Atos 23

MCP vs XGS

Sair da comparação
MCP
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Pwôl mú bʉ̂n mísh dʉ́g *Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî, a mú cɨ nə́: «Bwaaŋg, mə ŋgə sɛ̂y nə Zɛmbî lâm nə́ sáŋ zə wɔ́ɔ́s múús.»
1 Poro mebáowamɨ sɨŋwɨ́ agwɨ́ nɨwɨnárɨrɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Gɨ́ nɨrɨxɨ́meáoyɨ́né, Gorɨxo sɨŋwɨ́ anɨŋáná amɨpí nionɨ iwamɨ́ó dánɨ sɨ́á rɨyimɨ nánɨ eŋápɨ nɨpɨnɨ aí nánɨ dɨŋɨ́ nɨyaikirorɨ́ná bɨ nánɨ ayá sɨ́wɨ́ mɨnɨró dɨŋɨ́ peá nunarɨnɨ.” urɨ́agɨ
2 Ananíyas, Ajəlácɨ á ofada, mú cɨ nə buud bwə́ á bə nyə kúnə́-kúnə wá nə́ bwə́ nyífə́g nyə bɔ́ɔ́nz mpud.
2 apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ xwéo, Ananiasoyɨ rɨnɨŋo ámá Poro tɨ́ŋɨ́ e aŋwɨ e rogɨ́áyo “Omɨ wé maŋɨ́yo upɨkákwípoyɨ.” uráná
3 Pwôl mú cɨ nə nyə nə́: «Wo jɨ nda mbɛɛ́ fifim bwə́ mə́ shîn wá fə́m yí. Zɛmbî nyə é yíd wo. Wo mə́ zə ji na shí nə́ wo zə́ sámb mə lə́sʉ́ nda mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ jɨ́ nə́, njɨ wo abɛ̧́ɛ̧́yɛ́ sâ mə́cɛ̧ɛ̧ mə ŋgə́ cɨ yí, wo yida lwâm nə́ bwə́ yídʉ́g mə.»
3 Poro Ananiasomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Kɨkérónɨŋɨ́ ínɨmɨ pɨ́pɨ́wɨ́ eŋagɨ aí seáyɨ e xwɨ́á naŋɨ́nɨŋɨ́ eánɨŋɨ́ roxɨnɨ, Gorɨxo joxɨ enɨ wé nɨrupɨkákwinɨŋoɨ! Joxɨ negɨ́ ŋwɨ́ ikaxɨ́ nɨrɨnɨrɨ eánɨŋɨ́pa xwɨrɨxɨ́ nɨmemɨnɨrɨ e éɨ́ nɨŋwearɨ́ná ŋwɨ́ ikaxɨ́ apimɨ ogámɨ́ nerɨ ‘Omɨ wé upɨkákwípoyɨ.’ urɨ́ɨ́pɨ nánɨ ‘Ayɨ́ apánɨ yarɨŋɨnɨ.’ rɨsimónarɨnɨ?” urɨ́agɨ aí
4 Buud bwə́ á bə cínɔŋg wá bwə́ mú cɨ nə nyə nə́: «Wo lwîy Ajəlácɨ á ofada ɔ Zɛmbî?»
4 ámá e rówapɨgɨ́áyɨ́ mɨxɨ́ re urɨgɨ́awixɨnɨ, “Joxɨ ananɨ apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ xwéomɨ ikayɨ́wɨ́ urarɨŋoxɨranɨ?” urɨ́agɨ́a
5 Pwôl nə́: «Bwaaŋg, mə shígɛ́ mpú nə́ jísə Ajəlácɨ á ofada. Mə mpú nə́ jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Wo ajə́láyɛ́ nə lwîy tɔ́we shwóg á kúl búúd gwô.”»
5 Poro re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nɨrɨxɨ́meáoyɨ́né, ‘Apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ xwé worɨ́anɨ?’ mɨyaiwí nerɨ rɨ́ɨnɨ. Xwɨyɨ́á Bɨkwɨ́yo re nɨrɨnɨrɨ eánɨŋagɨ nánɨ, ‘Joxɨ segɨ́ seáyɨ e nimónɨrɨ seameŋweagɨ́á wo nánɨ xwɨyɨ́á sɨpí bɨ mɨrɨpanɨ.’ nɨrɨnɨrɨ eánɨŋagɨ nánɨ o seáyɨ e imónɨŋɨ́pɨ nánɨ nɨjɨ́á nimónɨrɨ sɨŋwɨrɨyɨ́, wí e rɨmɨnɨrɨ éámanɨ.” nurɨrɨ aí
6 Nda Pwôl nyə á mpu nə́ buud bʉ́sə́ na Gwooŋg ósémbye ɔ mílə́sʉ́ dɨ wá bʉ́sə bɔ́ɔ́l *Osadwisyɛ̂ŋ bɔ́ɔ́l *Ofarizyɛ̂ŋ nə́, nyə á kɨ̂m cínɔŋg cwû nə́: «Bwaaŋg, mə jɨ Farizyɛ̂ŋ, mwân Ofarizyɛ̂ŋ. Mə təl kɔɔdʉd nəcé mə ŋgə́lə bwánd nə búgə́ nə́ mimbimbə mí bá gwûm.»
6 mebáowa wa Sajusi imónɨrɨ wa Parisi imónɨrɨ eŋagɨ́a nɨwɨnɨrɨ gɨ́ Parisi rowa gwɨ́ onɨmónɨ́poyɨnɨrɨ eŋɨ́ tɨ́nɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nɨrɨxɨ́meáoyɨ́né, nionɨ Parisi wonɨrɨnɨ. Parisi imónɨgɨ́í wɨyaúyá xewaxonɨrɨnɨ. Nionɨ ‘Ámá pegɨ́áyɨ́ ámɨ nɨwiápɨ́nɨmeapɨ́rɨ́árɨnɨ.’ nɨyaiwirɨ dɨŋɨ́ kɨkayoŋagɨ nánɨ xwɨrɨxɨ́ nɨmearɨgɨ́onɨrɨnɨ.” urarɨ́ná
7 Nə́mə́ njɨ nyə á cɨ ntʉ́nɨ yí, Ofarizyɛ̂ŋ bə́nɔ̂ŋ Osadwisyɛ̂ŋ bwə́ mú sɛ́ŋʉsa mə́kə̂l, gúfʉ́gá ósémbye ɔ mílə́sʉ́ í mú bɔ́ɔ́g mə́ŋkɔw məbá.
7 Parisiowa tɨ́nɨ Sajusiowa tɨ́nɨ wiwɨnɨ mɨxɨ́ nɨrɨnowieánɨro dɨŋɨ́ bɨ biaú nɨxɨrɨro yaŋɨ́ epayónɨgɨ́awixɨnɨ.
8 Nəcé Osadwisyɛ̂ŋ bâŋ bwə́ dʉ cɨ nə́ muud mə́ yə yɛ́ cugɛ́ nə ŋkul kwo gwûm, sâ bwə́ jɔ́w nə́ *éŋgəles yí í cúgɛ́, gúl sâ cúgɛ́ nə́mə́ nə́ *jîm. Ofarizyɛ̂ŋ bâŋ bwə́ dʉ magʉlə ísâ byɔɔŋg byɛ̂sh nə́ bísə.
8 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨrɨnɨ. Sajusiyɨ́ re rarɨgɨ́áyɨ́rɨnɨ, “Ámá pegɨ́áyɨ́ ámɨ wiápɨ́nɨmeapaxɨ́ menɨnɨ. Aŋɨ́najɨ́ wí menɨnɨ. Kwíyɨ́ enɨ menɨnɨ.” rarɨgɨ́áyɨ́rɨnɨ. E nerɨ aí Parisiyɨ́ “Nɨpɨnɨ ananɨ imónɨpaxɨ́ imónɨnɨ.” rarɨgɨ́áyɨ́rɨnɨ. Apimɨ dánɨ dɨŋɨ́ bɨ biaú nɨxɨrɨro yaŋɨ́ nepayónɨro
9 Í músə zə bə bwo nda zhuyâ. Bɔ́ɔ́l *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ á bə Ofarizyɛ̂ŋ wá bwə́ mú tɔ̂w ótʉ́təlí ŋgə lás nda bwə́ tɨ́ mə́nyúul, bwə́ nə́: «Sə́ bâŋ sə́ adʉ́gɛ́ nə́ muud ɛ́ga jɨ nə gúl sâ mə́bɛ̧ɛ̧́. Jɨ́ nə ŋkul bə nə́ wúl shíshim í ámə lésha nə nyə, ŋkí ntâg ŋgwɔ́l éŋgəles.»
9 xɨxewiámɨ́ nɨrɨnowieága nuro ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pimɨ mewegɨ́á Parisiowayá wa nɨwiápɨ́nɨmearo Sajusiowa tɨ́nɨ xɨmɨxɨmɨ́ ninɨro nɨrɨróná re urɨgɨ́awixɨnɨ, “Ámá ro ɨ́wɨ́ bɨ éo mimónɨŋagɨ wɨnɨŋwɨnɨ. Aŋɨ́najɨ́ woranɨ, kwíyɨ́ bɨranɨ, omɨ xwɨyɨ́á uránáyɨ́, ayɨ́ pí enɨŋoɨ?” nurɨro
10 Zhuyâ músə bul yáág. Nə ndɛɛ́ lúlúú á ózɨmbɨ tɔ́ɔ́shin mú fúndə nə́ bwə́ á bá nyaa Pwôl nə məbwə̂. A mú cɨ nə ozɨmbɨ nə́ bwə́ shúləg kə nûŋ kə yîl Pwôl kə nə nyə bwə́dɨ́ kɔ́ɔ́gʉ́lə́d.
10 xɨxewiámɨ́ ayá wí nɨrɨnowieága wiápɨ́nɨmeaarɨ́ná porisɨ́ seáyɨ e imónɨŋo Poromɨ mɨdɨmɨdánɨ mɨmɨxeawiámɨ́ ninɨróná omɨ dɨdɨyimɨ́ nero pɨkipɨ́rɨxɨnɨrɨ xegɨ́ porisowamɨ sekaxɨ́ re urowáraiŋɨnigɨnɨ, “Soyɨ́né nɨwepɨ́nɨro eŋɨ́ neánɨro ayo Poromɨ nurápɨro negɨ́ porisɨ́ aŋɨ́ riwámɨ nánɨ nɨmeámɨ yapɨ́poyɨ.” urowáraíáná awa xɨxenɨ o urɨ́ɨ́pa e egɨ́awixɨnɨ.
11 Búlú í á bɛ̧ cínɔŋg yí, Cwámba mú zə wɔ́ɔ́s wə́ Pwôl, zə cɨ nə nyə nə́: «Wo ɔ wá ŋkûl. Wo mə́ bwaagʉlə lâŋ wâm wa Yurʉ́səlɛm, í jɨɨ nə́ wo kə́g nə́mə́ bwaagʉlə wə Róma.»
11 Poro sɨ́á ámɨ rɨxa wɨyimɨ árɨ́wɨyimɨ sá weŋáná Ámɨnáo miwɨ́mɨdánɨ nurónapɨrɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ dɨŋɨ́ sɨxɨ́ íneɨ. Jerusaremɨ tɨ́yo dánɨ xwɨrɨxɨ́ rɨmearɨ́ná joxɨ nionɨ nánɨ ‘Sɨŋwɨ́ e wɨnɨrɨ arɨ́á e wirɨ eŋárɨnɨ.’ urarɨŋɨ́pa émáyɨ́yá aŋɨ́ xwé Romɨyo enɨ axɨ́pɨ urɨrɨ́á eŋagɨ nánɨ dɨŋɨ́ sɨxɨ́ íneɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
12 Mán mələ̂m, bɔ́ɔ́l *Oyúdɛn bwə́ á sá shwushwaga. Bwə́ ci ídʉ̂w nə məŋgul, bwə́ nə́, ŋkí bwə́ agwúyɛ́ Pwôl bwə́ bə nə məzhúŋgʉ́lú.
12 Wɨ́ápɨ tɨ́nɨ Judayɨ́ wí Poro nánɨ mekaxɨ́ nɨmeróná awá ŋwɨ́á nɨŋwɨrárɨnɨro sɨ́ŋá womɨ dánɨ re rɨnɨgɨ́awixɨnɨ, “None iniɨgɨ́ mɨnɨpa erane aiwá mɨnɨpa erane néra nurane Poromɨ pɨkíwaé dánɨ ámɨ nɨpaxɨ́ imónanɨ́wárɨnɨ.” nɨrɨnɨro
13 Buud bwə́ á sá kúdúgú jɔɔŋg wá bwə́ á bə buud cɔ̧́ məwûm mə́nɔ̧̂.
13 —Ámá mekaxɨ́ nɨmero “Sɨ́ŋá romɨ dánɨ rarɨŋwɨnɨ.” rɨgɨ́áwa ámá 40 wiárɨ́ múrogɨ́áwarɨnɨ.
14 Bwə́ á ka kə dʉ́gya nə milúlúú myâ ofada nə ocúmbá buud, kə cɨ nə bwo nə́: «Sə́ mə́ jɔ̂w mə́zhúŋgʉ́lú sə́dɨ́ ícʉg dɨ́, sə́ mə́ ci idʉ̂w nə məŋgul kə wɔ́ɔ́s ja sə́ é gwú Pwôl yí.
14 E nemowa apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨgɨ́á xwéowa tɨ́nɨ Judayɨ́ ámɨnáowa tɨ́nɨ tɨ́gɨ́e nánɨ nuro yumɨ́í re urɨgɨ́awixɨnɨ, “None awá ŋwɨ́á nɨŋwɨrárɨnɨrane sɨ́ŋá womɨ dánɨ re rɨnɨ́wárɨnɨ, ‘Poromɨ sɨnɨ mɨpɨkipa neranéná aiwá bɨ aíwɨ́ mɨmepaxɨ́ imónɨŋwɨnɨ.’ Sɨ́ŋá womɨ dánɨ e rɨnárɨ́wá eŋagɨ nánɨ
15 Í jɨɨ já gaád nə́ bɨnɔ́ŋ *Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî bɨ dʉ́gyág nə lúlúú á ózɨmbɨ, a zə́g nə Pwôl bɨ́dɨ́ nə́ bɨ mə zə́ faas lə́sʉ́ yé. Sə́ mə́ shîn kwəmʉsa nə́ sə́ é gwú nyə a nda fwo kumə́ bɨ́dɨ́.»
15 soyɨ́né tɨ́nɨ mebáowa tɨ́nɨ ámɨ xwɨrɨxɨ́ nɨwiro yarɨŋɨ́ wiayanɨrónɨŋɨ́ nimónɨro porisɨ́yo seáyɨ e wimónɨŋomɨ wáɨ́ re urepeárɨ́poyɨ, ‘Joxɨ none Poromɨ ámɨ píránɨŋɨ́ yarɨŋɨ́ wianɨ nánɨ nɨmeámɨ weapeɨ.’ urɨ́poyɨ. None omɨ nɨpɨkianɨ nánɨ yumɨ́í áyá eánanɨ́wɨnɨ. Poromɨ nɨmeáa nɨweapɨrɨ sɨnɨ aŋwɨ e mɨbɨpa eŋáná nɨpɨkianɨ́wárɨnɨ.” urɨgɨ́awixɨnɨ.
16 Pwôl táá yé í á ka gwág kúdúgú jɔɔŋg. A músə kə nyíi luŋgʉla ízɨmbɨ dɨ́ kə jaaw Pwôl.
16 Poromɨ xexɨrɨ́meáíyá niaíwo “Awa yumɨ́í áyá eánarɨŋoɨ.” rɨnarɨŋagɨ́a arɨ́á nɨwirɨ porisowayá aŋiwámɨ nánɨ nurɨ nɨpáwirɨ Poromɨ áwaŋɨ́ urɨ́agɨ
17 Pwôl mú jɔ̂w ŋgwɔ́l tɔ́we shwóg á izɨmbɨ, zə cɨ nə nyə nə́: «Kaág nə ncwə́má ga wə́ lúlúú á ózɨmbɨ tɔ́ɔ́shin, a jɨ nə sâ á kə́ jaaw nyə yí.»
17 o porisɨ́ womɨ “Eɨnɨ.” nurɨrɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Íwɨ́ sɨkɨŋɨ́ ro dɨxɨ́ porisɨ́ seáyɨ e simónɨŋomɨ xwɨyɨ́á wí áwaŋɨ́ urɨnɨ nánɨ o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nipemeámɨ uɨ.” urɨ́agɨ
18 Tɔ́we shwóg ɛ́nɛ mú kə nə ncwə́má nɨ wə́ lúlúú á ózɨmbɨ kə lwóya nyə nə́: «Pwôl jɨ́ mímbwug dɨ́ yɛ́ nyə́ ámə jɔ̂w mə, a mú ntɨ́ mə nə ncwə́má ga nə́ a zə́g jaaw wo gúl sâ.»
18 o íwɨ́ sɨkɨŋomɨ nipemeámɨ porisɨ́ seáyɨ e wimónɨŋo tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nurɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Poro, gwɨ́ ŋweaŋo ‘Eɨnɨ.’ nɨnɨrɨrɨ re nɨrɨŋoɨ, ‘Íwɨ́ sɨkɨŋɨ́ ro xwɨyɨ́á wí dɨxɨ́ seáyɨ e simónɨŋomɨ urɨnɨ nánɨ o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nipemeámɨ uɨ.’ nɨrɨ́agɨ nipemeámɨ barɨŋɨnɨ.” urɨ́agɨ
19 Lúlúú á ózɨmbɨ mú bii ncwə́má nɨ mbwə́d kə nə nyə koogʉ́ kə jî nyə nə: «Jɨ́ wó cɛ́ɛ́l jaaw mə yí?»
19 porisɨ́yo seáyɨ e wimónɨŋo omɨ wéyo ɨ́á nɨxɨrɨrɨ nɨmeámɨ aigɨ́ wí e nánɨ nurɨ aigɨ́pɨ nɨŋweámáná yarɨŋɨ́ re wiŋɨnigɨnɨ, “Xwɨyɨ́á joxɨ áwaŋɨ́ nɨrɨrɨ́pɨ pí xwɨyɨ́árɨnɨ?” urɨ́agɨ
20 A mú bɛ̧sa nə nɛ́ nə́: «Oyúdɛn bwə́ mə́ shîn kwambʉlə nə́ bwə́ zə́ cɨ nə wo nə́ wo kə́g nə Pwôl mán Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî dɨ́ nda bwə́ cɛɛl kə faas lə́sʉ́ yé.
20 o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Judayɨ́ xwɨyɨ́á ná bɨnɨ sɨ́mɨ́ e nɨta nuróná re rɨnɨ́awixɨnɨ, ‘Poromɨ ámɨ mɨ́kɨ́pɨ nánɨ yarɨŋɨ́ bɨ wianɨ́nɨŋɨ́ nimónɨrane porisɨ́yo seáyɨ e wimónɨŋomɨ yapɨ́ re uréwapɨyíwanɨgɨnɨ, “Wɨ́áríná joxɨ Poromɨ mebáowane xwɨrɨxɨ́ ámɨ bɨ umeanɨ́wá nánɨ nɨmeámɨ weapɨ́ɨrɨxɨnɨ.” urɨ́wanɨgɨnɨ.’ rɨnɨ́awixɨnɨ.
21 Wɛɛ kú bá magʉlə. Bʉ́sə buud cɔ̧́ məwûm mə́nɔ̧̂ bwə́ ŋgə́ bwéél nə́ bwə́ gwú nyə wá. Bwə́ mə́ ci ídʉ̂w, ci mə́lwəg, jɔ̂w nə́ bwə́ bə́g nə mə́zhúŋgʉ́lú icʉg byáŋʉ́d ŋkí bwə́ bə́ kú gwú nyə. Bwə́ ŋgə bwánd njɨ nə́ wo mágʉləg sâ bwə́ cɨ́ yí, bwə́ mə́ bwey kwəmʉsa.»
21 Ámá 40 wiárɨ́ múrogɨ́áwa awá ŋwɨ́á nɨŋwɨrárɨnɨro sɨ́ŋá womɨ dánɨ re rɨnɨ́awixɨnɨ, ‘Omɨ pɨkíwaé nánɨ aiwá mɨnɨpa erane iniɨgɨ́ mɨnɨpa erane éwanɨgɨnɨ.’ nɨrɨnɨro omɨ pɨkianɨro nánɨ rɨxa yumɨ́í áyá neánɨro ŋweaŋagɨ́a nánɨ awa nurowárénapɨro yarɨŋɨ́ síáná arɨ́á mɨwipanɨ. Awa joxɨ rɨxa re uráná, ‘Wɨ́áríná nionɨ Poromɨ soyɨ́né tɨ́ŋɨ́ e nánɨ ananɨ nɨmeámɨ weapɨmɨ́árɨnɨ.’ uráná nánɨ xɨxenɨ nɨrɨnárɨro wenɨŋɨ́ nero ŋweaŋoɨ.” urɨ́agɨ
22 Lúlúú á ózɨmbɨ tɔ́ɔ́shin músə bɨ́d mwân ncwə́má, nyə nə nɛ́ nə́: «Ci wo kú jaaw múúd nə́ wo mə́ shîn zə lwágʉlə mə kúdúgú ga.»
22 porisɨ́ seáyɨ e imónɨŋo íwɨ́ sɨkɨŋomɨ arɨ́á jɨyikɨ́ norɨ re urowárɨŋɨnigɨnɨ, “Xwɨyɨ́á joxɨ repɨyɨ́ nɨnirɨ áwaŋɨ́ nɨrɨ́ɨ́pɨ nánɨ ámá womɨ aí ‘Nionɨ omɨ e urɨ́ɨnɨ.’ murɨpanɨ.” urowárɨŋɨnigɨnɨ.
23 A mú jɔ̂w milúlúú mímbá myâ ozɨmbɨ təd, nyə nə bwo nə́: «Kwəmʉsagá ozɨmbɨ mitəd mímbá, nə bɔɔŋg bwə́ dʉ ju nə ikabʉlí wá məwûm zaŋgbá nə ifulísh mitəd mímbá bwə́ bâg zə kə Sezarê mə́wəla ibuú mâ mpwó-bulú dɨ̂.
23 Porisɨ́ seáyɨ e imónɨŋo xegɨ́ porisɨ́ ámɨná imónɨgɨ́áyɨ́ waúmɨ “Eɨnɨ.” nurɨrɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Awagwí porisɨ́ éɨ́ tɨ́nɨ mɨxɨ́ yarɨgɨ́áyɨ́ 200 apimɨ ‘Nikɨ́nɨrɨ ŋweápoyɨ.’ urɨri osɨ́yo nɨŋweámáná mɨxɨ́ yarɨgɨ́áyɨ́ 70 apimɨ ‘Nikɨ́nɨrɨ ŋweápoyɨ.’ urɨri wákwɨrɨxá tɨ́nɨ mɨxɨ́ yarɨgɨ́áyɨ́ 200 apimɨ ‘Nikɨ́nɨrɨ ŋweápoyɨ.’ urɨri nemáná rɨxa árɨ́wɨyimɨ 9:00 p.m. imónáná aŋɨ́ yoɨ́ Sisariayɨ rɨnɨŋɨ́pimɨ nánɨ upɨ́rɨ nánɨ awí eaárɨ́piyɨ.
24 Bwə́ kwə́mʉsag nə́mə́ íkabʉlí shú nə́ bwə́ kə́g nə Pwôl a kú shwúg jús kú bwɨɨm bɔɔgʉ́ kə wɔ́ɔ́s nə nyə wə́ ŋgwə́mʉna Felígʉ́s.»
24 Osɨ́ wí enɨ Poro seáyɨ e éɨ́ nɨŋweámáná unɨ nánɨ nɨmeari omɨ éɨ́ numíga nuro pɨrimiá Piriso tɨ́ŋɨ́ e wárɨ́poyɨ.” nurɨrɨ
25 A mú cilə kálaad ntʉ́ga:
25 payɨ́ re rɨnɨŋɨ́ wɨnánɨŋɨ́ rɨ́wamɨŋɨ́ eaŋɨnigɨnɨ,
26 Mə Klódyus Lísyas, mə́ cilə lwám ŋgwə́mʉna Felígʉ́s. Wo ɔ lás ɔ!
26 “Nionɨ Kirodiasɨ Risiasonɨ payɨ́ rɨna pɨrimiá Pirisoxɨ tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nearɨ wɨ́rénaparɨŋɨnɨ. Negɨ́ ámɨná seáyɨ e imónɨŋoxɨ nionɨ yayɨ́ bɨ osimɨnɨ.
27 Muud mə́ ŋgə́ ntɨ wo ɛ́ga, Oyúdɛn bwə́ ámə bií nyə, bwə́ mú shîn bə nə́ bwə́ gwú nyə. Sə́nɔ̂ŋ ozɨmbɨ sə́ mú fɛɛmʉshi nyə nəcé sə́ ámə gwág nə́ a jɨ muud á Róma.
27 Judayɨ́ ámá romɨ ɨ́á nɨxɨrɨro rɨxa nɨpɨkianɨro yarɨŋagɨ́a nionɨ arɨ́á ‘Romɨyɨ́ worɨnɨ.’ nɨwirɨ́ná gɨ́ sɨmɨŋɨ́ nínarɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ mɨ́rɨ́ nurane omɨ éɨ́ umínɨŋwanigɨnɨ.
28 Mə ŋgə́ ka sɔ̧́ nə́ mə wámbʉ́lə́ cwoomb bə́nɔ́ŋ bwə́ yə́ nə ndɨ̂ yí, mə́ ámə kə nə nyə bwə́dɨ́ Gwooŋg ósémbye ɔ́ mílə́sʉ́ wâ Zɛmbî dɨ́,
28 Nionɨ omɨ uxekwɨ́moarɨgɨ́ápɨ mɨ́kɨ́pɨ nánɨ nɨjɨ́á imónɨmɨ nánɨ wigɨ́ Judayɨ́ mebáowa xwɨyɨ́á imɨxarɨgɨ́e nánɨ nɨmeámɨ nurɨ aiwɨ
29 mə mú kwey nə́ bə́nɔ́ŋ bwə́ ŋgə sɛ́ŋʉsa mə́kə̂l ísâ í dʉ́gyá nə məcɛ̧ɛ̧ máŋ yí. A cugɛ́ nə məbɛ̧ɛ̧́ mɨ́ nə ŋkul sá nə́ bwə́ gwúg nyə ŋkí nə́ bwə́ wáág nyə mímbwug dɨ́ má.
29 omɨ xwɨyɨ́á nuxekwɨ́moróná none pɨkipaxɨ́ bɨ urɨro gwɨ́ yipaxɨ́ bɨ urɨro mɨyarɨŋagɨ́a nɨwɨnɨrɨ xwɨyɨ́á wigɨ́ ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pimɨ dánɨ wiwanɨŋɨ́yɨ́ mɨxɨ́ rɨnarɨgɨ́ápɨ nánɨnɨ uxekwɨ́moarɨŋagɨ́a wɨnɨŋanigɨnɨ.
30 Nda mə́ ámə ka gwádʉga nə́ bwə́ ŋgə bwéél nə́ bwə́ gwú nyə nə́, mə mə́ ka ntɨ́ wo nyə. Mə mə́ nə́mə́ jaaw búúd bwə́ ŋgə́ wáámb nyə wá nə́ bwə́ zə́g bwaagʉlə nyə məbɛ̧ɛ̧́ mɛ́ nûŋ wódɨ́.
30 Ámá wo nɨbɨrɨ áwaŋɨ́ re nɨráná, ‘Judayɨ́ Poromɨ pɨkianɨro nánɨ yumɨ́í mekaxɨ́ mearɨŋoɨ.’ nɨráná nionɨ sɨnɨ mé omɨ joxɨ tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nɨwiowárénapɨrɨ ámá omɨ uxekwɨ́moarɨgɨ́áyo sekaxɨ́ re urɨ́anigɨnɨ, ‘Nuro pɨrimiáoyá sɨŋwɨ́ anɨŋe dánɨ uxekwɨ́móɨ́rɨxɨnɨ.’ urɨ́anigɨnɨ. Ayɨ́ xwɨyɨ́á rɨxa apɨrɨnɨ.”
31 Ozɨmbɨ bwə́ á ka sá nda ijwûga í á bə nə́, bwə́ mú ŋwa Pwôl kyey nə nyə bulú nə bulú kə́lə nə nyə Antipátris.
31 Porisowa wigɨ́ seáyɨ e wimónɨŋo sekaxɨ́ urɨ́ɨ́pa axɨ́pɨ nero árɨ́wɨyimɨ Poromɨ nɨméra nuro aŋɨ́ yoɨ́ Adipatɨrisɨyɨ rɨnɨŋɨ́pimɨ nɨrémoro
32 Mán mələ̂m, bwə́ mú bɨ́d nə́ bɔɔŋg bwə́ á ŋgə ju nə ikabʉlí wá bwə́ kə́g nə nyə shwóg, bâŋ bwə́ mú nyiŋgə nə mpʉ́sə kə luŋgʉla ízʉmbid.
32 rɨxa wɨ́á ónáná porisɨ́ sɨkwɨ́ tɨ́nɨ warɨgɨ́áwa xe osɨ́yo nɨŋweámáná mɨxɨ́ yarɨgɨ́áwa Poromɨ ananɨ re dánɨ nɨméra oúpoyɨnɨrɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ ámɨ wigɨ́ porisɨ́ aŋiwámɨ nánɨ úagɨ́a
33 Bɔɔŋg bwə́ á kə nə Pwôl wá bwə́ mú kə kumə Sezarê, bwə́ músə yə ŋgwə́mʉna kálaad, bwə́ lwágʉlə nə́mə́ nyə Pwôl.
33 awa nɨméra nuro rɨxa Sisariayo nɨrémoro pɨrimiáo tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nuro payɨ́ mɨnɨ nɨwiro Poromɨ enɨ xɨ́o tɨ́ŋɨ́ e nɨwárɨróná “Ayɨ́ rorɨnɨ.” urɨ́agɨ́a
34 Ŋgwə́mʉna mú lɔ̧́ kálaad nə́ ndɛɛ́ a mú jî Pwôl kɔ́ɔ́mb mpál shí kwáádə́ nyɛ́ nyísə́ yí. A mú gwág nə́ mpál shí á Silisî.
34 pɨrimiáo payɨ́na nurápɨrɨ rɨxa ɨ́á nɨrómáná “Ro ámá nionɨ umeŋweaŋáyo dáŋɨ́ worɨ́anɨ? Mɨ dáŋorɨ́anɨ?” nɨyaiwirɨ Poromɨ yarɨŋɨ́ re wiŋɨnigɨnɨ, “Pɨropenɨsɨ́ gɨyo dáŋoxɨrɨnɨ?” urɨ́agɨ Poro “Sirisia pɨropenɨsɨ́yo dáŋonɨrɨnɨ.” urɨ́agɨ
35 A mú cɨ nə Pwôl nə́: «Mə é bá gwágʉlə wo ja buud bɨ́nɔ́ŋ bʉ́sə́ nə lə́sʉ́ wá bwə́ bá zə yí.» A mú lwâm nə́ bwə́ kə́g jil nyə luŋ mə́ Herod dɨ̂.
35 o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ananɨrɨnɨ. Ámá joxɨ rɨxekwɨ́moarɨgɨ́áyɨ́ rémónapáná dɨxɨ́ xwɨrɨxɨ́ arɨ́á simɨ́árɨnɨ.” nurɨrɨ wamɨ sekaxɨ́ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Omɨ gapɨmanɨ́ aŋɨ́ mɨxɨ́ ináyɨ́ Xeroto mɨragiwámɨ nɨŋwɨrárɨro meŋweápoyɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

Ler em outra tradução

Comparar com outra