imónɨŋo, Risiaso weapáná segɨ́ xwɨrɨxɨ́ píránɨŋɨ́ seaimɨxɨyimɨ́árɨnɨ.” nurɨrɨ
23 A mú cɨ nə lúlúú ózɨmbɨ təd nə́ a báágʉləg Pwôl, njɨ a bɨ́d nə́ a jéég ŋgə wiinzh nyúul, a kú kaambʉlə nə buud bɛ́ nə bwə́ kú zə dʉ́g nyə.
23 porisɨ́ Poromɨ awí mearoarɨŋomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ omɨ awí nɨmearorɨ aiwɨ gwɨ́nɨ mɨyárɨpa éɨrɨxɨnɨ. Xe erɨrɨ́ó eméwɨnɨgɨnɨ. Xegɨ́ nɨkumɨxɨnɨrɨ emearɨgɨ́áyɨ́ omɨ arɨrá wianɨro bánáyɨ́, pɨ́rɨ́ murakipanɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
24 Baalɛ́ mwɔ̂w mə́ mú cɔ̧́. Felígʉ́s bá mudá yé Drusîl shilə Oyúdɛn bwə́ njúl ntʉ́nɨ, a mú jɔ̂w Pwôl nə́ a zə́g jaaw bwo sâ í dʉ́gyá nə búgə́ búgʉ́lálə Yésus-Krîst yí.
24 Sɨ́á wí rɨxa nórɨmáná eŋáná Piriso tɨ́nɨ xiepí Dɨrusiraí —Í Judayɨ́ apɨxɨ́ wírɨnɨ. Í tɨ́nɨ ípaú Poromɨ awí mearogɨ́e nɨrémori “Ámá wa omɨ nɨmeámɨ obɨ́poyɨ.” nurɨrɨ Poro rɨxa nɨbɨrɨ “Kiraisɨ Jisasomɨ dɨŋɨ́ nɨwɨkwɨ́rorɨ́ná, ayɨ́ apɨrɨnɨ.” repɨyɨ́ nɨwiéra warɨŋagɨ arɨ́á wiarɨ́ná
25 Njɨ, Pwôl mú ka ŋgə bul lás lə́sʉ́ cʉgə́lə cʉg á tʉ́təlí, dʉ́lə mpu bii lâm, nə lə́sʉ́ sémbyé mílə́sʉ́ í bá zə sɨ̂y yí. Felígʉ́s mú gwág íkukwɛndɛ, a mú cɨ nə Pwôl nə́: «Fwog je nyiŋgə jíga ja. Mə é bá kwo jɔ̂w wo ja shús.»
25 o “Wé rónɨŋɨ́ nerɨ́ná, ayɨ́ apɨrɨnɨ.” urɨrɨ “Nɨpɨ́reánɨrɨ nerɨ́ná, ayɨ́ apɨrɨnɨ.” urɨrɨ “Gorɨxo ámá nɨyonɨ mí ómómɨxɨmɨ́ nerɨ́ná, ayɨ́ apɨrɨnɨ.” urɨrɨ yarɨ́ná Piriso rɨxa wáyɨ́ winɨ́agɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ ámɨ awí rɨmearoarɨgɨ́e nánɨ uɨ. Rɨ́wéná nionɨ ámɨ ananɨ arɨ́á simɨ́a nánɨ nɨnimónɨrɨ́ná ‘Eɨnɨ.’ rɨrɨmɨ́árɨnɨ.” nurárɨmɨ
26 Nyə á ŋgə bwánd nə búgə́ nə́ Pwôl nyə é je yə nyə *mwaanɛ̂. Gwə́ wə́ í á sá nə́ a dʉ́g bul jɔ̂w nyə ija ija zə dʉ lésha nə nyə.
26 nɨŋwearɨ́ná Poro nɨgwɨ́ bɨ oniapɨnɨrɨ dɨŋɨ́ e nukɨkayorɨ waínɨ́ waíná re yayagɨ́rɨnɨ. “Ámá wa Poromɨ nɨwirɨmeámɨ obɨ́poyɨ.” nurɨrɨ Poro báná o tɨ́nɨ xwɨyɨ́á rɨnayagɨ́írɨnɨ.
27 Mimbû mí á cɔ̧́ mímbá. Porsyus Festos mú zə cɛ́nd Felígʉ́s. Nda Felígʉ́s nyə á ŋgə jɨ́ nə́ Oyúdɛn bwə́ gwágʉ́g nyə nywa nə́, nyə á kyey a lʉ́gə Pwôl mímbwugʉd.
27 E yayarɨ́ná xwiogwɨ́ waú rɨxa pwéáná ámá sɨŋɨ́ wo, xegɨ́ yoɨ́ Posiasɨ Pesɨtasoyɨ rɨnɨŋo pɨrimiáo nimónɨrɨ Piriso imónɨŋɨ́pɨ urápáná Piriso re eŋɨnigɨnɨ. Judayɨ́ nionɨ nánɨ yayɨ́ owinɨ́poyɨnɨrɨ wíwapɨyimɨnɨrɨ nánɨ Poro xe gwɨ́ oŋweanɨrɨ wárɨŋɨnigɨnɨ.

Ler em outra tradução

Comparar com outra