Mateus 4

MXPNT vs XGS

Sair da comparação
MXPNT
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Xjats ja Dios yꞌEspíritu Santo ojts yiknijkxyɨ ja Jesús jam aba̱k etjotp, jøts mɨkuꞌ ja jam yjotꞌejxɨt.
1 Kwíyɨ́ Gorɨxoyápɨ Jisasomɨ nɨwímeámáná omɨ Obo iwamɨ́ó owíwapɨyinɨrɨ ámá dɨŋɨ́ meaŋɨ́ e nánɨ nɨméra úáná
2 Wɨxijkxyøøw wɨxijxchuuꞌ ɨdøꞌøn ja jam yꞌayuuꞌa̱jty, jøtsnɨm yuu ja pya̱a̱jtɨ.
2 o aiwá mɨnɨ́ ŋwɨ́á nɨŋwearɨ rɨxa sɨ́á 40 nórɨmáná eŋáná o agwɨ́ wíáná
3 Wɨnets mɨkuꞌ ja jam ñɨmeejnɨ jøts ja yikpøktyunwa̱ꞌa̱ñɨ, yɨdeꞌen ja ojts ñɨꞌɨmxyɨ:
3 iwamɨ́ó wíwapɨyarɨŋo nɨbɨrɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ ‘Niaíwɨ́ Gorɨxoyáonɨrɨnɨ.’ yaiwinarɨŋɨ́pɨ nepa eŋánáyɨ́, aiwá nɨrɨ nánɨ ‘Sɨ́ŋá tɨyɨ́ aiwá oimónɨnɨ.’ reɨ.” urɨ́agɨ aí
4 Xjats ja Jesús yꞌadsøøy:
4 Jisaso re urɨŋɨnigɨnɨ, “Oweoɨ, wí emɨméɨnɨ. Gorɨxoyá Bɨkwɨ́yo dánɨ rɨ́wamɨŋɨ́ re eánɨnɨ, ‘Ámá aiwá nánɨnɨ dɨŋɨ́ nɨmorɨ́náyɨ́ wí dɨŋɨ́ meapaxɨ́ menɨnɨ. Xwɨyɨ́á Gorɨxo rɨŋɨ́yɨ́ nɨyonɨ dɨŋɨ́ nɨkwɨ́rorɨ́náyɨ́ ayɨ́nɨ dɨŋɨ́ meapaxɨ́rɨnɨ.’ Rɨ́wamɨŋɨ́ e nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
5 Wɨnets mɨkuꞌ ja ojts yiknijkxyɨ jam Jerusalén midi Dios kyunuuꞌkxkya̱jpꞌajtpy, jamts ja ojts yikøxpetyɨ tsa̱ptøjk kuba̱jk
5 Obo Jisasomɨ nɨmeámɨ Jerusaremɨ aŋɨ́ Gorɨxoyá ayá tɨ́ŋɨ́mɨnɨ nánɨ nurɨ aŋɨ́ Gorɨxo nánɨ rɨdɨyowá yarɨgɨ́iwámɨ rɨkwɨ́yo seáyɨ e nurárárɨmáná
6 jøts ja ojts ñɨɨꞌmxyɨ:
6 re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ ‘Niaíwɨ́ Gorɨxoyáonɨrɨnɨ.’ yaiwinarɨŋɨ́pɨ nepa eŋánáyɨ́, Gorɨxoyá Bɨkwɨ́yo dánɨ rɨ́wamɨŋɨ́ re nɨrɨnɨrɨ eánɨŋagɨ nánɨ ‘Gorɨxo joxɨ sɨkwɨ́ sɨ́ŋáyo pɨ́rɨ́ uyɨkímɨ́ inɨrɨxɨnɨrɨ xegɨ́ aŋɨ́najowa awí nɨroro ɨ́á rɨxepɨ́rɨ nánɨ urowárɨnɨŋoɨ.’ nɨrɨnɨrɨ eánɨŋagɨ nánɨ ananɨ mɨ́mɨ nɨmawirɨ xeamoɨ.” urɨ́agɨ aí
7 Xjats ja Jesús tꞌadsøøy jøts ja tnɨma̱a̱y:
7 Jisaso re urɨŋɨnigɨnɨ, “Xwɨyɨ́á joxɨ mɨŋɨ́ nirorɨ rɨ́ɨ́pɨ eánɨŋagɨ aiwɨ xwɨyɨ́á rɨpɨ enɨ nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ, ‘Negɨ́ Gorɨxo nepa eŋɨ́ neánɨrɨ epaxorɨ́anɨrɨ iwamɨ́ó mɨwíwapɨyipanɨ.’ enɨ rɨnɨŋagɨ nánɨ nionɨ wí e emɨméɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
8 Xjats ja mɨkuꞌ ja ojts wya̱a̱nøjkxkojmɨyɨ jam møj kojpkøjxp, jøts ja jam tyukꞌejxøø wɨneꞌen ja ka̱jp na̱xwiiñ jøts ku janchkumeeñ janchjotkujk;
8 Ámɨ Obo dɨ́wɨ́ mɨŋɨ́ seáyɨmɨ wiápɨ́nɨmeaŋɨ́ bimɨ nánɨ nɨmeámɨ nɨyirɨ aŋɨ́ nɨ́nɨ xwɨ́á rɨrí nɨrímɨnɨ ikwɨ́rónɨŋɨ́yo sɨwá nɨwirɨ xegɨ́ amɨpí ámá nɨwɨnɨróná ayá sɨ́wɨ́ nurorɨ nɨmeapaxɨ́ wimónarɨŋɨ́pɨ enɨ sɨwá nɨwirɨ
9 yɨdeꞌen ja ojts ñɨɨꞌmxyɨ:
9 re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ xwɨ́áyo nɨpɨ́kínɨmearɨ sɨmaŋwɨ́yónɨŋɨ́ nɨnurɨ́nɨrɨ nionɨ nánɨ yayɨ́ seáyɨmɨ nɨmeɨ. E níánáyɨ́, amɨpí sɨwá síá tiyɨ́ nɨpɨnɨ siapɨmɨ́ɨnɨ.” uráná
10 Wɨnets ja Jesús wya̱a̱ñ jøts ja tnɨma̱a̱y:
10 Jisaso re urɨŋɨnigɨnɨ, “Setenoxɨ pɨ́nɨ nɨnɨwiárɨmɨ éɨ́ uɨ. Xwɨyɨ́á rɨpɨ ‘Ámɨná Gorɨxo nánɨnɨ xwɨ́áyo nɨpɨ́kínɨmearo yayɨ́ seáyɨmɨ umero segɨ́ amɨpí “Ŋwɨ́áxɨnɨ.” rɨnɨŋɨ́yɨ́ emɨ nɨmoro sɨwɨ́ oyá nánɨnɨ dɨŋɨ́ ɨkwɨ́roro éɨ́rɨxɨnɨ.’ rɨnɨŋagɨ nánɨ joxɨ nɨrɨ́ɨ́pa wí emɨméɨnɨ.” urɨ́agɨ
11 Xjanɨmts ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ja mɨkuꞌ myajtstujtɨyøø, jøts ja a̱nkɨlɨs ja ñɨmeejnøø, jaꞌats ja ojts pyudøkɨyɨ.
11 Obo pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ úáná aŋɨ́najɨ́ wa nɨbɨro arɨrá wigɨ́awixɨnɨ.
12 Kuts ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús tnɨmadøøy jøts ku ja Juan jam wyɨnaty puxøjkjotp, wɨnets ja ojts ñijkxy jam Galileɨt etjotp.
12 Jisaso ámá wa Jono wayɨ́ numeaia warɨŋo nánɨ re rarɨŋagɨ́a “Omɨ rɨxa ɨ́á nɨxero gwɨ́ aŋɨ́yo ŋwɨrárɨ́árɨnɨ.” rarɨŋagɨ́a o arɨ́á e nɨwimo Gariri pɨropenɨsɨ́yo nánɨ nurɨ nɨŋwearɨ́ná
13 Jøts nɨkaꞌap ja tya̱a̱ꞌnɨyɨɨꞌñ jam Nazaret, neꞌegɨ ja ojts ñijkxy tsɨnaabyɨ ma̱ ja ka̱jp jam mejyꞌa̱m midi Zabulón etjotp jøts Neftali etjotp, jam ɨdøꞌøn ja ojts ñijkxy Capernaumɨt ka̱jpkøjxp.
13 aŋɨ́ Nasaretɨ xɨ́o xwé iwiaroŋe pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ nurɨ aŋɨ́ xegɨ́ yoɨ́ Kapaneamɨyɨ rɨnɨŋɨ́yo —Aŋɨ́ apɨ ipí Gariri tɨ́nɨ ikwɨ́rónɨnɨ. Seburano tɨ́nɨ Napɨtaraio tɨ́nɨ awaúyá ɨ́wiárɨ́awé ŋweaagɨ́erɨnɨ. E nánɨ nurɨ ŋweaŋɨnigɨnɨ.
14 Kaꞌpxy ɨdøꞌøn ja jadeꞌen tyuujnɨ yja̱jtɨ sa̱ ja Dios kyugajpxy Isaías wyɨnaty tø wya̱ꞌa̱ñ ku ja yɨdeꞌen tjaadya̱a̱ñ:
14 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨrɨnɨ. Gorɨxoyá xwɨyɨ́á wɨ́á rókiamoagɨ́ Aisaiaoyɨ rɨnɨŋo xwɨyɨ́á nɨwurɨyirɨ rɨ́wamɨŋɨ́ re eaárɨŋɨ́rɨnɨ,
15 Meets Zabulónɨt ja̱a̱ꞌy, meets Neftalíɨt ja̱a̱ꞌy,
15 “Xwɨ́á Seburanoyá ɨ́wiárɨ́awé tɨ́nɨ Napɨtaraioyá ɨ́wiárɨ́awé tɨ́nɨ eŋíná ŋweaagɨ́e ipí tɨ́ŋɨ́mɨnɨ tɨ́nɨ iniɨgɨ́ Jodanɨ rapáyo jɨ́arɨwámɨ dánɨ tɨ́nɨ xwɨ́á Gariri imónɨŋɨ́mɨnɨ émáyɨ́ ŋweagɨ́e,
16 Jadeꞌen meets xꞌejxpa̱a̱ttɨt midi Dios Teety ñajtskajxɨp sa̱m ja ja̱jɨn pøn wɨmbeets kugoots tyimyꞌejtnɨdɨp,
16 ámá oxɨ́ apɨxɨ́ e ŋweagɨ́áyɨ́ nɨ́nɨ Gorɨxomɨ muxɨ́darɨŋagɨ́a nánɨ sɨ́á yinɨŋɨ́mɨ́nɨŋɨ́ ŋweagɨ́e rɨxa wɨ́á xwé bɨ ónɨ́agɨ wɨnɨgɨ́awixɨnɨ. Ayɨ́ apaxɨ́ mé pearɨŋagɨ́a nánɨ íkwapiŋɨ́nɨŋɨ́ umeaarɨŋɨ́yo rɨxa wɨ́á wókímɨxɨnɨ.” Rɨ́wamɨŋɨ́ e nɨrɨnɨrɨ eánɨŋɨ́pɨ xɨxenɨ imónɨnɨ nánɨ Jisaso wɨ́ánɨŋɨ́ imónɨŋo e nánɨ nurɨ ŋweaagɨ́rɨnɨ.
17 Kuts ja Jesús jaꞌayɨ jam Capernaum kya̱jpkøjxp yja̱ꞌa̱ty, yɨdeꞌen ja kya̱jpxwa̱ꞌkxnɨbøjkɨyɨɨꞌñ:
17 O aŋɨ́ e nánɨ nurɨ ŋweaé dánɨ wáɨ́ re urɨmeŋɨnigɨnɨ, “Gorɨxo xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nɨseairɨ píránɨŋɨ́ seamenɨ aŋwɨ ayo eŋagɨ nánɨ segɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ nɨmamoro sanɨŋɨ́ nimónɨro ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.” nurɨmerɨ
18 Jam ja Jesús wyɨnaty ñaxy mejpyaꞌa̱m midi jam Galilea etjotp, ku ja tꞌejxpa̱a̱jty namajtsk ja ja̱a̱ꞌy midi ttukmɨgaꞌaxꞌa̱jttɨp, tuꞌuk txøøwꞌaty Simón, nayɨ yikxøømøøpy ja Pedro, jøts jaduꞌuk Andrés. A̱jkxma̱kk ɨdøꞌøn ja tyunkꞌa̱jttɨp ɨxam ja wyɨnaty tyimñɨwejtspattɨ ja tyaꞌa̱jkxma̱jk.
18 ipí Gariri imaŋɨ́pá tɨ́nɨ nɨpurɨ́ná sɨŋwɨ́ wɨnɨŋɨnigɨnɨ. Xɨráxogwá waú —Xɨráo xegɨ́ yoɨ́ Saimonorɨnɨ. O xegɨ́ yoɨ́ ámɨ bɨ Pitaorɨnɨ. Xogwáo Adɨruorɨnɨ. Agwiaú egɨ́ omɨŋɨ́ peyɨ́ ápearɨgɨ́íwaú eŋagɨ nánɨ ubenɨ́ peyɨ́ nánɨ ipíyo mamówárarɨŋagɨ́i Jisaso e nɨwɨnɨrɨ
19 Wɨnets ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ja ñɨma̱a̱jyɨdøø:
19 re urɨŋɨnigɨnɨ, “Agwiagwí nɨxɨ́dɨ́piyɨ. Peyɨ́ nánɨ yarɨgɨ́ípa ámá nionɨ nɨxɨ́dɨpɨ́rɨ́áyɨ́ enɨ axɨ́pɨ e wirɨmeapɨsi nánɨ eaíwapɨyimɨ́ɨnɨ.” urɨ́agɨ
20 Jøts ɨdøꞌøn ja nay jatyɨ tnajtswøjɨdøø ja tyaꞌa̱jkxma̱jk jøts ja ojts tmøødɨdɨ.
20 agwiaú ubenɨ́ apaxɨ́ mé e nɨtɨmɨ rɨ́wɨ́yo uxɨ́dɨgɨ́isixɨnɨ.
21 Tø wyɨnaty waanɨ yøꞌødyɨ, jamts ja Jesús ojts tꞌejxpa̱tkojmɨ nayɨ namajtsk ja ja̱a̱ꞌdyɨ midi tukja̱a̱ꞌdyɨ: tuꞌuk yJacoboꞌaty jøts jaduꞌuk Juan txøøwɨ, ja Zebedeo døꞌøn ja yꞌuna̱ꞌjk. Jam ja wyɨnaty møøt ja tyeety ba̱rkɨjotp, ja tyaꞌa̱jkxma̱jk ja jam wyɨnaty yꞌada̱jkɨdɨp. Wɨnets Jesús ja ojts ya̱a̱jxɨyɨdɨ,
21 O e dánɨ nurɨ́ná sɨŋwɨ́ wɨnɨŋɨnigɨnɨ. Ámɨ xɨráxogwá waú —Agwiaú Sebediomɨ xewaxowaúrɨnɨ. Wɨ́o Jemisorɨnɨ. Wɨ́o xogwáo Jonorɨnɨ. Agwiaú xano tɨ́nɨ ewéyo nɨŋweámáná wigɨ́ ubenɨ́ arɨ́kínɨŋagɨ píránɨŋɨ́ yadɨrɨpɨ́narɨŋagɨ́a Jisaso e nɨwɨnɨrɨ rɨ́aiwá “Nɨxɨ́dɨ́piyɨ.” uráná
22 jøts ja nay jatyɨ tmajtstuttøø ja tyeety jam ba̱rkɨjotp, jøts ɨdøꞌøn ja tmøødɨdøø ja Jesús.
22 agwiaú enɨ aŋɨ́nɨ egɨ́ ewé tɨ́nɨ xanomɨ tɨ́nɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ nayoari númɨ uxɨ́dɨgɨ́isixɨnɨ.
23 Øy ja Jesús øy ma̱dsoo tyimwyɨdity jam Galileɨt etjotp, ku ja øy ma̱ga̱jp yja̱ꞌa̱ty jøts ja yikꞌɨxpiky jam tsa̱ptøjkjotp, jøts ja tka̱jpxwaꞌkxy ja Dios yꞌøgyajpxy midi ja tyanɨtanaapy ja yja̱a̱ꞌy, jøts ja øy pønjabøn tyiktsøꞌøky pøn jam tigati pa̱ꞌa̱m pøjkɨp.
23 Jisaso Gariri pɨropenɨsɨ́yo amɨ amɨ nemerɨ́ná xegɨ́ Judayɨ́yá rotú aŋɨ́yo dánɨ uréwapɨyemerɨ xwɨyɨ́á yayɨ́ winɨpaxɨ́pɨ —Apɨ Gorɨxo xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ píránɨŋɨ́ umeŋweanɨ́ápɨ nánɨ rɨnɨŋɨ́pɨrɨnɨ. Apɨ wáɨ́ urɨmerɨ ámá pí pí sɨmɨxɨ́ yarɨgɨ́áyo tɨ́nɨ uranɨ́ xɨxegɨ́nɨ imónɨgɨ́áyo tɨ́nɨ naŋɨ́ imɨxɨmerɨ yarɨ́ná
24 Jøts ja Jesús yiknɨja̱ꞌwɨyɨɨꞌñ, ñɨja̱ꞌwɨgyøjxtøø jaꞌ pønɨty tsɨnaadyɨp jam Siria etjotp, jaꞌats ojts ja pyama̱a̱ꞌy tyikmendɨ pøn jaty jam o tigati pa̱ꞌa̱m pøjkɨdɨp a̱jnɨdɨp, jøts ñayikmemɨdɨ jaꞌ pøn ja mɨkuꞌ tø tyatøkɨyɨdɨ jøts pøn ja møꞌødyɨ pa̱ꞌa̱m pøjkɨdɨp, pøn køxujxtɨp pakxujxtɨp. Xjats ɨdøꞌøn ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ja tyiktsokɨjxy.
24 o yarɨŋɨ́pɨ nánɨ yanɨ́ niwéa nurɨ Siria pɨropenɨsɨ́yo ŋweagɨ́áyɨ́ nɨ́nɨ arɨ́á nɨwiárɨro nánɨ wigɨ́ ámá sɨmɨxɨ́ xɨxegɨ́nɨ yarɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ rɨ́nɨŋɨ́ xɨxegɨ́nɨ winarɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ ámá imɨ́ó dɨŋɨ́ xɨxéroarɨŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ xóxwɨ́ yarɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ eŋɨ́ sɨwímɨ́ yárɨgɨ́áyɨ́ tɨ́nɨ o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nɨmeámɨ báná o píránɨŋɨ́ wimɨxɨyarɨŋagɨ nánɨ
25 Jøts ɨdøꞌøn ja mayja̱a̱ꞌy jam jadeꞌen yja̱ꞌa̱ttɨ choondɨ pøn tsoꞌondɨp jam Galileɨt etjotp, jøts ja yikpawɨdity ja Jesús. Jam jaꞌadɨ pøn kuga̱jpꞌa̱jttɨp ma̱ jaty ja ka̱jp midi kyutujkta̱a̱jk tjagyajptɨp Decápolis jøts Jerusalén, jøts nayɨdeꞌen pøn tsoꞌondɨp Judeɨt etjotp, jøts nayɨdeꞌen jamɨdɨ pøn kuga̱jpꞌa̱jttɨp jaduktama̱jñꞌampy ma̱ ja Jordánɨt nøø tyañ.
25 ámá oxɨ́ apɨxɨ́ obaxɨ́ Gariri pɨropenɨsɨ́yo dáŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ Dekaporisɨ pɨropenɨsɨ́yo dáŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ Judia pɨropenɨsɨ́yo dáŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ wigɨ́ aŋɨ́ xwé Jerusaremɨ dáŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ iniɨgɨ́ Jodanɨ rapáyo jɨ́arɨwámɨnɨ dáŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ epɨ́royɨ́ nero omɨ númɨ uxɨ́dɨgɨ́awixɨnɨ.

Ler em outra tradução

Comparar com outra