Mateus 11

MCP vs NTLH

Sair da comparação
MCP
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yésus mə́ shîn cwîny *ompwíín wûm nə óbá bɛ́ ntʉ́nɨ. A músə kyey, kə ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá, ŋgə cúndə bwə́dɨ́ míŋgwə́la.
1 Quando acabou de dar essas ordens aos seus doze discípulos, Jesus saiu daquele lugar e foi ensinar e anunciar a sua mensagem nas cidades que ficavam perto dali.
2 Ja Yuánɛs Nduu-buud nyə á bə mímbwug dɨ́ yí, nyə a gwág misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ *Krîst nyə á ŋgə sá myá. A mú kənd bɔ́ɔ́l ómpwíín bɛ́ nə́ bwə́ kə́g jî Yésus nə́:
2 João Batista estava na cadeia e, quando ouviu falar do que Cristo fazia, mandou que alguns dos seus discípulos
3 «Ye wo wə́ muud sə́ ŋgə́ bwánd nə́ a bá zə yɛ́? Ye sə́ kwóg ná bwánd íshús?»
3 fossem perguntar a ele: — O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
4 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Kəgá jaaw Yuánɛs sâ bɨ́ mə́ gwág yí nə sâ bɨ́ mə́ dʉ́g yí.
4 Jesus respondeu:
5 Wəancím-ncîm bwə́ ŋgə mpu dʉ́gya; mimbúmbwúgʉ́ mí ŋgə́ kyey tʉ́təlí, mizʉ́zaamə́ mí ŋgə yâl, wəakúmə́lwə̂ bwə́ ŋgə mpú gwág, mimbimbə mí ŋgə gwûm, iŋkúŋkwóŋʉ́lə í búúd í mú ŋgə gwág Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl.
5 Digam a ele que os cegos veem, os coxos andam, os leprosos são curados, os surdos ouvem, os mortos são ressuscitados, e os pobres recebem o
6 Muud nyə́ é bə kú bwəma nə bɔɔgʉ́ mə́dɨ́ yɛ́, nywáá mə́ jəla.»
6 E felizes são aqueles que não abandonam a sua fé em mim!
7 Ja ompwíín ɔ́ Yuánɛs bwə́ mə́ nyiŋgə yí, Yésus mú zə lésha nə buud bwə́ á bə cínɔŋg áncuncuma wá; a mú cɨ nə bwo shú mə́ Yuánɛs nə́: «Ja bɨ́ á dʉ kə shí a shwééshá dɨ́ yí, bɨ́ á dʉ kə dʉ́g jɨ́? Ye gúl ká í dʉ́gə́ ntʉ̂ŋ nə fʉfə́?
7 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
8 Ŋkí í á shígɛ́ bə ntɔ́, bɨ́ á dʉ kə dʉ́g jɨ? Ye ŋgwɔ́l múud dʉ́gə́ bwáád íjimə́ í mímbwéédí? Mbɔ̂, buud bwə́ dʉ́ bwáád íjimə́ í mímbwéédí wá bwə́ dʉ bə mínjɔ́w mí ójwú-buudʉd.
8 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem moram nos palácios!
9 Ká bɨ á dʉ kə dʉ́g jɨ? Ye *muud micúndə́ mə́ Zɛmbî? Haaw, mə́ jaaw bɨ́ nə́ nyɔɔŋg bɨ́ á kə dʉ dʉ́g yɛ́ mə́ ntɔ̧ ŋkwóŋ múúd micúndə́ mə́ Zɛmbî.
9 Então me digam: o que esperavam ver? Um
10 Nəcé nyə wə́ Zɛmbî nyə á cɨ nda jísə́ cilyá nyə́dɨ́ Kálaad dɨ́ nə́, nə́: “Dʉgɨ́! Mɛɛ mə zə́ kənd mbwiiŋgyɛ lâŋ waamə́ nə́ a kə́g wo shwóg kə kwambʉlə wo zhɨɨ́.”»
10 Porque João é aquele a respeito de quem as
11 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, mpə́dʉ́gá buud bɛ̂sh bwə́ mə́ byɛ̂l mímwɔ̧ mi búdád wá, kú nə nyɔɔŋg mə́ fwo bwɛlɛ ntɔ̧́ Yuánɛs. Njɨ tɛɛm bə ntɔ́, muud mə́ búl bə zhizhe Faan á gwɔ́w dɨ́ yɛ́, á ntɔ̧́ Yuánɛs.
11 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: de todos os homens que já nasceram, João Batista é o maior. Porém quem é menor no
12 Nə́ ndɛɛ́, wúlə fwála mə́ Yuánɛs Nduu-buud zə wɔ́ɔ́s múús ɨɨ́, Faan á gwɔ́w í mú ŋgə bə sâ ŋkûl, buud bwə́ ŋgə́ lʉl iŋkuŋkwanz wá, bwə́ wə́ bwə́ ŋgə́ ŋwa dwo.
12 Desde os dias em que João anunciava a sua mensagem, até hoje, o Reino do Céu tem sido atacado com violência, e as pessoas violentas tentam conquistá-lo.
13 Mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ nə micilyá mí búúd ɔ mícúndə́ bɛ̂sh mí á ŋgə cúndə Faan mə́ Zɛmbî zə jé baan mə́ Yuánɛs.
13 Até o tempo de João, todos os
14 Ŋkí bɨ́ bʉ́sə́ cʉ́ŋ nə mə, mpugá nə́ Yuánɛs wə́ jísə́ Eli bwə́ á bwiiŋg nə́ a bá zə yɛ́.
14 E, se vocês querem crer na mensagem deles, João é Elias, que estava para vir.
15 Muud jɨ́ nə məlwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág.
15 Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
16 «Mə kág yɨɨga kala búúd á múús nə ozə́? Jɨ́ nda ikágə́ bísə́ shishɛ̧́ ísɛɛŋgyá dɨ́ yí, bíl í ŋgə́ kámbʉla nə bílʉ́gá nə́:
16 — Mas com quem posso comparar as pessoas de hoje? São como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
17 “Sə́ mə́ lwɔ̧́ bɨ́ ilúlwóŋ í ábulya məkə̂l, bɨ kú sáág; sə́ mə́ nyiŋgə wá míŋgwa mí shwɨy, bɨ kú tədʉwa.”
17 “Nós tocamos músicas de casamento,
18 Ntɔ́ wə́ í ŋgə́ bə ɛ́ga; Yuánɛs nyə á zə, kú də ídɨ́y-dɨ̂y, a kú ŋgul; buud nə́: “A jɨ nə jamb.”
18 João Batista jejua e não bebe vinho, e todos dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
19 *Mwân mə Múúd mə́ zə, a ŋgə́ də, a ŋgə́ ŋgul; bwə́ nə́: “Nyɨ́nɛ nyɛ jisə ndə̂l dəg, ŋgulɛ məlwəg, a jɨ nə́mə́ shwə́ oŋwɛnyɛ ɔ tóya nə osɔ́ɔl ɔ *mísə́m.” Njɨ mə́ jaaw bɨ́ nə́ fʉg í ŋgə nyîn mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ myɛ́d nə́ sáŋ.»
19 O
20 Yésus nyə a ŋkáánd nə buud ɔ́ míl míŋgwə́la nəcé, nyə á tɛɛm ŋgə sá ncúlyá *məshimbá bwə́dɨ́, bwə́ á shígɛ́ cɛ́nd mítə́dʉ́gá. Nyə a ŋkáánd nə bwo nə́:
20 Então Jesus começou a acusar as cidades onde tinha feito muitos milagres. Ele fez isso porque os seus moradores não haviam se arrependido dos seus pecados. Jesus disse:
21 «Məntágʉla nə bɨ́ buud ɔ́ Korazín. Məntágʉla nə bɨ́ buud ɔ́ Bɛtʉsayída nə́mə́. Nəcé bímbí lʉ́ mə́shimbá mə́ mə́ sɨ̂y bɨ́dɨ́ má, mə́ á mbə̂m sɨ̂y Tir nə Sidon, buud ɔ́ nûŋ bwə́ á mbə̂m nə́mə́ bwey bwáád míŋkud, ji ífiî dɨ̂ nə́ bwə́ cɛ́nd mítə́dʉ́gá.
21 — Ai de você, cidade de Corazim! Ai de você, cidade de Betsaida! Porque, se os milagres que foram feitos em vocês tivessem sido feitos nas cidades de Tiro e de Sidom, os seus moradores já teriam abandonado os seus pecados há muito tempo. E, para mostrarem que estavam arrependidos, teriam vestido roupa feita de pano grosseiro e teriam jogado cinzas na cabeça!
22 Nə́ ndɛɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, jwɔ̂w lʉ́ cígʉ́lɛ́ mílə́sʉ́, intʉ́gʉ́lí i Tir nə Sodom í ábʉ́lɛ́ bul nyaan nda bɨ́ bɨ́n.
22 Pois eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida.
23 Bɨ bâŋ buud ɔ́ Kapɛrnawûm, bɨ́ ŋgə tə́dʉga nə́ bɨ mə bá kə gwɔ̂w? Mbɔ̂, bɨ mə bá yidá shulə kə baŋ mínjîm. Nəcé bímbí lʉ́ mə́shimbá mə́ mə́ sɨ̂y bɨ́dɨ́ má, mə́ á mbə̂m sɨ̂y ŋgwə́la á Sódom, ŋki ŋgwə́la wɔɔŋgʉ̂ wúsə́ ná mpwogɛ́.
23 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
24 Gwə́ wə́ mə́ mpu jaaw bɨ́ nə́, jwɔ̂w Zɛmbî mə bá zə sámb búúd milə́sʉ́ yí, bɨ mə bá bə nə intʉ́gʉ́lí ŋkí yáág ntɔ̧ búúd ɔ́ Sódom.»
24 Pois eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Sodoma do que de você, Cafarnaum.
25 Yésus nyə á ka lás jâŋ ja nə́: «Pʉpa, Cwámba á gwɔ̂w nə shí, mə yə́ wo gúmə́ nəcé wo á shweel ompuye bə́nɔ̂ŋ buud ɔ́ fʉg isâ íga, wo yida lwágʉlə ozhizhe ɔ búúd.
25 Naquela ocasião Jesus disse:
26 Haaw Pʉpa, ntɔ́ wə́ wó á cɛɛl nə́ í bə́g yɛ́.
26 Sim, ó Pai, tu tiveste prazer em fazer isso.
27 «Dâ nyə a cwámbʉlə mə isâ byɛ̂sh. Kú nə muud mə wámbʉ́lə́ mpu Zɛmbî Mwân njɨ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́, kú nə́mə́ nə muud mə wámbʉ́lə́ mpu Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́, njɨ Mwân, nə muud yɛ̂sh Mwân mə́ cɛ́ɛ́l sá nə́ a mpúg yɛ́.
27 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
28 «Bɨ́ buud bɨ́ ŋgə́ wádʉga nə mimbag mí ájijilə̂ wá, zəgá mə́dɨ́, mə é sá nə́ bɨ́ wógag.
28 — Venham a mim, todos vocês que estão cansados de carregar as suas pesadas cargas, e eu lhes darei descanso.
29 Magʉləgá nə́ shé sáág isɛ́y byâm fʉlá, bɨ zə́g ŋwa njɨ́ɨ́gʉ́lá wâm. Mə jɨ nə jɔ̧ lâm, mə kú nə intʉ́gʉ́lí. Bɨ́ é yidá mpu yɔwʉla,
29 Sejam meus seguidores e aprendam comigo porque sou bondoso e tenho um coração humilde; e vocês encontrarão descanso.
30 nəcé isɛ́y byâm í akwówʉ́láyɛ́, mbag wâm wɨ́ ŋkí yɨ́ɨ́sa.»
30 Os deveres que eu exijo de vocês são fáceis, e a carga que eu ponho sobre vocês é leve.

Ler em outra tradução

Comparar com outra