Mateus 21

MPA vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Yesu na bhabhulwa bhaki pabhaheghali ku Yelusalemu na kuhika ku Besifage pachitombi cha Mizeituni, akabhatumiki bhabhulwa bhaki bhabheli,
1 Quando já se aproximavam de Jerusalém, Jesus e seus discípulos chegaram a Betfagé, no monte das Oliveiras. Jesus enviou na frente dois discípulos.
2 akabhapwaghile “Njendanya mpaka ku chijiji chechibhi palongi jinu na anamulihimanya liponda likongakiki na mwanaliponda papamu naku. Mkaghabhopula na mkaghaleta kwango.
2 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão uma jumenta amarrada, com seu jumentinho ao lado. Desamarrem os animais e tragam-nos para mim.
3 Ngati mundu anandaluki chokapi, mumpwaghilaje, ‘Bambo alipala,’ najombi anaandekilaje.”
3 Se alguém lhes perguntar o que estão fazendo, digam apenas: ‘O Senhor precisa deles’, e de imediato a pessoa deixará que vocês os levem.”
4 Lijambu haleli likahengakiki nahuli ghala ghaghakapwagakiki na mlota waka Chapanga ghatimilaje.
4 Isso aconteceu para cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “Mubhapwagila bhandu bha muchi wa Sayuni.
5 “Digam ao povo de Sião: ‘Vejam, seu Rei se aproxima. Ele é humilde e vem montado num jumento, num jumentinho, cria de jumenta’”.
6 Bhela, bhabhulwa bhala bhakapiti, na kuhenga ngati Yesu moakabhalaghalakile.
6 Os dois discípulos fizeram como Jesus havia ordenado.
7 Bhakaliletiki liponda lela, na mwana waki, bhakajaliki ingobhu yabhu panani ja liponda, na Yesu akatemi panani jaki.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho e puseram seus mantos sobre o jumentinho, e Jesus montou nele.
8 Lipogha likolongwa la bhandu lakajaliki ingobhu yabhu mwindela, na bhandu bhangi bhakahekiki mambandi gha mikongu, na kughajala mwindela.
8 Grande parte da multidão estendeu seus mantos ao longo do caminho diante de Jesus, e outros cortaram ramos das árvores e os espalharam pelo chão.
9 Lipogha la bhandu lelundongulile na lela lelunjengalyaje lakajamalili kwa sauti ngolongwa, “Alumbalikaje Mwana waka Daude! Apengalika hoju joahika kwa lihina laka Bambo! Ulumbalilu kwaka Chapanga kunani kumahunde!”
9 E as pessoas, tanto as que iam à frente como as que o seguiam, gritavam: “Hosana, Bendito é o que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto céu!”.
10 Yesu paakabhi ajingi ku Yelusalemu, muchi wokapi ukatweli kukenyamuka, na bhandu bhakabhi bhalalukila, “Bho, ajoju nde nane?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade estava em grande alvoroço. “Quem é este?”, perguntavam.
11 Lipogha la bhandu lela lakapwaghike, “Ajoju nde mlota Yesu, kuhuma ku Nazaleti muchi wa ku Galilaya.”
11 A multidão respondia: “É Jesus, o profeta de Nazaré, da Galileia”.
12 Bhela, Yesu akajingili muliwangala la Nyumba jaka Chapanga, akabhatopuli kunja bhandu bhabhatendika kulombesa na kuhemela hindu pa Nyumba jaka Chapanga pala, akaipendwi meza ya bhala bhabhakabhi bhang'anambu mbija, na hitehu ya bhabhabhi bhalombesa ngunda.
12 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar todos que ali estavam comprando e vendendo animais para os sacrifícios. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
13 Akapwaghile, “Ilembakiki mu Malembu Mahuhu, ‘Nyumba jangu jikemakeka nyumba ja malobhu.’ Nambu mwanganya mjitendiki kubha likolu la bhanyaghula.”
13 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será chamado casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
14 Akangalola na ilema bhangi bhakunjendili ku Nyumba jaka Chapanga hoku, na Yesu akabhalamihe.
14 Os cegos e os coxos vieram a Jesus no templo, e ele os curou.
15 Bhela, bhapenganyambiku bhakolongwa na bhabhola bha Shelia pabhakaiweni hindu ya kukangacha yeakatehi Yesu, na kabhe bhana pabhajamalya pa Nyumba jaka Chapanga bhakapwaghaje, “Ulumbalilu kwaka Mwana waka Daude,” bhombi bhakayomiki namaa.
15 Quando os principais sacerdotes e mestres da lei viram esses milagres maravilhosos e ouviram até as crianças no templo gritar “Hosana, Filho de Davi”, ficaram indignados.
16 Bhela bhakampwaghile, “Bho, ngacheujowana chebhapwagha?”
16 “Está ouvindo o que as crianças estão dizendo?”, perguntaram a Jesus. “Sim”, respondeu ele. “Vocês nunca leram as Escrituras? Elas dizem: ‘Ensinaste crianças e bebês a te dar louvor’.”
17 Bhela, Yesu akabhalekiki, na akabhokiki kunja ja muchi na kujenda ku Besania, na kughonela konihoku.
17 Então ele voltou a Betânia, onde passou a noite.
18 Yesu paakabhi akelebhuka kuhuma ku muchi ghonihoghu lukela pachibombu, jakumbiniki injala.
18 De manhã, enquanto voltava para Jerusalém, Jesus teve fome.
19 Akauweni nkongu ghumu wa mtini punkeghi ja indela, akaujendile nambu akauketanili ngacheubhi na lipambiku lokapi, nambu mahamba pela. Bhela, akaupwaghile, “Ngawipambika kabheti mapambiku mileli!” Palapala nkongu ghola ukajomike.
19 Encontrando uma figueira à beira do caminho, foi ver se havia figos, mas só encontrou folhas. Então, disse à figueira: “Nunca mais dê frutos!”. E, no mesmo instante, a figueira secou.
20 Bhabhulwa pabhuweni bhakakangichi namaa, bhakapwaghaje, “Bho, maghambu kiki nkongu wa mtini aghoghu ujomiki pe mala punkamo?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e perguntaram: “Como a figueira secou tão depressa?”.
21 Yesu akabhayangiki, “Numpwaghi chakaka, ngati anambi na uhobhalelu panga kubha na choghohi, muweza kuhenga nga la nkongu wa mtini aghoghu pela, nambu hata ngati anamuchipwaghi chitombi achechi, ‘Tupukaje, ukalilekala mubahali,’ analitendika bhenibhela.
21 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: se vocês tiverem fé e não duvidarem, poderão fazer o mesmo que fiz com esta figueira, e muito mais. Poderão até dizer a este monte: ‘Levante-se e atire-se no mar’, e isso acontecerá.
22 Ngati anamuhobhalela, chokapi chemwilobhaje kwa malobhu, anampataje.”
22 Se crerem, receberão qualquer coisa que pedirem em oração”.
23 Yesu akajingi paliwangala la Nyumba jaka Chapanga, na kubhola. Paakabhi akabholaje, bhapenganyambiku bhakolongwa na bhazee bhakahiki kundalukila, “Bho, uhenga mambu aghagha kwa lujiniku bhole? Bho, nane joakupeki lujiniku loniholo?”
23 Quando Jesus voltou ao templo e começou a ensinar, os principais sacerdotes e líderes do povo vieram até ele e perguntaram: “Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu esse direito?”.
24 Yesu akabhayangike, “Na nenga ananundalukya lilaluki limu, anamuniyangiki, bhela nanatu ananumpwaghila nhenga aghagha kwa lujiniku bhole.
24 Jesus respondeu: “Eu lhes direi com que autoridade faço essas coisas se vocês responderem a uma pergunta:
25 Bho, lujiniku lwaka Yohana lwa kubatiza lukahumiki kwaka nane? Bho, lukahumiki kunani kumahunde au lukahumiki kwa bhandu?”
25 A autoridade de João para batizar vinha do céu ou era apenas humana?”. Eles discutiram a questão entre si: “Se dissermos que vinha do céu, ele perguntará por que não cremos em João.
26 Ngati anatupwaghiki, ‘Lukahumiki kwa bhandu,’ tujoghopa lipogha la bhandu ndandi bhokapi bhahobhalela kubha Yohana akabhi mlota waka Chapanga.”
26 Mas, se dissermos que era apenas humana, seremos atacados pela multidão, pois todos pensam que João era profeta”.
27 Bhela, bhakamuyangiki, “Ngachetumanya!”
27 Por fim, responderam a Jesus: “Não sabemos”. E Jesus replicou: “Então eu também não direi com que autoridade faço essas coisas.”
28 “Mwanganya mbona bhole, mundu jumu akabhi na akakombu bhabheli. Akumpwaghi jola wa kutumbula, ‘Mwanango, lalenu ujenda ukahenga lihengu mu ngonda wa mizabibu.’
28 “O que acham disto? Um homem que tinha dois filhos disse ao mais velho: ‘Filho, vá trabalhar no vinhedo hoje’.
29 Nkombu jola akampwaghile, ‘Ngachembala!’ Nambu panakatahi akang'anambwiki liholalelu laki, akapiti kuhenga lihengo.
29 O filho respondeu: ‘Não vou’, mas depois mudou de ideia e foi.
30 Atati jola akumpwaghi nkombu waki wa kabheli bhelabhela, najombi akamuyangiki, ‘Ena atati!’ Nambu ngacheakapiti kulihengo.
30 Então o pai disse ao outro filho: ‘Vá você’, e ele respondeu: ‘Sim senhor, eu vou’, mas não foi.
31 Bho, nane panihapa pachilanda ja bhanganya bhabheli habha joahengiki ghala ghaapalika atati wabhu?”
31 “Qual dos dois obedeceu ao pai?” Eles responderam: “O primeiro”. Então Jesus explicou: “Eu lhes digo a verdade: cobradores de impostos e prostitutas entrarão no reino de Deus antes de vocês.
32 Ndandi Yohana akahikiki kwinu na kundangiha indela jejipalika kutama, nambu mwehapa ngachemunhobhalile. Nambu bhajopa kode na bhakemi bhakunhobhalile. Papamu na kughabhona ghanihagha ghokapi, mwanganya ngacheng'anambwiki na kughaleka mahoku ghinu, na ngachemunhobhalile.”
32 Pois João veio e mostrou o caminho da justiça, mas vocês não creram nele, enquanto cobradores de impostos e prostitutas creram. E, mesmo depois de verem isso, vocês se recusaram a mudar de ideia e crer nele.”
33 Yesu akabhapwaghile, “Njowana ulenganesu ghongi. Mundu jumu mweni ngonda, najombi akalemiki ngonda wa mizabibu, akauyongalwi lubheghu, akalenganaki pandu pa kuminyila divai, na kuchenga mnala. Akabhajahiki bhalemi ngonda ghola, na akabhokiki kujenda mbaka ku muchi wa kutale.
33 “Agora, ouçam outra parábola. O dono de uma propriedade plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
34 Chikahi cha mahunu pachahikite, akabhatumiki bhatumika bhaki kwa bhalemi bhala, nahuli bhakatola pandu pa lifungu laki la mahuno.
34 No tempo da colheita da uva, enviou seus servos a fim de receber sua parte da colheita.
35 Bhalemi bhala bhakabhakamwi bhatumika bhala, jumu bhakundapwili, jongi bhakunkomiki, na jongi bhakundapwi maganga.
35 Os lavradores agarraram os servos, espancaram um deles, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 Mweni ngonda jola akabhatumiki kabheti bhatumika bhangi, bhamaheli kupeta bhatumika bha kutumbula. Bhalemi bhala bhabhakajahiki ngonda, bhakabhatendi bhelabhela.
36 Então o dono da propriedade enviou um grupo maior de servos para receber a parte dele, mas o resultado foi o mesmo.
37 Pakujomukela jaki akantumiki mwana waki koni akaholakya, ‘Anabhuntopalya mwana wangu.’
37 “Por fim, o dono enviou seu filho, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
38 Nambu bhalemi bhala pabhakumbweni mwana waki bhakapwaghani bheni kwa bheni, ‘Ajoju nde mpwelelu waki, henu tunkomaje nahuli tuutola upwelelu waki!’
38 “No entanto, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
39 Bhela, bhakunkamwili, na bhakumbohiki kunja ja ngonda wa mizabibu ghola, na bhakunkomiki.
39 Então o agarraram, o arrastaram para fora do vinhedo e o mataram.
40 “Henu, mweni ngonda wa mizabibu jola paanahikaje, bho, anaabhatenda kiki bhalemi bhala?”
40 “Quando o dono da terra voltar, o que vocês acham que ele fará com aqueles lavradores?”, perguntou Jesus.
41 Bhombi bhakamuyangike, “Chakaka anaabhakoma bhandu bhahakau habha, na ngonda ghola anaabhapekya bhalemi bhangi bhaanabhumpekya lifungu laki mapambiku kwa chikahi chaki.”
41 Os líderes religiosos responderam: “Ele os matará cruelmente e arrendará o vinhedo para outros, que lhe darão sua parte depois de cada colheita”.
42 Panihapa Yesu akabhapwaghile, “Bho, ngachemwasomiki lijambu haleli mu Malembu Mahuhu?
42 Então Jesus disse: “Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular. Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?
43 “Kwa bhela numpwaghila, Ukolongwa waka Chapanga anaubhohakika kwinu, na kubhapekeha bhandu bhangi bhabhahenga mahengu ghala ghaaghapala Chapanga.”
43 Eu lhes digo que o reino de Deus lhes será tirado e entregue a um povo que produzirá os devidos frutos.
44 Joanahabuka panani ja liganga leniheli anatunyukana ipandi ipandi, na analunhabuki mundu jokapi, analuntimbaje nakanopi.
44 Quem tropeçar nesta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó”.
45 Bhapenganyambiku bhakolongwa na Mafalisayo pabhajowini malenganesu ghaki hagha, bhakamanyiki kubah abhapwaghika bhombe.
45 Quando os principais sacerdotes e fariseus ouviram essa parábola, perceberam que eles eram os lavradores maus a que Jesus se referia.
46 Bhela bhakabhi bhalonda indela ja kunkamula, nambu bhabhajoghupa bhandu, kwa ndandi bhombi bhakummanyi kubha Yesu nde mlota waka Chapanga.
46 Queriam prendê-lo, mas tinham medo das multidões, pois elas o consideravam um profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra