Lucas 4

MCP vs NAA

NAA Nova Almeida Atualizada 2017

¹ Yésus nyə a wú Zhurdɛ̧̂ a mə́ shîn lwánd nə Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim nə́ cwɔ́ɔ́. Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim mú kə nə nyə shí a shwééshád.

¹ Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,

² Njwû məjamb mú kə bwɔ́wʉlə nyə wu tâŋ mwɔ̂w məwûm mə́nɔ̧̂. Yésus nyə a shígɛ́ də tɔ́ɔ sâ mwɔ̂w mɔɔŋgʉ́d nə́ ndɛɛ́ ja mwɔ̂w mɔɔŋg mə́ á shîn yí a mú gwág zha.

² durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.

³ Njwû məjamb mú cɨ nə nyə nə́: «Ŋkí wo jɨ *Mwân mə́ Zɛmbî, cɨɨ́g nə kwóógʉ́ ga nə́ í nyɛ́ɛ́g idʉ̂w.»

³ Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.

⁴ Yésus mú yidá bɛ̧sa nə nyə nə́: «Jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Muud cugɛ́ nə ŋkul cʉgə njɨ nə idʉ̂w”.»

⁴ Mas Jesus lhe respondeu:

⁵ Njwû məjamb mú kə nə nyə gwɔ́w-gwɔ̂w. A mú lwágʉlə nyə məfaan mâ shí mishwun mɛ̂sh njɨ ja ŋgwúd nə́ cág.

⁵ Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.

⁶ A mú cɨ nə nyə nə́: «Mə é yə wo ijwûga nə́ wo jwúg nə məfaan mə́nɨ mɛ̂sh wo ŋwa gúmə́ jáŋ, nəcé mə wə́ jɨ́ nə byo. Mə jɨ nə ŋkul yána byo yə múúd yɛ̂sh mə́ cɛ́ɛ́l yə yɛ́.

⁶ E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.

⁷ Ntɔ́, ŋkí wo kúd mpwoombʉ́ wa shí yə mə gúmə́, byɛ̂sh í é bə ísâ byô.»

⁷ Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.

⁸ Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Dʉgʉ́ kúd mpwoombʉ́ shí njɨ wə́ Zɛmbî woó Yawé. Njɨ nyə wə́ wó dʉ́g yə gúmə́ yɛ́.”»

⁸ Mas Jesus respondeu:

⁹ *Sátan mú kə nə nyə Yurʉ́səlɛm, kə tə̂l nyə zhwááŋgɛ̂ *Mpáánzə́ Zɛmbî dɨ́ gwɔ̂w. A mú cɨ nə nyə nə́: «Ŋkí wo jɨ Mwân mə́ Zɛmbî, bɨ́dʉ́g nyúul wú wa kə kud shí,

⁹ Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,

¹⁰ nəcé jɨ́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́: “Zɛmbî mə bá lésha nə *wəéŋgəles bɛ́ nə́ bwə́ báágʉləg wo.

¹⁰ porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”

¹¹ Bwə́ é ŋkɛ̂ny wo mə́bwə́d, kuú wô í nda bwɨɨm bɔɔgʉ́.”»

¹¹ E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”

¹² Yésus mú bɛ̧sa nə nɛ́ nə́: «Ciyá jísə nə́: “Wo ajə́láyɛ́ nə bwɔ́wʉlə Zɛmbî woó Yawé”.»

¹² Jesus respondeu ao diabo:

¹³ Ja Njwû məjamb mə́ shîn bwɔ́wʉlə Yésus mimbii myɛ̂sh ntʉ́nɨ yí, a mú kyey béégya nə Yésus, kə bwánd ja fwámɛ́ fwála í bá bə yí.

¹³ Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.

¹⁴ Yésus mú nyiŋgə kə Galilê a njúl nə ŋkul á Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim. Jínə́ dɛ́ í mú ŋgə jwɔ̧ cínɔŋg yɛ̂sh.

¹⁴ Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.

¹⁵ Nyə á ŋgə yə buud minjɨ́ɨ́gʉ́lá *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn dɨ̂, buud bɛ̂sh bwə́ ŋgə́ yə nyə gúmə́.

¹⁵ E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.

¹⁶ Nə́ ndɛɛ́ nyə á ka kə Nazarɛ̂t wú nyə á wɔɔf wá. A mú kə nyíi *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá jwɔ̂w lʉ́ Sábaad nda nyə á dʉ bwey sá nə́. Nyə á ka tɔ̂w tʉ́təlí nə́ a lɔ̧́ Kálaad Zɛmbî.

¹⁶ Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.

¹⁷ Bwə́ mú yə nyə ŋgwɔ́l kálaad Izayí *muud micúndə́ nyə á cilə yɛ́. A mú wɛɛf kálaad nə́ ndɛɛ́ a mú kwey kʉ́kʉ́l jísə cilyá nə́: Váál kálaad bwə́ á dʉ fʉ́lə yɛ́|src="hk00150c.tif" size="col" copy="Horace Knowles" ref="4.17"

¹⁷ Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:

¹⁸ Shíshim mə Yawé wúsə mə́dɨ́

¹⁸ “O Espírito do Senhor

¹⁹ mə zə cúndə mbû Yawé mə bá lwóyá mpáam yí.

¹⁹ e proclamar o ano aceitável

²⁰ Nyə á ka fʉ́lə kálaad nə́ ndɛɛ́ a mú yə fulísh á *Mpáánzə́ Zɛmbî, a mú ji shí. Buud bɛ̂sh bwə́ á bə mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá wá bwə́ mú mpu kənd mísh nyə́dɨ́.

²⁰ Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.

²¹ A mú tɛ́ɛ́d lásʉ́lə nə bwo, nyə nə́: «Kʉ́kʉ́l mícilyá mí Kálaad Zɛmbî bɨ́ ámə gwág mə́ ámə lɔ̧́ nɨ í mə́ bwəma múús.»

²¹ Então Jesus começou a dizer:

²² Buud bɛ̂sh bwə́ á ŋgə ságʉsə nyə. Bɛ̂sh bwə́ á ŋgə káam jɔ̧jɔ̧ íciyá í á ŋgə wú nyə́dɨ́ mpu dɨ́ yí, bwə́ ŋgə́ cɨ nə́: «Mwân mə Yósɛb dɨ́ ɛ́ga?»

²² Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?

²³ A mú cɨ nə bwo nə́: «Mə mpú nə́ bɨ é kənd mə kaanə́ í dʉ cɨ nə́: “Yé jwɔ́wʉda, lwagʉg wómɛ́fwó” yí. Sə́ á shí gwág ísâ wó á sá Kapɛrnawûm yí. Sáág nə́mə́ byo wa wódɨ́ kwáádə́.»

²³ Então Jesus disse:

²⁴ A mú nyiŋgə cɨ nə́: «Bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, bwə́ abwɛ́lɛ́ mpu lə́g múúd micúndə́ nyə́dɨ́ kwáádə́.

²⁴ E Jesus prosseguiu:

²⁵ Mə́ jaaw bɨ́ bʉ́bə́lɛ́ nə́, ja Eli nyə á bə yí, ja joŋ í á feed tâŋ mimbû mílɔ́ɔl nə oŋkwoond ósaman yáág-yáág zha mú bə shí nyɛ̂sh yí, zhwog mikúsə́ mí búdá mí á bə *Izʉrəyɛ̂l.

²⁵ Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,

²⁶ Njɨ Zɛmbî nyə a shígɛ́ kənd Eli míkúsə́ myɔɔŋg dɨ́! Cwûd! kú bə tɔ́ɔ ŋgwúd dɨ́. Nyə á yida kənd nyə Sarɛ́pʉta, shí í gwág nə Sidon yí, wə́ wúl kúsə́ múdá á nûŋ.

²⁶ e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.

²⁷ Mizʉ́zaamə́ mí á bə nə́mə́ Izʉrəyɛ̂l ŋkí bulya ja mə́ múúd micúndə́ Elizê nyə á bə yí. Njɨ, ŋgwúd nə ŋgwúd í áshígɛ́ lwəgʉwa; í á bə njɨ Naaman muud á Sirî.»

²⁷ Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.

²⁸ Buud bɛ̂sh bwə́ á bə mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá wá bwə́ mú nyada nə a lásʉ́lə ntɔ́.

²⁸ Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.

²⁹ Bwə́ mú tɔ̂w shí, wáámb kə nə nyə ŋgwə́la dɨ́ tɔ́ɔ́n, kə bád nə nyə mbʉ́ŋ dɨ́ gwɔ̂w. Ŋgwə́la wɔɔŋg í á bə lwɔ̧́yá mbʉ́ŋʉ́d. Bwə́ mú kə nə nyə wu gwɔ̂w nə́ bwə́ kə́ ságʉwo nyə wusə mbʉ́ŋ dɨ́ shí.

²⁹ E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.

³⁰ Njɨ, nywáá mú cɔ̧́ bwo mpə́dʉ́gá nə́ ndɛɛ́ a mú kyey.

³⁰ Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.

³¹ A mú shulə kə Kapɛrnawûm, wúl ŋgwə́la á faan lʉ́ Galilê. A mú dʉ yə búúd minjɨ́ɨ́gʉ́lá mwɔ̂w mə́ ósábaad dɨ̂.

³¹ E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.

³² Buud bwə́ mú bul káam mbií nyə á ŋgə jɨ́ɨ́gʉli yí, nəcé ciyá jé í á dʉ bə nə kɛ́ɛ́nd.

³² E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.

³³ Ŋgwɔ́l múúd nyə á ka bə *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá a njúl nə bɔ́w-bɔ̂w shíshim jamb, a mú kɨ̂m nə ŋkulû nə́:

³³ E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:

³⁴ «Eéékyé! Yé Yésus muud á Nazarɛ̂t! Shé bâŋ nə inɛy? Ye wo ámə zə jaŋgʉlə sə̂? Mɛɛ mə mpú wo. Wo wə́ fééshá múúd mə́ Zɛmbî.»

³⁴ — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!

³⁵ Yésus mú ŋkáánd nə jamb nə́: «Fadʉg mpu! Wúg múúd ɛ́nɛ nyúúlʉ́d!» Jamb í mú wusə múúd wɔɔŋg shí na tâm buud. Í mú wú nyə nyúúlʉ́d kú sá nyə məbɔ̂w.

³⁵ Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.

³⁶ Buud bɛ̂sh bwə́ mú bul káam, bwə́ ŋgə́ cɨ bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Wáyɛ́ mbií lə́sʉ́ wɨ́ nə kɛ́ɛ́nd nə ŋkul ijwûga ntʉ́ga ga? Muud ɛ́ga mə ŋkáánd nə bɔ́w-bɔ̂w míshíshim, mí wú?»

³⁶ Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.

³⁷ Jínə́ dɛ́ í mú jwɔ̧ kʉ́kʉ́l jɛ̂sh faan dɔɔŋgʉ́d.

³⁷ E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.

³⁸ Yésus nyə á ka wú *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá, a mú kə Shímun dɨ́ njɔ́w. Shímun wɔɔŋgʉ̂ ayɔ̂ŋ nə yɔ̂ŋ nyə á bií cii yé á mudá nə́ táás. Bwə́ mú cɨ nə́ Yésus nə́ a sáág sâ shú dɛ́d.

³⁸ Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.

³⁹ Yésus mú shísh kə jwaagʉwo nyə́dɨ́, ŋkáánd nə ayɔ̂ŋ nə yɔ̂ŋ. Ayɔ̂ŋ nə yɔ̂ŋ mú bɨ́d nyə. Mudá wɔɔŋg mú wɔɔl cé nə cé tɛ́ɛ́d ntâg ŋgə́lə ŋwa njugú wáŋ.

³⁹ E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.

⁴⁰ Ja jwɔ̂w í á ŋgə jímə yí, buud bɛ̂sh bwə́ á bə nə mimbə̂l mimbií mimbií wá bwə́ á zə nə myo wə́ Yésus. A mú ŋgə bəd myo məbwə̂ nə́ ndɛɛ́ mí ŋgə́ yâl.

⁴⁰ Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.

⁴¹ Zhwog buud məjamb mə́ á ŋgə wú mə́ ŋgə́ kɨ̂m nə́: «Wo jɨ *Mwân mə́ Zɛmbî.» A mú ŋgə ŋkáánd nə mwo, a kú magʉlə nə́ mə́ ŋgə́g nə lás ntɔ́, nəcé mə́ á ŋgə mpu nə́ a jisə *Krîst.

⁴¹ Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.

⁴² Ja mán í á lə̂m yí, Yésus nyə a cúwo tɔ́ɔ́n kə kʉ́l búúd bwə́ áshígɛ́ bə yí. Buud bwə́ mú ka kə sɔ̧́ nyə áncuncuma nə́ ndɛɛ́ bwə́ mú kə kwey nyə. Bwə́ mú cɛɛl bií nyə nə́ a kú ná kwo béégya nə bwo.

⁴² Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.

⁴³ A mú cɨ nə bwo nə́: «Í jɨɨ nə́ mə kə́g nə́mə́ bwiiŋg Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl á Faan mə́ Zɛmbî míl míŋgwə́lad. Gwə́ wə́ nyə á ntɨ mə nə́ mə zə́g sá yí.»

⁴³ Jesus, porém, lhes disse:

⁴⁴ Nyə á ka kə ŋgə cúndə *mə́mpáánzə́ mə́ mínjɨ́ɨ́gʉ́lá mə́ *Oyúdɛn mâ Yudéa dɨ̂.

⁴⁴ E pregava nas sinagogas da Judeia.

Lucas 4

Atalhos do teclado

Ler em outra tradução

Comparar com outra