Mateus 19

SBE vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Yesu yona hedehedede ta se gehe, kabo Galili ye laugabaei na ye lau Yudeya ye lage Yolidani sagasagana hali sanakawasina unai.
1 Tendo Jesus concluído estas palavras, partiu da Galiléia, e foi para os confins da Judéia, além do Jordão;
2 Na bodalakilaki se hemuliwatani, na menai ye henamwanamwadi.
2 e seguiram-no grandes multidões, e curou-os ali.
3 Na Paliseya tamowaidiyao hekadi se laoma bena Yesu se lautonogi, na se henamaiyei se wane, “Gonowana taba tamowai hesau mwanena nuwatu saha hesau debanaena ye inawasei, o ye inawasegaibuimoei?”
3 Aproximaram-se dele alguns fariseus que o experimentavam, dizendo: É lícito ao homem repudiar sua mulher por qualquer motivo?
4 Yesu ye hededebui ye wane, “Buka Tabuna unai kwa hasili meta tanoubu huyahetubuna unai Tauginaulida ‘tau yo sine ye ginaulidi’ (Genese 1:26), o nige kwa hasili?
4 Respondeu-lhe Jesus: Não tendes lido que o Criador os fez desde o princípio homem e mulher,
5 Na ye hedede ye wane, ‘Teina debanaena kabo tau tamana yo sinana ye laugabaeidi na ye lau mwanena maidana se miyakesega. Na kabo taudi labui se hemala buluma yo kwasina kesega.’ (Genese 2:24)
5 e que ordenou: Por isso deixará o homem pai e mãe, e unir-se-á a sua mulher; e serão os dois uma só carne?
6 Unai siya nige tamowai labui, na se hemalako tamowai kesega. Unai, Yaubada saha ye tubeikesegai meta tabu tamowai hesau ye hetatagwaligwali.”
6 Assim já não são mais dois, mas um só carne. Portanto o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
7 Kabo Paliseya wa se wane, “Matawuwuna saha to Mose ye hedede meta gonowana tau hesau inawase pepwana ye kuli na ye mosei mwanena unai na ye hetamali ye lau?”
7 Responderam-lhe: Então por que mandou Moisés dar-lhe carta de divórcio e repudiá-la?
8 Yesu ye wane, “Mose ye talamyeigomiu bena kwa inawase matawuwuna ede kwa nuwakwailolokalili. Na iyamo tanoubu yona huyatubu unai meta nige doha teina.
8 Disse-lhes ele: Pela dureza de vossos corações Moisés vos permitiu repudiar vossas mulheres; mas não foi assim desde o princípio.
9 Ya hededelaowa kalimiuyena: Ena tau hesau mwanena yona tawasola miyana ye kabinamwanamwaei na nige ye ganawali, na iyamo ye inawasegaibui na waihiu hesau ye tawasolai, meta tau ne ye ganawali.”
9 Eu vos digo porém, que qualquer que repudiar sua mulher, a não ser por causa de infidelidade, e casar com outra, comete adultério; {e o que casar com a repudiada também comete adultério.}
10 Ede yona hekahekatao wa se hededelau unai se wane, “Ena teina ta tawasola miyamiyana ede, ye namwa mo taba tabu ta tawatawasola.”
10 Disseram-lhe os discípulos: Se tal é a condição do homem relativamente à mulher, não convém casar.
11 Yesu ye hededebuiꞌuyo ye wane, “Teina hedehedede ta meta nige gonowana tamowai maudoidi se miyawatani, na siya kaiteyadi Yaubada ye hebayaodi meta kabo hedehedede ta se miyawatani.
11 Ele, porém, lhes disse: Nem todos podem aceitar esta palavra, mas somente aqueles a quem é dado.
12 Tatao hekadi nige se tawasola matawuwuna se labasidi meta kobokobosidi, na hekadiyo meta tamowai siya se hekobosidi, na hekadiyo meta yodi talam se ginaulidi Yaubada yona paisowa unai, debanaena ede nige gonowana se tawasola. Unai kaiteyadi gonowana hedehedede ta se hai meta bena se hai.”
12 Porque há eunucos que nasceram assim; e há eunucos que pelos homens foram feitos tais; e outros há que a si mesmos se fizeram eunucos por causa do reino dos céus. Quem pode aceitar isso, aceite-o.
13 Tamowai hekadi wawayao se laedima Yesu unai bena nimana ye tolesae kewadiyena yo yodi ye tapwalolo. Na yona hekahekatao tamowai wa se hededehekaiyawasidi bena tabu Yesu se hemohemode.
13 Então lhe trouxeram algumas crianças para que lhes impusesse as mãos, e orasse; mas os discípulos os repreenderam.
14 Na Yesu ye wane, “Wawayao me bena se laoma kaliguyena, na tabu kwa hededeguduguduidi. Matawuwuna ede tamowai yodi sunuma kadi kao doha teina wawayao ta meta galewa basileiyana siya yodi.”
14 Jesus, porém, disse: Deixai as crianças e não as impeçais de virem a mim, porque de tais é o reino dos céus.
15 Ede nimana ye tolesaedi wawayao wa kewadiyena yo ye hededehenamwadi. Kabo magai ne ye laugabaei ye lau.
15 E, depois de lhes impor as mãos, partiu dali.
16 Kabo tamowai hesau ye laoma Yesu unai ye henamai ye wane, “Taulauhekata, taba laulau saha namwanamwana ya ginauli kabo mauli nige kana siga ya lobai?”
16 E eis que se aproximou dele um jovem, e lhe disse: Mestre, que bem farei para conseguir a vida eterna?
17 Na Yesu ye hededelau tamowai wa unai ye wane, “Idohagi to laulau namwanamwadiyao hesabadi ku henamaiyeigau? Yaubada ye bom mo ye namwa. Ena ku henuwa bena mauli nige kana siga ku hai, meta laugagayo ku miyawatanidi.”
17 Respondeu-lhe ele: Por que me perguntas sobre o que é bom? Um só é bom; mas se é que queres entrar na vida, guarda os mandamentos.
18 Na hewali wa ye henamai ye wane, “Laugagayo sahasahadiyao?” Ede Yesu ye wane, “Tabu ku kaiunu, tabu ku ganawali, tabu ku kaiwahali, tabu tamowai hesau ku hegilugaibui
18 Perguntou-lhe ele: Quais? Respondeu Jesus: Não matarás; não adulterarás; não furtarás; não dirás falso testemunho;
19 yo tamam yo sinam ku hekasisiyeidi, hinage kam kaha hesau ku gadosisiyei doha kowa ku bom ku gadosisiyeiꞌuyoigo.”
19 honra a teu pai e a tua mãe; e amarás o teu próximo como a ti mesmo.
20 Hewali wa ye hededebui ye wane, “Laugagayo maudoidi ta meta ya miyawatanidiko, na saha hesau bena nige sola ya miyawatani?”
20 Disse-lhe o jovem: Tudo isso tenho guardado; que me falta ainda?
21 Ede Yesu ye wane, “Ena ku henuwa bena ku dudulai meta ku lau yom gogo maudoidi ku lokunegabaeidi na monidiyao ku moseidi taudehadeha udiyedi, na galewa ne unai kabo yom wasawasa gogodiyao ku lobaidi. Na kabo ku laoma ku hemuliwatanigau.”
21 Disse-lhe Jesus: Se queres ser perfeito, vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
22 Na hewali wa hedehedede ta ye lapui ede ye nuwayababa na ye dalahai, matawuwuna yona gogo meta se badokalili.
22 Mas o jovem, ouvindo essa palavra, retirou-se triste; porque possuía muitos bens.
23 Unai kabo Yesu ye hededelau yona hekahekatao wa udiyedi ye wane, “Ya hededemamohoi kalimiuyena meta tamowai gogogogodiyao yodi lusolalau galewa basileiyana unai meta ye pilipilikalili.
23 Disse então Jesus aos seus discípulos: Em verdade vos digo que um rico dificilmente entrará no reino dos céus.
24 Na ya hededeꞌuyo kalimiuyena: [Ye masalahakalili meta] kamela nige gonowana ye lusola diu duhana unai. Gonogonowana doha, tamowai gogogogona hinage nige gonowana ye lusolalau Yaubada yona basileiya unai.”
24 E outra vez vos digo que é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
25 Yesu yona hekahekatao wa hedehedede wa se lapui meta se siliyata ede se henamai se wane, “Kaiteya kabo gonowana mauli nige kana siga ye hai?”
25 Quando os seus discípulos ouviram isso, ficaram grandemente maravilhados, e perguntaram: Quem pode, então, ser salvo?
26 Yesu ye kitadudulailau kalidiyena na ye wane, “Tamowai se bom mo nige gonowana mauli se lobai, na Yaubada unai ginauli maudoidi meta gonowana.”
26 Jesus, fixando neles o olhar, respondeu: Aos homens é isso impossível, mas a Deus tudo é possível.
27 Kabo Petelo ye hededelau unai ye wane, “Kai meta hemuliwatanigo ta unai ede yoma ginauli maudoidi ka laugabaeidiko. Na saha meta kabo iya yomai?”
27 Então Pedro, tomando a palavra, disse-lhe: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos; que recompensa, pois, teremos nós?
28 Yesu ye hededelau udiyedi ye wane, “Ya hededemamohoi kalimiuyena: Ginauli maudoidi huyahehauhauꞌuyoidi mayadaina ne unai kabo Tau Natuna yona telona saesaena unai ye tuli, meta komiu tauhemuliwatanigau ta kabo hinage telona badodi saudoudoi-labui udiyedi kwa tuli na Isalaela tamowaidiyao boga saudoudoi-labui ta kwa kitahetetedi.
28 Ao que lhe disse Jesus: Em verdade vos digo a vós que me seguistes, que na regeneração, quando o Filho do homem se assentar no trono da sua glória, sentar-vos-eis também vós sobre doze tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
29 Yo kaiteyadi siya yodi numa, kadi kahao, loudiyao, tamadiyao, sinadiyao, natudiyao yo yodi tano se laugabaeidi yau debaguyena, meta kabo se haiꞌuyoidi se laki yo se badokalili, yo hinage mauli nige kana siga meta kabo siya yodi.
29 E todo o que tiver deixado casas, ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras, por amor do meu nome, receberá cem vezes tanto, e herdará a vida eterna.
30 Na tamowai se bado ta kitahesaeꞌuseidi wa meta kabo se laoma se dobi, na tamowai se bado ta kitadobidobiyeiꞌuseidi wa meta kabo se laoma se sae.”
30 Entretanto, muitos que são primeiros serão últimos; e muitos que são últimos serão primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra