Rute 2
CBUNT vs NAA
1 Noem wazaranllin Elimelekarini maachirit sur Boos Biringush taarangiya. Anshat tputs kizpur kurikpanimuna. Kurakaatspaz ashirusin tputs kis chinarangana.
1 Noemi tinha um parente de seu marido, dono de muitos bens, da família de Elimeleque, o qual se chamava Boaz.
2 Minushshat zar Rut umeenaa Noemiya: Nuwma tputsip mazar pangatama. Amuyaa masheeri yuwaatsimari wanusee ipartukis anumari nuw yachima tátama, tárangu, Noemsha: Ashiri napashinsi, tárangiya.
2 Rute, a moabita, disse a Noemi: — Deixe-me ir ao campo para apanhar espigas atrás daquele que me permitir fazer isso. Noemi respondeu: — Vá, minha filha!
3 Rutsha anuritam: Ashiri pangatama, táyaranllu, yuwash tarawzupan wanusee pusaksin, ipartuyaranllina anush uwshat kuseeramchu tapuyarangiya. Rut nduntaa yasaru, itaru pattuch ashiru, Elimelekarinshini maachiri Boosash mazar kusarangiya.
3 Ela se foi, chegou ao campo e apanhava espigas atrás dos ceifeiros. Por casualidade entrou na parte do campo que pertencia a Boaz, que era da família de Elimeleque.
4 Boossha pangumand Biringamand shitungeeranllu, mazaripshat pakatu, yap muchchur tarawaztaksin shaneerna ambshat naatarangiya. Anushshat mazarish kuskamchu, ashparta muchchuree tsiyatarangiya. Siyaa Apanll wanasir ksutkiya, tárangu: uwshtisin, Shiyaatssha Apanll kapungtam chinakiya, táranganaya.
4 Eis que Boaz veio de Belém e disse aos ceifeiros: — Que o E eles responderam: — Que o
5 Anush Boos kizaatssha Rutee parangu, tarawzupaneetsshat urkar masharangiya. ¿Yapichshita in kiz kamasina? tárangiya.
5 Depois, Boaz perguntou ao servo encarregado dos ceifeiros: — De quem é essa moça?
6 Tarawzupanshat urkar, izarich, Mowabshuchcha. Noempat Mowabamand tsap kusaranganaya.
6 O servo respondeu: — Essa é a moça moabita que veio com Noemi da terra de Moabe.
7 Nishsha, nuwash kuseeramchu, pusampan wanusee ipartuyaranllina anoo uwshat kuzizimun tapuyapi átu, nuwaa masharangiya. Ichingaru zar, puturi wanusingaz tapuyapi átu kuskiya. Naturitcha kanusku kuxinxinawsha, tárangiya.
7 Ela me pediu que a deixasse recolher espigas e ajuntá-las entre os feixes após os ceifeiros. Assim, ela veio e ficou aqui desde a manhã até agora. Só parou um pouco para descansar no abrigo.
8 Boossha Rutee kuruzeeru, Mazinancha, izaree. Nuw shiyaa táchinllpa: tputsish mazar maachtawa wanus psarinllpa. Pusamaam zandkush, nishuri pusangcha. Mishat, nishuri nuwapa m'chachuri ipunangcha.
8 Então Boaz disse a Rute: — Escute, minha filha, você não precisa ir colher em outro campo, nem se afastar daqui. Fique aqui com as minhas servas.
9 M'chachurishiriti tchitangcha. Yap wanusee pusakana ambitam naangcha. Na nuwshat tputsireetsi wanasir waneeyaruri, kasachima nda shiyaa tputs muntamaama. Mishat, sachitkacheesha, suwish kung taartanda yuw tipayarusin waayakana anu. Mapiyrush yáyarush waangcha, tárangiya.
9 Fique atenta ao campo onde forem colher e vá atrás delas. Eu dei ordem aos servos para que não toquem em você. Quando você ficar com sede, vá até as vasilhas e beba da água que os servos tiraram.
10 Rutshat: Zuraktishcha, tárangu. Boosanung wats much tsapush kizpur timuchta sheeru, ¿Tamasha shiy, tunartaatish, nuwaa kapung chinaksha? Mishat, shiy nuwaa kis napaksha, tárangu,
10 Então Rute se inclinou e, encostando o rosto no chão, disse a Boaz: — Por que o senhor está me favorecendo e se importa comigo, se eu sou uma estrangeira?
11 Boosshat: Yasakina yuwaa kuminish shiyaa ningeem macheetu anootsi. Watam shiy zaranllish tsiparangitaa, nda tsapunpish kanapumaam zandarangsha. Maachiritaatstaatish kasayaranllush, ningeem taakamchush naataransha, nduntaa iyapa yasarush.
11 Boaz respondeu: — Já me contaram tudo o que você fez pela sua sogra, depois que você perdeu o marido. Sei que você deixou pai, mãe e a terra onde nasceu e veio para um povo que antes disso você não conhecia.
12 Itaru, yuwamand shiy amb ashkish anumand uru Apanllsha shiyaam aranginasha istachiya. Israelchich Apanllirini taarashipancha, wamari iyaa taarasheetsini ksutkiya, tárangiya.
12 O Senhor lhe pague pelo bem que você fez. Que você receba uma grande recompensa do Senhor , Deus de Israel, sob cujas asas você veio buscar refúgio.
13 Rutshat: Zuraktishcha. Wappari yuwamand átish. Shiy nuwaa mangi p'tseeksha. Shiy tputsish wanasirtishcha. Nuwaa chinakush átsha, nduntaa nuw shiyash, tárangiya.
13 Então Rute disse: — Meu caro senhor, você está me favorecendo muito, pois me consolou e falou ao coração desta sua serva, e eu nem mesmo sou como uma das suas servas.
14 Anush katungtseemsha zar tatsamoorangu, Boossha Rutee: Naani izaree. Ningeem k'xinangi; katungpani, tárangu, Rutsha, Ayu átu, tarawzupannung washunand kuxineeramchu, Boossha katungtsee yáyaru, Ruteem panarangiya. Rutshat katungarangu, kapung tazazayaru, wand katungtsee katuchirangiya.
14 Na hora de comer, Boaz disse a Rute: — Venha para cá e coma do pão. Molhe o seu bocado no vinho. Ela se sentou ao lado dos ceifeiros, e Boaz lhe deu grãos tostados de cereais. Ela comeu até ficar satisfeita, e ainda sobrou.
15 Yusur Rut kanapeeshinu, wanusingaz tapuyaati átu, Boossha muchchuree kamachtarangiya. Rutee shiy pusangtamti taangtsa. Waani sebaada wanus pusaptam watsta, pchindintspa.
15 Quando ela se levantou para ir apanhar espigas, Boaz deu esta ordem aos seus servos: — Deixem que ela apanhe espigas até no meio dos feixes e não sejam rudes com ela.
16 Mishat, yuwaa sebaada wanus xanatkus pataxkis anoo yarintspa. Izuuru ksangtsa. Waani Rutshat anoo pusap. Mishat, anoo kizaa muntarintspa, tárangiya.
16 Tirem também algumas espigas dos feixes e deixem cair, para que ela as apanhe, e não a repreendam.
17 Ashirucha, Rutshat mapiyru Boosash mazar sebaada wanus pusarangu, zar tapitaranllu, kasarangiya. Sheeru, zapee tangateeru wachunandarisha 20 kilpari sebaadaa pusarangiya.
17 E assim Rute esteve apanhando espigas naquele campo até de tarde. Depois debulhou o que havia apanhado, e foi quase vinte litros de cevada.
18 Sheeru, chipayaranllu, waptam Biringap kanapurangiya. Umeenashsha kuseeramchu, yuwaa wanusee pusarangu anoo yámandarangiya. Sheeru, yuwaatssha katungtsee katuchirangu anootsshat umeenaam Noemeem panarangiya.
18 Ela pegou o cereal e voltou para a cidade. E a sogra viu o quanto de cereal ela havia conseguido apanhar. Rute também deu para a sogra a comida que lhe havia sobrado, depois que ela comeu até ficar satisfeita.
19 Noemsha anoo parangu, ¿Yapsha tarawaztayashinush, aship nee wanusee pusayashinsha? Yuwamand shiyaam tputs kapung istarangu anumand Apanllsha uru anoo tputsee kapungtam chinachiya, tárangiya. Rutsha yuwaa Boosash mazar tarawaztayashinu anoo, umeenaatssha kamanku, An tputs sur Booscha, tárangiya.
19 Então Noemi perguntou: — Onde você foi colher hoje? Onde trabalhou? Bendito seja aquele que acolheu você com tanta generosidade! E Rute contou à sua sogra onde havia trabalhado. E acrescentou: — O nome do homem com quem trabalhei hoje é Boaz.
20 Ashirucha, umeensha: Apanll uru anoo tputs kapung istachiya. An kamuz iyaa kapungpari chinakiya. Mishat, an tputs iycha zaranllini maachirita. Anoo yasakchu, uru iyaa aranginashapari ksutchiya, tárangiya.
20 Então Noemi disse à sua nora: — Que ele seja abençoado pelo E Noemi acrescentou: — Esse homem é nosso parente chegado e um dos nossos resgatadores.
21 Rutshat: Nuwaa táranlleeja; Arang tarawaztangi. Nishshuri nuwapa m'chachuri ipuneerush wanusee pusangcha. Iwariz kachingaramchu, anush kasatsha, nuwaa tárangiya.
21 Então Rute, a moabita, disse: — Ele também me disse que eu posso continuar com os servos dele, até que eles terminem de fazer a colheita.
22 Tárangu, Noemsha: Yuw átish an nuwaam wanasircha ¿Amb shingsi? Anshuri Boosash mazar muchchurpat ipuneerush tarawaztangcha. Tputsip nllitaritap mazar naarinllpa. Tputs muntayanllpa, umeenaa Rutee waneeku tárangiya.
22 Noemi respondeu: — É melhor mesmo que você vá com as servas dele, minha filha. Noutro campo, poderiam maltratar você.
23 Rutshat anuritam Boospa muchchur ipuneeru anshuri mzats sebaada wanus, mishat tirikootstam wanus pusaku taarangiya. Yuwash iwariz kachingkachu anshutam kasachima átu, mapiyru wanusee pusakaktar ashtariya. Ambiri ashishtar ashku, umeenash taarangiya.
23 Assim Rute ficou na companhia das servas de Boaz, para apanhar espigas, até que a colheita da cevada e do trigo se acabou. E continuou morando com a sua sogra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?