Marcos 10

MPJ vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Palunyajanuya Jiijajkamu wangka-nintikaja kujungkaya yanu parna kujupakutu, Juutiyakutu. Yanurranpaya karru Juutunja. Ka-jananyaya martu yarnngakuyarra kujungkarringu ka wanarnu Jiijajmalungka. Ka-jananya puntu yarnnga nintijunkupayi. Jilanyangulyu-jananya nintijunkupayi,
1 Levantando-se Jesus, partiu dali para os termos da Judéia, e para além do Jordão; e do novo as multidões se reuniram em torno dele; e tornou a ensiná-las, como tinha por costume.
2 Palujanu Parajikajaluraya yanu Jiijajpa japilkuraku. Jilanyaya kulilpayi, “Yiipi Jiijajju pakiwana wajalku ngulala kuutja wajalku.” Jiijajparaya jilanya japirnu, “Kaji, Muujajmili wangka jilanya nyininpa?, Yirnalungku wanti kanyilkuka parlanyarrikuka kurtingku?”
2 Então se aproximaram dele alguns fariseus e, para o experimentarem, lhe perguntaram: É lícito ao homem repudiar sua mulher?
3 Jiijajju-jananya puntajilu japirnu, “Ngana-janampa julyju wajarnu Muujajju, nyupararrapula nyinara?”
3 Ele, porém, respondeu-lhes: Que vos ordenou Moisés?
4 Wajarnuluya, “Muujajju-janampa wajarnu palyaya yiyalkuraku nyupa walyja, mirlimirlingka wakanyjalunga. Kala palya mirlimirliwinti yiyalku.”
4 Replicaram eles: Moisés permitiu escrever carta de divórcio, e repudiar a mulher.
5 Ka Jiijajju-janampa wajarnu, “Mitunyjarrikajaya purtu kulilpa nyinapayi. Palujanu Muujajju-janampa wangka palu wakarnu, nyupanyurra kurtingkuraku. Yiltanyurra palukajayuru purtu kulilpa nyininpa.
5 Disse-lhes Jesus: Pela dureza dos vossos corações ele vos deixou escrito esse mandamento.
6 Julyju Mama ngarnawarrapurlukalu-pulanya nyupararra nyinajunu, palujanu mirtaya nyupakaja kurtingkupayi. Jilanya Mamamili wangka julyjujanu nyinani.
6 Mas desde o princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 — ausente —
7 Por isso deixará o homem a seu pai e a sua mãe, {e unir-se-á à sua mulher,}
8 — ausente —
8 e serão os dois uma só carne; assim já não são mais dois, mas uma só carne.
9 Mamalu-pulanya jilanya nyinajunu, mirta-pulanya martu kujupalu wajalku jaalpupula nyinakura.”
9 Porquanto o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
10 Jiijajmaluya yanu jarrpangu mayangka nyinapayi. Palungkaluya japirnu palunyakurnu wangka-nintikajalu, palunya wangka.
10 Em casa os discípulos interrogaram-no de novo sobre isso.
11 Jiijajju-jananya wajarnu, “Nyupararrapula nyinanyjanju mirta nyupangku yiyala!, kujupa mankukijalu. Jampangku nyupa yiyalku, jilanyalunga Mamamili luwu warlangkuni.
11 Ao que lhes respondeu: Qualquer que repudiar sua mulher e casar com outra comete adultério contra ela;
12 Wantilu yirna junku yanku, ka manku yirna kujupa, jilanyalunga Mamamili luwu warlangkuni.”
12 e se ela repudiar seu marido e casar com outro, comete adultério.
13 Palujanuya martukajalu jijikaja katipayi Jiijajkarti, yampulkuraku. Kulilpayiya martukajalu “Jiijajju-jananya julyju yampulpayi, kalu Mamangka wangkapayi, jijikaja-jananya ngampurrju kanyilkura.” Kayilapa-jananyaya martukaja marrkulpayi, Jiijajmili wangka-nintikajalu, “Mirtaya-jananya jijikaja kangkurakurni!”
13 Então lhe traziam algumas crianças para que as tocasse; mas os discípulos o repreenderam.
14 Ka-janampa Jiijajpa wirrilyirringu palumili wangka-nintikajaku, Ka-jananya marrkurnu, “Jurra-jananyaya!, kangkurakurniya jijikaja ngayukutu. Jiji ngaakajayuru Mamalu-jananya ngampurrju kanyini, palumili walyjakaja.
14 Jesus, porém, vendo isto, indignou-se e disse-lhes: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
15 Wangka ngaanyaya kulila! Mamalu-jananya ngampurr kanyirni, palunyakurnu puntu walyja. Jijiluya wangka kujupamili kulini, mirta ngangkura junkuni, paki. Palujanunyurra martukajalu ngayumilikamu Mamamili wangka kulinmalpa jii jijiyurulu, mirtanyurra ngangkura junkumalpa, paki. Palujanunyurra Mamamili walyjakaja kujungka nyinaku.”
15 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de maneira nenhuma entrará nele.
16 Palunyajanu-jananya Jiijajju yampurnu jijikaja, kalu wangkapayi Mamangka.
16 E, tomando-as nos seus braços, as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Jiijajkamu wangka-nintikajaya yankukija, ngurra kujupakutu. Ka puntu kujupalu pinirringu Jiijajkutu. Ka pupatingu kalu japirnu, “Nintipuka! Kunyjunyun nyuntu. Wanyjalarrikurna wankarna nyinakija, wulu?”
17 Ora, ao sair para se pôr a caminho, correu para ele um homem, o qual se ajoelhou diante dele e lhe perguntou: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
18 Jiijajjura japirnu, “Nganakurnin japirnu palunya wangka, kunyjunyurna ngayu?, Mama ngarnawarrapurlukawiyaju kunyjunyu nyininpa.”
18 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? ninguém é bom, senão um que é Deus.
19 Jiijajjulu wajarnu, “Nyuntun junga nyinaku wangka ngaakajaku. Martulun mirta pungku martu kujupa mitu. Martuluran mirta yirna kujupaku wanti kangku. Martu kujupakuran mirta manku ngulyulu. Martu kujupangkalun mirta paki kajalku. Mamakukamu yakurtikuran kunyjunyu nyinama!, mirta-pulanyan nganarnpuwa!”
19 Sabes os mandamentos: Não matarás; não adulterarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; a ninguém defraudarás; honra a teu pai e a tua mãe.
20 Puntu palunyalu Jiijajja wajarnu, “Wangka palunyakajaku jungarna-janampa nyinapayi. Warrinyjirna junga nyinangu, kuwarrirna wulu junga nyinani.”
20 Ele, porém, lhe replicou: Mestre, tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
21 Jiijajjura nyarrurringura wajarnu, “Nyuntu jungaminyirri nyinaku ngaakajan jilanya ngapilku. Wartakajakamun maya jalamunku, kayilapan mani manku, ka-jananyan kangku yungku nyarrukaja. Nyuntun maniparni nyinaku, palujanu jungajun nyinaku. Palujanunta Mamalu ngula ngurrangka ngampurrju kanyilku, wanka wulu nyinakura.”
21 E Jesus, olhando para ele, o amou e lhe disse: Uma coisa te falta; vai vende tudo quanto tens e dá-o aos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
22 Ka puntu palulu purtu kulirnu, mirta jalamulkijalu wartakamu maya. Wirla walykurringu, ka yanu.
22 Mas ele, pesaroso desta palavra, retirou-se triste, porque possuía muitos bens.
23 Jiijajju-janampa wajarnu, palumili wangka-nintikajaku, “Mamalu-jananya ngampurrju kanyilku palumili walyjakaja. Kaya warta majukajawintilu purtuya kulilku wartakajaya junku yankuraku, kayilapaya Mamamili walyjakajangka nyinakuraku, palumili ngurrangka, mirtaya jiingka kurrungku wartakajawinti.”
23 Então Jesus, olhando em redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
24 Wangkanintikajaluya purtu kulirnu wangka jiiku, warta majukajaku. Wiyawanaluya kulilpayi, “Mamalura wartakaja maju yungu, jiijanura pukurlpara nyininpa. Yiltaya warta majuwintikajaya Mamamilingka puntu walyjangka nyinaku.” Jiijajju-jananya wajarnu, “Wangkanintikaja, kulilarniya! Mamamili puntu walyjakajaya nyinaku. Warta majukajawintiluya purtu kulilku, kujungkarrikuraya nyinaraku, jumajiya wartakajaku pukurlpa nyininpa.
24 E os discípulos se maravilharam destas suas palavras; mas Jesus, tornando a falar, disse-lhes: Filhos, quão difícil é {para os que confiam nas riquezas} entrar no reino de Deus!
25 Kamalpa purtu kurrungku niitulja tapurrja, paki. Paluyuru wartawintikajaya purtu kurrungku mamamili ngurrangka, jumajiya mikurrini wartakamu maniku.”
25 É mais fácil um camelo passar pelo fundo de uma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Wangkanintikajaluya jilanya pakiwana kulilpayi, “Mamalu-jananya wartakajakamu mani yungu wartakajawinti, palujanu Mamalu-jananya kangku ngampurrju kanyilku palumili ngurrangka.” Palujanu jilanya-ngkuya japirnu wangka-nintikajalu, “Ngana kujupa wanka wulu nyinaku Mamamili ngurrangka? Wajarnu-lanya wartakajawintiya mirta nyinaku.”
26 Com isso eles ficaram sobremaneira maravilhados, dizendo entre si: Quem pode, então, ser salvo?
27 Jiijajju-jananya nyangu, ka wajarnu, “Martulu purtu kulilku Mamamili walyjakajangka-jananya nyinakura. Mamaluwiyaju kuliraka kangku nyinajunku palumili ngurrangka.”
27 Jesus, fixando os olhos neles, respondeu: Para os homens é impossível, mas não para Deus; porque para Deus tudo é possível.
28 Piijalu Jiijajja wajarnu, “Ngayurtinjulaju wartakamu mayalurrju, ka martu walyjakajalurrju junu yanu. Kalajunta nyuntungka kujungkarringu nyininpa.”
28 Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 — ausente —
29 Respondeu Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou irmãos, ou irmãs, ou mãe, ou pai, ou filhos, ou campos, por amor de mim e do evangelho,
30 — ausente —
30 que não receba cem vezes tanto, já neste tempo, em casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições; e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Parnangkaya kuwarri maajakaja nyininpa, ngula ngurra palungkaya warrkamupurluka nyinaku. Ka kujupakajaya kuwarri warrkamupurlukakaja nyininpa, ngulaya ngurra palungka maajakaja nyinaku.”
31 Mas muitos que são primeiros serão últimos; e muitos que são últimos serão primeiros.
32 Palunyajanuya Jiijajmapuya tawunkarti Jarujalumukarti yanu. Palumili wangka-nintikajaya marlakarti yanu, ngurlurringkupayiya. Marlawanaya laltu kujupa yankupayi, ngurlurripayiya. Jiijajpa-janampa palumili wangka-nintikajaku mirrangu ka katingu-jananya martu laltungkamarra. Wangkangu-jananya jilanya,
32 Ora, estavam a caminho, subindo para Jerusalém; e Jesus ia adiante deles, e eles se maravilhavam e o seguiam atemorizados. De novo tomou consigo os doze e começou a contar-lhes as coisas que lhe haviam de sobrevir,
33 Ka-jananya wajarnu, “Ngangkulaya! Wulikajala yaninpa Jarujalumkarti, ka ngurra palungkarniya manku, martu yarnngaku marlpa, karniya kangku Yatilyparakukartikamu Muujajmili wangkapurlukakajakarti. Jiikajalurniya kangku kuutja yikijunku, ka wajalkurniya miturntalkuraku.
33 dizendo: Eis que subimos a Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas; e eles o condenarão à morte, e o entregarão aos gentios;
34 Palujanurniya kangku Juwuparnikajakarti. Jiikajalurniya nyurnimanku, karniya wiipuwintilu pungku. Palujanurniya wiltijunku, karna miturriku. Palujanurna mitu ngarriku karrpu kujarrangka, karna wankarriku pakalku.”
34 e hão de escarnecê-lo e cuspir nele, e açoitá-lo, e matá-lo; e depois de três dias ressurgirá.
35 Palunyangkapula Jayimijjukamu Jaanju yanu Jiijajkarti japirnu, kurtararralu, “Nintipuka! Kulirninpaliju japilkijalijunta. Yiipi ngayululijunta japilku, palyan jilanya palyalku?”
35 Nisso aproximaram-se dele Tiago e João, filhos de Zebedeu, dizendo-lhe: Mestre, queremos que nos faças o que te pedirmos.
36 Jiijajju-pulanya puntajilu japirnu, “Nganapulan kulirni? Wanyjalmalkurnangkupula?”
36 Ele, pois, lhes perguntou: Que quereis que eu vos faça?
37 Wajarnupula jilanya, “Nyuntun ngula maaja maju nyinaku. Kajila maaja maju yupalpa nyinaku? Kuwarri-linyajun jamartapungku, maajaliju nyinara.”
37 Responderam-lhe: Concede-nos que na tua glória nos sentemos, um à tua direita, e outro à tua esquerda.
38 Jiijajju-pulanya wajarnu, “Kuwarrirniya warrkiraka pungku. Kujungka-lanyaya warrkiraka pungku? Jilanyapulan kulini?”
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis; podeis beber o cálice que eu bebo, e ser batizados no batismo em que eu sou batizado?
39 Kapula palu kujarralu wajarnu, “Yuwa, paluwanaliju kulini.”
39 E lhe responderam: Podemos. Mas Jesus lhes disse: O cálice que eu bebo, haveis de bebê-lo, e no batismo em que eu sou batizado, haveis de ser batizados;
40 Ka Mamaluwiyaju wajalku ngayungkarni maaja kujupa nyinakurakurni, mirtarna ngayulu wajalku.”
40 mas o sentar-se à minha direita, ou à minha esquerda, não me pertence concedê-lo; mas isso é para aqueles a quem está reservado.
41 Ka Jiijajmili wangka-nintikajaluya kulirnu, kaya Jayimijkukamu Jaanku wirrilyirringu-pulampaya, jumajipula maaja nyinakijalu.
41 E ouvindo isso os dez, começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Palujanu Jiijajpa-janampa mirrangu ngamurriraya kulilkuraku. Ka-janampa wajarnu, “Ngangkulaya! Juwuparnikajaya yarnnga maaja-janampaya wiltu nyinani. Wirrilyilu-jananyaya kanyini. Jilanyakunyurra ninti nyinani.
42 Então Jesus chamou-os para junto de si e lhes disse: Sabeis que os que são reconhecidos como governadores dos gentios, deles se assenhoreiam, e que sobre eles os seus grandes exercem autoridade.
43 — ausente —
43 Mas entre vós não será assim; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será esse o que vos sirva;
44 — ausente —
44 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será servo de todos.
45 Ngayurna martuku yarnngaku marlpa yanurni warrkamurna-ngkuya martu wulikajaku ngapilkura. Jilanyarnara warrkamu Mamaku ngapilku, karna miturriku martuya yarnnga wankarriraku. Mirtarna yanu ngaa parnakarti martukajalujuya warrkamu ngapilkura, maaja majuku, paki.”
45 Pois também o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
46 Yanuya tawunkutu Jirikukutu jarrpanguya nyinapayi, Jiijajmapu. Palujanuya ngurra kujupakartiya yankupayi martukajalurrju. Yanuya tawunja yawujayiti nyangu puntu pampuru ruutungka nyinapayi, yini Patamiyajpa, Timiyajaku kaja nyinapayi. Maniku-jananya japilpayi martukaja.
46 Depois chegaram a Jericó. E, ao sair ele de Jericó com seus discípulos e uma grande multidão, estava sentado junto do caminho um mendigo cego, Bartimeu filho de Timeu.
47 Jiijajpa Najarajamartaji wati yanu wangkayila kulirnu pampurulu. Ka wiltu mirrangu Jiijajku, “Jiijajpawu! Nyuntun Tayipitmili marlajanu! Yarrarni nyarrurriju!”
47 Este, quando ouviu que era Jesus, o nazareno, começou a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
48 Kaya martukaja kurranyiya yankupayi, jiikajaluya marrkurnu, “Yaka nyina!” Palujanu wulura wiltu mirrapayi. “Nyuntun Tayipitmili marlajanu! Yarrarni nyarrurriju!”
48 E muitos o repreendiam, para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim.
49 Jiijajju kulirnu ka yikingu wajarnu, “Mirrara ngalyarnirni yankuraku!” Pampuruku palunyakuraya mirrangu. Wajarnuluya, “Pakala pukurlpa!, mirraninpangku.”
49 Parou, pois, Jesus e disse: Chamai-o. E chamaram o cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo; levanta-te, ele te chama.
50 Palunyajanu kuurtungku tikamaturnu wirrupungu, ka wala yanu Jiijajkarti.
50 Nisto, lançando de si a sua capa, de um salto se levantou e foi ter com Jesus.
51 Jiijajjura japirnu, “Nyaakuran mirrangu? Nganarnangku ngapilku?” Wajarnulu, “Maaja, kururni pampula!”
51 Perguntou-lhe o cego: Que queres que te faça? Respondeu-lhe o cego: Mestre, que eu veja.
52 Jiijajjura wajarnu, “Nyamu, yanama!, ngayurnin maparnpa kulirnu, maju. Palunyajanun kurun palyarringu.” Yilta, kuru palyarringu Jiijajja kujungkalu yanu, pukurlpa.
52 Disse-lhe Jesus: Vai, a tua fé te salvou. E imediatamente recuperou a vista, e foi seguindo pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra