Mateus 24

MXPNT vs XGS

Sair da comparação
MXPNT
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Xjats ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús pyɨdsɨɨmy jam tsa̱ptøjkjotp, jøts ɨxam ja wyɨnaty ña̱jxnɨ ku ja pyabøjkpɨtøjk ja jam wɨngon ñɨmejnɨyøø, jøts ja tyukmadoobɨna̱xwa̱ꞌjkøø sa̱ jaty ja tsa̱ptøjk jam tꞌijxy ku ja janch tsuj janch øy.
1 Jisaso aŋɨ́ rɨdɨyowá yarɨgɨ́iwámɨ dánɨ nɨpeyearɨ warɨ́ná xegɨ́ wiepɨsarɨŋowa aŋɨ́ Gorɨxo nánɨ e mɨrɨnɨŋɨ́yɨ́ awiaxɨ́ eŋagɨ “Jisaso píránɨŋɨ́ sɨŋwɨ́ owɨnɨnɨ.” nɨyaiwiro árɨxá wianɨro báná
2 Jøts nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ja tꞌadsøøy:
2 o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Soyɨ́né sɨ́ŋá aŋɨ́ tɨyɨ́ nɨ́nɨ sɨŋwɨ́ rɨwɨnarɨŋoɨ? Nepa seararɨŋɨnɨ. Rɨ́wɨ́yo sɨ́ŋá kɨkírónɨŋɨ́ rɨpɨyɨ́ wo wɨ́omɨ seáyɨ e ikwiárɨnɨnɨ́ámanɨ. Sɨ́ŋá ikwɨkweyárɨnɨŋɨ́ rɨpɨ nɨ́nɨ ɨkwierómioanɨ́árɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
3 Wɨnets ja ojts ñøjkxtɨ jam kojpkøjxp midi yiktejp Olivos; jøts ku ja nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ɨxam wyɨnaty tø yꞌɨxa̱ꞌa̱ky, wɨnets ja pyabøjkpɨtøjk ja ojts ñɨnijkxyɨyɨ, jøts ja ojts ñɨma̱a̱jyɨdɨ amaaꞌtsk:
3 E nurɨmɨ nurɨ dɨ́wɨ́ mɨŋɨ́ Oripiyo nɨyirɨ e éɨ́ ŋweaŋáná wiepɨsarɨŋowa Jisaso xegɨ́pɨ ŋweaŋagɨ nɨwɨnɨro aŋwɨ e nɨbɨro yumɨ́í yarɨŋɨ́ re wigɨ́awixɨnɨ, “Joxɨ áwaŋɨ́ neareɨ. Sɨ́ŋápɨ gíná ɨkwierómioanɨ́árɨnɨ? Sɨŋwɨ́ ayo nɨwɨnɨrane ‘O rɨxa nɨweapɨnɨ aŋwɨ ayorɨ́anɨ?’ yaiwirane ‘Sɨ́á yoparɨ́yi rɨxa rɨyirɨ́anɨ?’ yaiwirane yanɨ́wá nánɨ pí ekɨyiŋɨ́yo wɨnanɨ́wárɨnɨ? Joxɨ neareɨ.” urɨ́agɨ́a
4 Jøts nwɨndsønꞌa̱jtɨm Jesús ja ñɨma̱a̱jyɨdøø:
4 o áwaŋɨ́ nurɨrɨ́ná re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámá wí yapɨ́ searéwapɨyipɨ́rɨxɨnɨrɨ dɨŋɨ́ ɨ́á nɨxɨrɨro éɨ́rɨxɨnɨ.
5 Kumɨ may ja ja̱a̱ꞌy myeꞌendɨt jøts ja jadeꞌen ñadyejɨdɨt jøts ku ja yꞌøtsɨ, yɨdeꞌen ja wya̱ꞌa̱ndɨt: “Øts ɨdøꞌøn Cristo ja yiknɨtsokpɨ”; jøts mayts ja jadeꞌen twɨnꞌøøndɨt ja ja̱a̱ꞌy.
5 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ seararɨŋɨnɨ. Ámá obaxɨ́ wo wo nɨbayiro yoɨ́ nionɨyá nɨrɨnɨro yapɨ́ re searéwapɨyanɨro epɨ́rɨ́árɨnɨ, ‘Ámá yeáyɨ́ seayimɨxemeanɨ́a nánɨ arɨ́owayá xwɨ́á piaxɨ́yo dánɨ iwiaronɨ́oyɨ rarɨgɨ́o imónɨŋáonɨrɨnɨ.’ searéwapɨyanɨro éáná ámá oxɨ́ apɨxɨ́ obaxɨ́ ‘Nepaxɨnɨ.’ nɨyaiwiro xeŋwɨ́yo xɨ́dɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.
6 Jøts mmadoꞌop meets jøts ku ja̱a̱ꞌy tnɨga̱jpxtɨt ja tsep, uk tnɨga̱jpxtɨt sa̱ jaty ja tsep yja̱a̱ktunɨt, sa̱ jaty ja ayoꞌon yikpa̱a̱tt; kidits mdsøꞌøgɨdɨ, ja̱tp ɨdøꞌøn ja jadeꞌen; kaꞌanɨmts wyɨnaty tmɨba̱a̱tꞌaty jøts ja na̱xwiiꞌñɨt ja̱a̱ꞌy yiktɨɨdyuꞌundɨt.
6 Soyɨ́né ‘Aŋɨ́ nowamɨnɨ mɨxɨ́ íkwɨ́naroarɨnɨ.’ rɨnánáyɨ́ xwɨyɨ́á imɨŋɨ́ ‘Aŋɨ́ wímɨ mɨxɨ́ inarɨŋoɨ.’ rɨnɨméánáyɨ́ wáyɨ́ mepa éɨ́rɨxɨnɨ. Mɨxɨ́ ayɨ́ xámɨ niga nurɨ aiwɨ sɨ́á yoparɨ́ Jisasonɨ weapɨmɨ́áyi sɨnɨrɨnɨ.
7 Kumɨ tseptuꞌundɨp ja ja̱a̱ꞌy pøn kɨꞌabikña̱a̱jx kɨꞌabikya̱jptɨ jøts ñañɨbɨdøꞌøgɨdɨt xem ya̱m, jøts ja wɨndsøndøjk nayɨdeꞌen cheptuꞌundɨt ja xem ja ya̱m pøn jaty ja ka̱jp ja na̱a̱jx tnɨtanaadyɨp na̱xwiiñ; etp yuu xøøw, jøts pa̱ꞌa̱m køx kɨda̱ꞌa̱k jøts ujx ña̱xt maawyeen.
7 Ámá gwɨ́ wɨrí nɨwiápɨ́nɨmearo wínɨyɨ́ tɨ́nɨ mɨxɨ́ inɨro ero mɨxɨ́ ináyɨ́ wí nɨwiápɨ́nɨmearo wínɨyɨ́ tɨ́nɨ mɨxɨ́ inɨro ero aŋɨ́ wíyɨ́ wíyo pobonɨ́ erɨ aŋɨ́ wamɨ agwɨ́ nánɨ ikeamónɨro epɨ́rɨ́árɨnɨ.
8 Tsoꞌonda̱kpnɨm ja ayoꞌon wyɨnaty jadeꞌen midi yikxon yikꞌejxpnɨm.
8 Apɨ nɨpɨnɨ e imónarɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná re yaiwíɨ́rɨxɨnɨ, ‘Rɨ́wéná xwé enɨ́a nánɨ iwamɨ́ó ríyɨ́ rɨyarɨnɨ? Oyɨnɨ.’ yaiwíɨ́rɨxɨnɨ. Apɨxɨ́ niaíwɨ́ xɨrɨmɨnɨrɨ nerɨ́ná dɨŋɨ́ re yaiwiarɨgɨ́ápa, ‘Rɨ́wéná rɨ́nɨŋɨ́ xwé nimɨnɨrɨ nánɨ iwamɨ́ó rɨniarɨnɨ? Oyɨnɨ.’ yaiwiarɨgɨ́ápa soyɨ́né enɨ nionɨ rarɨŋápɨ imónarɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná re yaiwíɨ́rɨxɨnɨ, ‘Rɨ́wéná xeanɨŋɨ́ xwé neaímeanɨ́árɨ́anɨ?’ yaiwíɨ́rɨxɨnɨ.
9 ’Wɨnets meets myikøya̱kt jøts myikjemduꞌundɨt myikteduꞌundɨt, jøts ja̱a̱ꞌy yikꞌoogɨdɨt, jøts nɨpøn mgatsokɨdɨt o ma̱ga̱jp, jaꞌagøjxp ku mee xjanchja̱wɨ.
9 Íná soyɨ́né ámá wí ɨ́á nɨseaxero xeanɨŋɨ́ seaikárɨro seapɨkiro epɨ́rɨ́a nánɨ ámá wíyo mɨnɨ wipɨ́rɨ́árɨnɨ. Ámá gwɨ́ rɨxɨ́ wɨrɨ́ wɨrímɨ dáŋɨ́ nɨ́nɨ soyɨ́né nionɨ nɨxɨ́darɨŋagɨ́a nánɨ sɨ́mɨ́ tɨ́nɨ seaipɨ́rɨ́árɨnɨ.
10 Wɨnet ets ja ja̱a̱ꞌy may ja yjanchja̱ꞌwɨn tꞌɨxma̱tstɨt, yja̱ꞌdyɨgøøgyøxnɨdɨp ja Dios yjaꞌ jaꞌamɨ jøts ja myɨguꞌuktøjk tkøya̱jknɨdɨt.
10 E seaiarɨ́ná ámá obaxɨ́ nionɨ nɨxɨ́darɨgɨ́áyɨ́ rɨ́wɨ́ nɨnɨmoro wigɨ́ wínɨyɨ́ Jisasonɨ nɨxɨ́darɨgɨ́áyɨ́ nánɨ ámáyo mɨyɨ́ urɨro ayɨ́ tɨ́nɨ sɨ́mɨ́ tɨ́nɨ inɨro epɨ́rɨ́árɨnɨ.
11 May ja wɨnda̱a̱yꞌa̱jtpɨ pyɨdsøꞌømdɨt, ñadyijyɨwya̱ꞌa̱ndɨt jøts ku Dios yjaꞌ ja tnɨga̱jpxɨdɨ, jøts may ja myɨguꞌuk twɨnꞌøøndɨt.
11 Ámá wí nɨwiápɨ́nɨmearo mimónɨ́ wɨ́á rókiamoarɨgɨ́áwa nimónɨro ámá oxɨ́ apɨxɨ́ obaxɨ́yo yapɨ́ wíwapɨyipɨ́rɨ́árɨnɨ.
12 Kawɨneꞌen ña̱xt ja kaꞌødyuꞌunɨn jøts ja kaꞌøwyɨnma̱a̱ꞌñ, may ja ja̱a̱ꞌy xem ya̱m kawɨnꞌijxyɨm ñayja̱wɨyɨdɨt.
12 Ámá rɨkɨkɨrɨ́ó niga upɨ́rɨ́á eŋagɨ nánɨ ámá obaxɨ́ wíyo wá nɨwianɨrɨ arɨrá wiarɨgɨ́ápɨ pɨ́nɨ wiárɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.
13 Jøts pøn tmɨdanaapy jøts pøn tuꞌugyɨ wɨnmaapy, jaꞌats ɨdøꞌøn nøjkx nɨtsoꞌokꞌa̱jtp ja yꞌanmɨja̱ꞌwɨn.
13 E nerɨ aí gɨyɨ́ gɨyɨ́ eŋɨ́ neánɨro nionɨ dɨŋɨ́ nɨnɨkwɨ́roro nɨxɨ́darɨgɨ́áyo sɨ́á yoparɨ́yimɨ nionɨ ananɨ yeáyɨ́ uyimɨxemeámɨ́árɨnɨ.
14 Jøts ya̱ꞌa̱t øy ma̱dsoo yika̱jpxwa̱ꞌkxt wɨneꞌenɨn na̱xwiiꞌñɨt yꞌity, ya̱ꞌa̱t Dios yꞌøgyajpxy yꞌømyadya̱ꞌa̱ky, jøts na̱a̱jx ka̱jp ja møj ja mutsk tnɨja̱wɨdɨt; jats ɨdøꞌøn tmɨba̱a̱tꞌa̱tt jøts na̱xwiiꞌñɨt ja̱a̱ꞌy yiktɨɨdyuꞌundɨt.
14 Xwɨyɨ́á yayɨ́ seainarɨŋɨ́ ‘Gorɨxo xegɨ́ xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ seameŋweanɨ́a nánɨ segɨ́ ɨ́wɨ́ yarɨgɨ́ápɨ rɨ́wɨ́mɨnɨ nɨmamoro nɨsanɨro ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.’ rɨnɨŋɨ́pɨ ámá nionɨ nɨxɨ́darɨgɨ́áyɨ́ nuro ámá gwɨ́ wɨrɨ́ wɨrí nɨyonɨ xwɨ́á rɨrí nɨrímɨnɨ amɨ gɨmɨ ŋweagɨ́áyo wáɨ́ nurɨmemáná eŋáná sɨ́á yoparɨ́yi imónɨnɨ́árɨnɨ.
15 ’Ja Daniel, pøn ja Dios kyugajpxyꞌajtpy, jaꞌ yɨdeꞌen tnajtsja̱ꞌwɨyɨɨꞌñ jøts tnɨgajpxy ti yikpøkpyajtp, ti mɨdundɨgøøpy; jøts kuts xꞌejxtɨt jøts ku jaꞌba̱a̱t jap yikꞌejxnɨ yikpa̱tnɨ ma̱ ja tsaachjagunuukxy cha̱ptøjk jap, japts ja mgaꞌukmaaꞌkxnɨyɨdɨt. Pønɨ pøn ya̱ꞌa̱tpɨ nøky ka̱jpxp, wan tja̱ꞌgyukɨ.
15 “Soyɨ́né wɨ́á rókiamoagɨ́ Daniero nɨrɨrɨ eaŋɨ́pɨ ámá sɨpí seaikárɨŋo aŋɨ́ awawá Gorɨxoyá ŋwɨ́á ikwɨ́rónɨŋɨ́wámɨ xórórɨ́ nerɨ xwɨrɨ́á ikɨxéagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná —Ámá gɨyɨ́né xwɨyɨ́á rɨpɨ ɨ́á róɨ́áyɨ́né, dɨŋɨ́ píránɨŋɨ́ morɨ́ɨnɨ.
16 Wants ja tkaꞌaktɨ pønɨ pøn tsɨnaadyɨp jam Judea jøts kyaknøjkxtɨt jam kojpkøjxp.
16 E nɨwɨnɨrɨ́ná Judia pɨropenɨsɨ́yo ŋweagɨ́áyɨ́ dɨ́wɨ́yo nánɨ éɨ́ yíɨ́rɨxɨnɨ.
17 Jøts pønɨ jam wyɨnaty pøngapøn tø pyety tyøjkøjxp jaꞌabɨ xøøw, kaꞌats tꞌuknɨwɨna̱jknɨt ok ɨdøꞌøn ti tja̱a̱kꞌatsjuutt jap tyøjkjøtpy;
17 Ámá gɨyɨ́ gɨyɨ́ aŋɨ́ waíwɨ́yo nɨpeyiro seáyɨ́mɨnɨ ikwɨ́rónɨŋɨ́wámɨ nɨŋwearóná ‘Sɨpí neaikárɨŋo rɨxa ŋwɨ́á imónɨŋe xwɨrɨ́á ikɨxearɨnɨ.’ rɨnarɨŋagɨ́a arɨ́á nɨwirɨ́ná sɨnɨ mepa éɨ́rɨxɨnɨ. Nɨwiápɨ́nɨmeámáná amɨpí ínɨmɨ ikwɨ́rónɨŋɨ́wámɨ weŋɨ́pɨ mieanɨro nánɨ nɨwepɨ́nɨro mɨpáwipa sa nɨwepɨ́nɨro dɨ́wɨ́yo nánɨ aŋɨ́nɨ éɨ́ yíɨ́rɨxɨnɨ.
18 jøts pønɨ jam wyɨnaty pøngapøn wyɨdity kya̱mjotp, wan kaꞌ tꞌukwɨmbejtnɨ, nɨ wyet nɨ ña̱a̱my tkaꞌatswetst.
18 Ámá aiwá omɨŋɨ́yo yarɨgɨ́áyɨ́ enɨ arɨ́á e nɨwirɨ́ná ámɨ iyɨ́á meaanɨro nánɨ aŋɨ́ e nánɨ mupa sa dɨ́wɨ́yo nánɨ éɨ́ yíɨ́rɨxɨnɨ.
19 ¡Ayoꞌijxyɨm ja tøꞌøxyøjk yjanchja̱ttɨt pøn jaty mutsk jam wyɨnaty tnɨkøjxpꞌa̱jttɨp, pøn jaty myaxuꞌnk jam wyɨnaty tø tyikaxøꞌøktɨ!
19 Íná apɨxɨ́ niaíwɨ́ agwɨ́ egɨ́íwa tɨ́nɨ sɨnɨ niaíwɨ́ amɨŋɨ́ narɨgɨ́íwa tɨ́nɨ aŋɨ́nɨ éɨ́ upaxɨ́ mimónɨŋagɨ nánɨ aweyɨ! Arɨge nero dɨ́wɨ́yo nánɨ aŋɨ́nɨ éɨ́ yipɨ́rɨ́árɨ́anɨ? Oweoɨ.
20 Amɨdowdɨ pøktsowdɨ Dios jøts kidi ja et mgaꞌaktɨ ku ja et yꞌa̱mxuxy chaachxuxy, jøts kidi wyɨnaty yjaty ku pooꞌkxɨn xøøw;
20 Aŋɨ́nɨ éɨ́ mupaxɨ́ neaimónɨnɨgɨnɨrɨ Gorɨxomɨ rɨxɨŋɨ́ re urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ, ‘Íná imɨŋɨ́ mɨrɨpa éwɨnɨgɨnɨ. Sabarɨ́á enɨ mimónɨpa éwɨnɨgɨnɨ.’ urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ.
21 møk ja ayoꞌon yikꞌext sa̱m kaꞌ wɨndi yjatyɨn wɨneꞌen ɨxya̱m kujk ñaxy ku ña̱xwiiꞌñɨt choꞌonda̱a̱jky. Jøts ku ja ña̱xt nɨ kyaꞌukyikꞌejxnɨt jaduꞌuk nayɨdeꞌen.
21 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ seararɨŋɨnɨ. Gorɨxo xwɨ́á imɨxɨrɨ aŋɨ́na imɨxɨrɨ eŋe dánɨ ámá xeanɨŋɨ́ nimóga bagɨ́a aiwɨ sɨpí seaikárɨŋo ŋwɨ́á imónɨŋe xwɨrɨ́á ikɨxéáná xeanɨŋɨ́ rɨ́á tɨ́ŋɨ́ seaímeanɨ́árɨnɨ. Xeanɨŋɨ́ íná imónɨnɨ́á rɨpɨ tɨ́nɨ ámɨ wí xɨxenɨ imónɨnɨ́á menɨnɨ.
22 Jøts ku Dios tyikjakt ja ayoꞌon jøts jeky yꞌett, kaꞌ pøn ñɨtsoojkɨn tpa̱a̱tt; jøts kaꞌapts jadeꞌen ttuꞌunt, jaꞌagøjxp ku ttsøky ja ja̱a̱ꞌy jøts tpaꞌayøy pøn ja køꞌøm tø twɨꞌixy.
22 Gorɨxo xeanɨŋɨ́ imónɨnɨ́á apɨ nánɨ ‘Aŋɨ́nɨ pɨ́nɨ owiárɨnɨ.’ mɨyaiwiárɨpa nerɨ sɨŋwɨrɨyɨ́, ámá wíyo yeáyɨ́ uyimɨxemeapaxɨ́manɨ. Ámá xɨ́o eyíroárɨŋɨ́ eŋagɨ nánɨ xeanɨŋɨ́ apɨ nánɨ ‘Aŋɨ́nɨ anɨpá oimónɨnɨ.’ rɨnɨ́árɨnɨ.
23 ’Jøts ku wɨnet pøn mnøøꞌmxɨdɨt: “Ejxtɨ, ɨxya̱ ja Cristo midi yiknɨtsokp”, uk ñøꞌømdɨt “Ejxtɨ, ɨxem jaꞌ”, kidi xmɨbøktɨ.
23 Íná ámá wí ‘Sɨŋwɨ́ wɨnɨ́poyɨ. Yeáyɨ́ neayimɨxemeanɨ́a nánɨ arɨ́owayá xwɨ́á piaxɨ́yo dánɨ iwiaronɨ́oyɨ rarɨŋwáo riworɨnɨ.’ re searánáranɨ, wí ‘Jɨ́iworɨnɨ.’ searánáranɨ, arɨ́á mɨwipa éɨ́rɨxɨnɨ.
24 May ja wɨnda̱a̱yꞌa̱jtpɨ myeꞌendɨt jøts myikwɨnꞌøøndɨt, ñadyijyɨ ja ñadyejɨdɨt Cristo midi yiknɨtsokp, uk ñadyijyɨ ja ñabyɨkta̱ꞌa̱gɨt jadeꞌen sa̱m ja ja̱a̱ꞌy pøn Dios yjaꞌ tka̱jpxɨdɨp; jøts tna̱nkyꞌejxɨdɨt ja ejxa̱ꞌa̱n ja ejxpajt, ñadyijyɨ ttuꞌundɨt ja mɨla̱grɨ jøts ja ja̱a̱ꞌy ttawɨnꞌøøndɨt, jaꞌba̱a̱t ja twɨnꞌøønwa̱ꞌa̱ndɨt pøn ja Dios køꞌøm tø wyɨꞌijxyɨdɨ.
24 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨ seararɨŋɨnɨ. Ámá wa nɨwiápɨ́nɨmearo ‘Oxɨ́ apɨxɨ́ Gorɨxo eyíroárɨŋɨ́yo yapɨ́ wíwapɨyipaxɨ́ rɨ́a imónɨnɨ?’ nɨyaiwiro yapɨ́ wíwapɨyanɨro nánɨ wí ‘Kiraiso, arɨ́owayá xwɨ́á piaxɨ́yo dánɨ iwiaronɨ́oyɨ rarɨgɨ́o, ayɨ́ nionɨrɨnɨ.’ rɨro wí ‘Wɨ́á rókiamoarɨŋáonɨrɨnɨ.’ rɨro nero emɨmɨ́ xwé ámá sɨŋwɨ́ mɨwɨnarɨgɨ́ápɨ ero ayá rɨwamónɨpaxɨ́ bɨ ero epɨ́rɨ́árɨnɨ.
25 Patkɨꞌjyɨ meets yø ɨxya̱m ndukmadøy,
25 Píránɨŋɨ́ arɨ́á mónɨ́poyɨ. Amɨpí rɨ́wéná imónɨnɨ́ápɨ nánɨ rɨxa áwaŋɨ́ seararɨŋagɨ yapɨ́ seaíwapɨyipɨ́rɨxɨnɨrɨ nánɨ dɨŋɨ́ nɨmoro éɨ́rɨxɨnɨ.
26 kuxɨp myiknøjmɨdɨt: “Ejxtɨ, ɨxem ja aba̱k etjotp”, kidits jam mnøjkxtɨ; uk mjayiknøjmɨdɨts; “Ejxtɨ, ɨxya̱jp tam ja tøjkjøtpy”, kidits meets ja xmɨbiky.
26 Nionɨ rɨxa píránɨŋɨ́ áwaŋɨ́ searɨ́á eŋagɨ nánɨ ámá wí ‘Arɨ́á époyɨ. O ámá nánɨ dɨŋɨ́ meaŋe jɨ́amɨ ŋweanɨ.’ searáná soyɨ́né arɨ́á nɨwiro mupa éɨ́rɨxɨnɨ. Wí ‘Arɨ́á époyɨ. O aŋɨ́yo ná ínɨmɨ yumɨ́í ŋweanɨ.’ searáná arɨ́á mɨwipa éɨ́rɨxɨnɨ.
27 Ku ø nmeꞌent, jadeꞌen ø nmeꞌent sa̱m wyɨdsukyɨn ku ja kyaxɨꞌɨky jam xøbɨdsimy, nayɨdeꞌents ja nay jatyɨ kyaxøꞌkmɨ xøjexy jam tsa̱jpwemp.
27 Ámá imónɨŋáonɨ nɨweapɨrɨ́ná ápiaŋwɨ́ nerɨ́ná aŋɨ́ ɨkwɨ́rónɨŋɨ́ nɨmɨnɨ wɨ́á ókiarɨŋɨ́pa nionɨ enɨ wɨ́á nókía weapɨmɨ́á eŋagɨ nánɨ ámá wí ‘O yumɨ́í e ŋweanɨ.’ searánáyɨ́, arɨ́á mɨwipa éɨ́rɨxɨnɨ.” nurɨrɨ
28 Nɨdukɨꞌɨyɨ meets ja xnɨja̱wɨt ku nmeꞌent.
28 awa re oyaiwípoyɨnɨrɨ, “Nionɨ weapɨmɨ́aé nánɨ ámá áwaŋɨ́ wí rɨpaxɨ́ menɨnɨ. Ámá nɨ́nɨ sɨŋwɨ́ nanɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.” oyaiwípoyɨnɨrɨ ewayɨ́ ikaxɨ́ rɨpɨ urɨŋɨnigɨnɨ, “Naŋwɨ́ pɨyɨ́ weŋe apurɨ́ obaxɨ́ pénarɨŋɨ́rɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
29 ’Kuuyɨ ja ayoꞌon jadeꞌen yꞌukna̱xt, wɨnets ja xøøw yꞌookt, wɨnets ja poꞌ kaꞌ yꞌukꞌa̱nɨt, jøts ja ma̱a̱dsa̱ꞌ kya̱ꞌa̱dɨt. Ku ja tsa̱jp yꞌadøtspøjkøxnɨt, tukɨꞌɨyɨ tum jadeꞌen yja̱ttɨt ti jaty jam ejtp tsa̱jpwemp.
29 Ámɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “E nerɨ aí xeanɨŋɨ́ apɨ nɨ́nɨ rɨxa nɨseaímeámáná eŋáná apaxɨ́ mé sogwɨ́ sɨ́á yinɨrɨ emá wɨ́á mónɨpa erɨ siŋɨ́ aŋɨ́namɨ dánɨ exweánowirɨ erɨ amɨpí eŋɨ́ eánɨŋɨ́ aŋɨ́namɨ eŋɨ́yɨ́ úpɨyinɨrɨ erɨ rɨxa nemáná eŋáná
30 Wɨnetnɨmts ja xꞌejxtɨt jam tsa̱jpwemp midi øts jawyeen na̱nkyꞌejxɨp, jøts ja na̱xwiiꞌñɨt ja̱a̱ꞌy nɨꞌijtyɨ ya̱ꞌa̱xtɨt, jøts tꞌejxtɨt jøts ku ø nmɨmeꞌent yootsjøtpy ja nmøkꞌa̱jtɨn jøts ja kunuuꞌkxɨn.
30 nionɨ ekɨyiŋɨ́nɨŋɨ́ niga nɨweapɨrɨ ámá nɨyonɨ sɨŋánɨ wimónáná ámá gwɨ́ arɨ́ arí nɨ́nɨ ámá imónɨŋáonɨ nikɨ́nɨmɨ gɨ́ eŋɨ́ eánɨŋɨ́ tɨ́nɨ aŋɨ́ pɨrɨ́yo dánɨ agwɨ́ tɨ́nɨ weaparɨŋagɨ sɨŋwɨ́ nɨnanɨróná ŋwɨ́ eapɨ́rɨ́árɨnɨ.
31 Wɨnets ja puxujx yikmadoꞌot møkꞌampy jøts ø ndanɨgaxtɨt ja a̱nkɨlɨstøjk, jaꞌats twa̱a̱mukøjxp pøn jaty ø njaꞌajtpy wɨneꞌen na̱xwiiꞌñɨt ja̱a̱ꞌy amuum tukꞌojkyɨ tuktsa̱jpꞌagɨda̱ꞌa̱ky.
31 E yarɨ́ná pékákɨ́ aga eŋɨ́ tɨ́nɨ rɨnɨ́agɨ nionɨ gɨ́ aŋɨ́najowa ámá oxɨ́ apɨxɨ́ Gorɨxo eyíroárɨŋɨ́yɨ́ xwɨ́á rɨrí nɨrímɨnɨ amɨ gɨmɨ ŋweagɨ́áyo wirɨmeapɨ́rɨ urowárɨmɨ́árɨnɨ.
32 ’Øy xꞌukja̱ꞌgyukɨdɨt yø madya̱ꞌa̱ky ku yø iigɨ kipy yiknɨmadya̱ꞌa̱ky: Ku ja yꞌawa̱j yꞌaxeeñ uꞌnknɨm, jøts pyɨdsimy ja yꞌa̱a̱y, jadeꞌents meets ja xnɨja̱wɨ ku ja yꞌa̱nda̱ꞌa̱kwa̱nɨ.
32 “Soyɨ́né ewayɨ́ ikaxɨ́ íkɨ́á pikɨ́na nánɨ rɨnɨŋɨ́pɨ nánɨ dɨŋɨ́ nɨmoro nɨjɨ́á imónɨ́poyɨ. Íkɨ́á pikɨ́na mɨmiŋwɨ́ neánowimáná ámɨ iniɨgɨ́ sɨxɨ́ nínɨrɨ rɨxa mɨŋɨ́ ináná, ‘Rɨxa xwiogwɨ́rɨ́anɨ?’ yaiwiarɨgɨ́árɨnɨ.
33 Nayɨdeꞌents ɨdøꞌøn ja nbɨkta̱a̱jkɨ ku ja ayoꞌon jadeꞌen xꞌejxtɨt, jadeꞌents meets ja xnɨja̱wɨt jøts ku wyɨngøñ juunɨ ja tɨɨdyuꞌunɨn ña̱xkɨda̱ꞌa̱kt, tyimyꞌɨxaanɨ døꞌøn ja wyɨnaty jøts ja jadeꞌen yja̱tt.
33 Sɨŋwɨ́ e nɨwɨnɨro yaiwiarɨgɨ́ápa nionɨ seararɨŋáyɨ́ nɨ́nɨ imónarɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná re yaiwíɨ́rɨxɨnɨ, ‘O nɨweapɨnɨ nánɨ rɨxa ɨ́wí énɨŋɨ́ rɨrónapɨnɨ? Oyɨnɨ.’ yaiwíɨ́rɨxɨnɨ.
34 Jadeꞌen øts ɨdøꞌøn nwa̱ꞌa̱ñ, jøts ku ja jaayɨ jadeꞌen yja̱tt na̱mgaꞌanɨm yꞌooꞌkøxtɨ pøn jaty ja jujkyꞌa̱jttɨp ɨxya̱m.
34 Nepa seararɨŋɨnɨ. Ámá ríná ŋweagɨ́áyɨ́né wiyɨ́né sɨnɨ mɨpé ŋweaŋáná amɨpí nionɨ seararɨŋápɨ nimónɨnɨ́árɨnɨ.
35 Na̱jxp yꞌity yø na̱a̱jx tsa̱jp, øy yø juunɨ kyudɨgøꞌøty, jøts øts nꞌayuujk nɨjuunɨ yø kyakixy kyanaxy kunɨm jadeꞌen tyimyja̱tt.
35 Aŋɨ́na tɨ́nɨ xwɨ́árí tɨ́nɨ anɨpá imónɨnɨ́á eŋagɨ aiwɨ xwɨyɨ́á nionɨyá wí surɨ́má imónɨnɨ́ámanɨ.
36 ’Kaꞌats pøn tnɨja̱wɨ pønɨ ti xøøw pønɨ ti jumøjt ja jadeꞌen yja̱tt, nɨ ja a̱nkɨlɨstøjk ja tkanɨja̱wɨdɨ pøn jap tsa̱jpjøtpytɨ, jøts nɨ øts ja køꞌøm nganɨja̱wɨ. Tuꞌugyɨ ja Dios Teety ja tnɨja̱wɨ.
36 “Nionɨ ámɨ gínɨ gíná nɨweapɨmɨ́á nánɨyɨ́ ámá nɨ́nɨ aiwɨ wo nɨjɨ́á mimónɨnɨ. Aŋɨ́najɨ́ aiwɨ nionɨ aiwɨ nɨjɨ́á mimónɨŋwɨnɨ. Sa gɨ́ áponɨ nɨjɨ́árɨnɨ.
37 ’Nayɨdeꞌen sa̱m ja Noé yja̱jty, nayɨdeꞌents jadɨgojk yja̱tt ku ø nmeꞌent.
37 Ámá imónɨŋáonɨ ámɨ weapáná ámá Nowao tɨ́ŋíná yagɨ́ápa axɨ́pɨ yarɨŋagɨ́a wɨnɨmɨ́árɨnɨ.
38 Ku døꞌøn jekyɨp, ku ja ayoꞌonduu wyɨnaty kaꞌanɨm myiñ, jøts ja ja̱a̱ꞌy wyɨnaty yikxon yjanchkaydɨ yjanchꞌuuktɨ jotkujk, pømbɨ amajtskɨp, pømbɨ yꞌuꞌnk ñøøx jam tnɨꞌadsoꞌowɨp jøts ya̱a̱ꞌbyøkt, jaaba̱a̱t jadeꞌen yja̱a̱ktyimyꞌadøꞌøtstɨ ku ja Noé tyøjkɨyɨɨꞌñ jap møj ba̱rkɨjøtpy;
38 Iniɨgɨ́ waxɨ́ sɨnɨ nɨróga mɨwiápɨ́nɨmeapa eŋáná ayɨ́ sɨ́á Nowao sɨpɨxɨ́yo páwinɨ́e nánɨnɨ re néra ugɨ́awixɨnɨ. ‘Gorɨxo iniɨgɨ́ waxɨ́ tɨ́nɨ xwɨrɨ́á wí neaikɨxenɨ́ámanɨ.’ nɨyaiwiro aiwá nɨro iniɨgɨ́ nɨro néra nuro apɨxɨ́ nɨŋwɨrára uro nɨmeáa uro néra núɨsáná
39 jøts nɨgɨdiyɨ ja tyimyꞌejxtøø ku ja møktuu ku ayoꞌonduu myiiñ, jøts ja nøøgom ja ojts yiktsoꞌonguixyɨdɨ. Nayɨdeꞌents ɨdøꞌøn nøjkx yjaty ku ø nmemɨt, kaꞌap pøn xjøpꞌejxtɨt.
39 ‘Pí pí neaímeanɨ́árɨ́anɨ?’ mɨyaiwí néra warɨ́ná iniɨgɨ́ waxɨ́ nɨmárómɨ uŋɨnigɨnɨ. Ámá imónɨŋáonɨ ámɨ nɨweapɨrɨ́ná ámá maiwí axɨ́pɨ e néra warɨŋagɨ́a wímeámɨ́árɨnɨ.
40 Wɨna̱a̱gɨn ja̱a̱ꞌy jam wyɨnaty namajtsk tyundɨ jam ka̱mjotp; tuꞌukts ja ñɨtsoꞌokꞌa̱tt jøts jaduꞌuk wyɨndɨgøꞌøty.
40 Sɨ́á nionɨ weapɨmɨ́áyimɨ ámá waú, aiwá omɨŋɨ́yo yarɨgɨ́íwaú gɨ́ aŋɨ́najowa wɨ́omɨ nɨwirɨmearo aí wɨ́omɨ e wárɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.
41 Jøts wɨna̱a̱gɨn tøꞌøxyøjk jam wyɨnaty namajtsk yjøtstɨ; tuꞌukts ja ñayɨdeꞌen ñɨtsoꞌokꞌa̱tt jøts jaduꞌuk wyɨndɨgøꞌøty.
41 Apɨxɨ́ wípaú enɨ pɨrawá yunɨ́ ikɨxémɨ́ yarɨ́ná wɨ́ímɨ nɨwirɨmearo wɨ́ímɨ e wárɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.
42 ’Nayjøpꞌejxɨdɨts meets, kumɨ kaꞌ xnɨja̱wɨdɨ pønɨ juunɨ ø nmeꞌent.
42 Ayɨnánɨ soyɨ́né awínɨŋɨ́ ŋwearɨ́ɨnɨ. Dɨxɨ́ Ámɨnáonɨ bɨmɨ́á nánɨ soyɨ́né majɨ́á imónɨŋagɨ́a nánɨ dɨŋɨ́ tɨ́nɨ ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.
43 Ukmadowdam ya̱ꞌa̱t, ku nꞌukmadya̱a̱jkɨnt ku pøn kudøjk wyɨnaty tꞌuknɨja̱wɨ juunɨ yja̱ꞌa̱tt ja maaꞌtspɨ ku koots, ¿ti jats ja jujky kyadsuna̱xt, ti jaa ja tmajtstuꞌutt ja tyøjk jøts wan ja maaꞌtspɨ tyikꞌawa̱tsnɨdɨ?
43 Ewayɨ́ ikaxɨ́ rɨpɨ nánɨ enɨ dɨŋɨ́ mópoyɨ. Ámá wo, aŋɨ́ xiáwo ‘Ɨ́wɨ́ meaarɨŋo sɨ́á rɨyimɨ ríná bɨnɨrɨ́enɨŋoɨ?’ nɨyaiwirɨ sɨŋwɨrɨyɨ́, awí nɨŋwearɨ́ná xe nɨ́kwirɨ opáwinɨrɨ sɨŋwɨ́ wɨnɨmɨnɨrɨ eŋɨ́manɨ.
44 Paty ɨdøꞌøn nnøjmɨdɨ, jøts jøpꞌijxy xyikꞌettɨt ya̱m meets ja xkagumay ku øts jotmøñ nmeꞌent.
44 Ámá imónɨŋáonɨ weapɨmɨ́áyi nánɨ enɨ soyɨ́né sɨnɨ majɨ́á eŋagɨ́a nánɨ awínɨŋɨ́ ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
45 ’Pømbɨ tumbɨ døꞌøn wijy, jaꞌats ɨdøꞌøn ja tyimyɨda̱ꞌa̱mp pøn jaty ja wɨndsøn jam yiktsɨnaapy tyøjkjotp, jøts ja aba̱a̱dɨ tmoꞌot kyaaky yjɨɨꞌkxy.
45 Jisaso ewayɨ́ ikaxɨ́ ámɨ bɨ urɨmɨnɨrɨ nánɨ yarɨŋɨ́ re wiŋɨnigɨnɨ, “Omɨŋɨ́ wiiarɨŋɨ́yɨ́ wo xegɨ́ bosoyá maŋɨ́ arɨ́á nɨwirɨ dɨŋɨ́ neŋwɨperɨ nerɨ́náyɨ́ arɨge imónɨnɨ? O re imónɨnɨ. O omɨŋɨ́ rɨpɨ nánɨ bosɨwo oimónɨrɨ xegɨ́ boso rɨ́peaŋorɨnɨ. O xegɨ́ bosoyá omɨŋɨ́ wiiarɨgɨ́áyo umeirɨ aiwá yaŋɨ́ umeirɨ yarɨŋorɨnɨ.
46 ¿Kidi jaꞌajɨp nekɨm pøn ja wyɨndsøn pa̱a̱jtɨp, jøts ku ja ɨxam kaꞌpxy tpaduñ sa̱ ja tø yikꞌaneꞌemy ku ja wyɨndsøn yja̱ꞌa̱ty?
46 Boso amɨ dánɨ nɨbɨrɨ xegɨ́ bosɨwo rɨ́peaŋo xámɨ yagɨ́pa axɨ́pɨ píránɨŋɨ́ yarɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́náyɨ́, bosɨwo yayɨ́ owinɨnɨ.
47 Janch øts ɨdøꞌøn nwa̱ꞌa̱ñ, jaꞌabɨ tumbɨ døꞌøn ja wɨndsøn pyɨkta̱ꞌa̱kp jøts ja ttukꞌejxꞌett tukɨꞌɨyɨ pønɨ ti jaty ja jam yjagyejpy.
47 Nepa seararɨŋɨnɨ. O píránɨŋɨ́ yarɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́náyɨ́, xegɨ́ omɨŋɨ́ nɨ́nɨ enɨ menɨ́a nánɨ rɨ́peanɨ́árɨnɨ.
48 Kuts ja tumbɨ kyaꞌøyꞌa̱tt, ku nɨchøky wyɨnmaꞌaty jøts ku wyɨndsøn kaꞌ chojkja̱ꞌa̱ty,
48 E nerɨ aiwɨ bosɨwɨ́ axo ‘Gɨ́ boso yapapɨ́nɨ bɨnɨmenɨŋoɨ.’ nɨyaiwirɨ
49 jøts ja tjemdumbɨna̱xwa̱ꞌjkɨ ttedumbɨna̱xwa̱ꞌjkɨ ja wyɨndsøn tyumbɨ, uk myuꞌugyɨ kyuꞌuxyɨ møøt ja amuꞌukyja̱a̱ꞌdyɨ,
49 xegɨ́ omɨŋɨ́ anɨ wiiarɨgɨ́áwamɨ iwaŋɨ́ nɨméperɨ ámá papɨkɨ́ yarɨgɨ́á wa tɨ́nɨ iniɨgɨ́ nɨro aiwá nɨro néra nurɨ́ná
50 jøts kuts ja wyɨndsøn wyɨmbett agumonɨ ya̱m ja tkajøpꞌijxy jaꞌabɨ xøøw;
50 ‘Boso sɨ́á rɨyimɨ nɨbɨnɨmenɨŋoɨ.’ nɨyaiwirɨ yarɨŋɨ́yɨ́ wɨyimɨ, sɨ́á xɨ́o bɨnɨyimɨ majɨ́á nimónɨrɨ yarɨŋɨ́yimɨ boso rɨxa nɨrémónapɨrɨ re winɨ́árɨnɨ.
51 jøts ja yikxon tyagubatɨt, nayɨdeꞌen yiktuꞌunt sa̱m ja ja̱a̱ꞌdyɨ pøn ja wɨnꞌøøꞌnk ttunkꞌa̱jttɨp. Jøts ya̱ꞌa̱xt yjøꞌøt tmɨwɨngɨdsetst tmɨꞌagɨdsetst ja ayoꞌon.
51 Omɨ mɨŋɨ́ nɨwákwirɨ ámá naŋɨ́ ero sɨpí ero yarɨgɨ́áyɨ́ tɨ́ŋɨ́ e wárɨnɨ́árɨnɨ. E rɨ́nɨŋɨ́ xwé winarɨ́ná ŋwɨ́ earo magí írónɨro epɨ́rɨ́erɨnɨ.” Jisaso ewayɨ́ xwɨyɨ́á e urɨŋɨnigɨnɨ.

Ler em outra tradução

Comparar com outra