Lucas 16
MCP vs ARA
1 Yésus nyə á nyiŋgə cɨ nə *ompwíín bɛ́ nə́: «Ŋgwɔ́l múúd byɔɔg nyə á bə nə kʉlág. Í mú zə bʉ́gʉli wə́ muud ɛ́nɛ nə́ kʉlág dɔɔŋgʉ́ í ŋgə caam nyə məbii.
1 Disse Jesus também aos discípulos: Havia um homem rico que tinha um administrador; e este lhe foi denunciado como quem estava a defraudar os seus bens.
2 Muud byɔɔg mú jɔ̂w kʉlág zə cɨ nə nyə nə́: “Wɔɔŋg lâŋ mə́ ŋgə́ gwág ga wɨ́ nə́ jɨ? Zaá shitɔ́gʉd, mə wámbʉ́lə́g nda wó ŋgə́ kyey nə isɛ́y byô nə́.”
2 Então, mandando-o chamar, lhe disse: Que é isto que ouço a teu respeito? Presta contas da tua administração, porque já não podes mais continuar nela.
3 Kʉlág mú zə lás lámʉ́d nə́: “Ja Mása mə zə́ yîl mə íkʉlág dɨ́ ga, mə e sá ntʉdɛl? Mə cugɛ́ nə ŋkul nə́ mə kə́g fʉlə mə́ndəlú, bɛ̧ mə́mpəg. Sálə nə́mə́ shwôn nə́ mə bə́g muud miŋgwóómbʉ́lú.
3 Disse o administrador consigo mesmo: Que farei, pois o meu senhor me tira a administração? Trabalhar na terra não posso; também de mendigar tenho vergonha.
4 Mə mə́ mpu sâ mə́ zə́ sá yí. Í jɨɨ nə́ ja bwə́ é yîl mə íkʉlág dɨ́ yí, mə bə́g nə buud bwə́ é dʉ ŋwa mə bwə́dɨ́ wá.”
4 Eu sei o que farei, para que, quando for demitido da administração, me recebam em suas casas.
5 Buud bwə́ á ŋgə bə nə Mása yé məmpwə́lá wá, a mú ŋgə jɔ̂w bwo ŋgwúd ŋgwúd. Nyə nə ashúshwóógʉ́ nə́: “Wo mbid Mása waamə́ mpwə́lá taŋ nɛ?”
5 Tendo chamado cada um dos devedores do seu senhor, disse ao primeiro: Quanto deves ao meu patrão?
6 Muud mpwə́lá nə́: “Mə mbid nyə məwúdə məfwánda wûm.” Kʉlág mú cɨ nə nyə nə́: “Lə́gʉ́g, fə́b lʉ́ mpwə́lá dwó wə́ ga; jigʉ́ shí wo lɛ́ɛ́lʉg cilə nə́ məfwánda məwûm mə́tɔ́ɔn.”
6 Respondeu ele: Cem cados de azeite. Então, disse: Toma a tua conta, assenta-te depressa e escreve cinquenta.
7 Nyɛ nə ŋgwɔ́l nə́: “Wɛɛ jɨ nə mpwə́lá taŋ nɛ?” Nyɨ́nɨ nə́: “Iyuug í *blé təd.” Nyə nə nɛ́ nə́: “Lə́gʉ́g, fə́b lʉ́ mpwə́lá dwó wə́ ga. Ciləg nə́ məwûm mwɔɔmb.”
7 Depois, perguntou a outro: Tu, quanto deves? Respondeu ele: Cem coros de trigo. Disse-lhe: Toma a tua conta e escreve oitenta.
8 Mása músə yə kʉlág á iŋkwííl nə məshwúmb nəcé a sálə sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mə́kyɛ̧̂. Nəcé í ŋgə nyîn nə́ buud bwə́ ŋgə́ bɛ̧ cʉg á shí ga wá bwə́ ŋgə bul kyɛ̧́ mpə́dʉ́gá nyáŋ ntɔ̧ bɔɔŋg bʉ́sə́ búúd ɔ mə́ŋkɛnya wá.»
8 E elogiou o senhor o administrador infiel porque se houvera atiladamente, porque os filhos do mundo são mais hábeis na sua própria geração do que os filhos da luz.
9 Yésus mú nyiŋgə cɨ nə́: «Mɛɛ mə́ cɨ nə bɨ́ nə́, balanʉgá nə *mwaanɛ̂ iŋkwííl ŋgə cɛ̧ɛ̧ məshwə́ nə ndɨ̂: ja bɨ́ mə́ bá bə mə́fúfə dɨ́ yí, oshwə́ bʉ́n bɔɔŋg bwə́ bâg ŋwa bɨ́ mə́banda mâ kandʉgə kandʉgə dɨ̂.
9 E eu vos recomendo: das riquezas de origem iníqua fazei amigos; para que, quando aquelas vos faltarem, esses amigos vos recebam nos tabernáculos eternos.
10 Muud mə báágʉ́lə́ ísʉ́sʉ́sá í acíg-cíg kú teeg búúd məbwóŋ yɛ́, nyə é baagʉlə nə́mə́ ísâ í anʉ́nɨ̂ kú teeg búúd məbwóŋ. Muud mə tə́g búúd məbwóŋ ísʉ́sʉ́sá í acíg-cíg dɨ́ yɛ́, nyə é teeg nə́mə́ búúd məbwóŋ ísâ í anʉ́nɨ̂ dɨ̂.
10 Quem é fiel no pouco também é fiel no muito; e quem é injusto no pouco também é injusto no muito.
11 Ŋkí bɨ mə tɛ́ɛ́d teeg búúd məbwóŋ ja bɨ́ mə́ bálán nə mwaanɛ̂ iŋkwííl yí, zə́ nyə é yə bɨ́ mwaanɛ̂ á fwámɛ́ a kú bə nə məsʉs lámʉ́d yɛ́?
11 Se, pois, não vos tornastes fiéis na aplicação das riquezas de origem injusta, quem vos confiará a verdadeira riqueza?
12 Bɨ́ mə́ ká tɛ́ɛ́d teeg búúd məbwóŋ nə sá ŋkán, zə́ nyə é yə bɨ́ jɔɔŋg í jə́lá nə bə sâ jɨ́n yɛ́?
12 Se não vos tornastes fiéis na aplicação do alheio, quem vos dará o que é vosso?
13 Lwaábʉlə cúgɛ́ nə ŋkul sɛ̂y nə omása obá ja ŋgwúd, nəcé nyə é mpii ŋgwɔ́l, a cɛɛl ŋgwɔ́l; gúl ja nyə e gwág nə ŋgwɔ́l, a mpyêny ŋgwɔ́l. Bɨ́ cúgɛ́ nə ŋkul sɛ̂y nə Zɛmbî bɨ ŋgə́ sɛ̂y nə mwaanɛ̂ ja ŋgwúd»
13 Ninguém pode servir a dois senhores; porque ou há de aborrecer-se de um e amar ao outro ou se devotará a um e desprezará ao outro. Não podeis servir a Deus e às riquezas.
14 *Ofarizyɛ̂ŋ, nda bwə́ á dʉ bul cɛɛl mwaanɛ̂ nə́, bwə́ á ŋgə gwágʉlə lə́sʉ́ nɨ wɛ̂sh bwə́ ŋgə́ cágʉlə Yésus.
14 Os fariseus, que eram avarentos, ouviam tudo isto e o ridiculizavam.
15 A mú cɨ nə bwo nə́: «Bɨ́ ŋgə cɛɛl lwóya mísh mə́ búúd dɨ́ nə́ bɨ bʉ́sə otʉ́təlí ɔ búúd, njɨ Zɛmbî mə mpú mílâm mín; nəcé sâ búúd bwə́ dʉ́g nə́ fwámɛ́ sâ yí, Zɛmbî nyɛ mə dʉ́g gwo sâ nyɛɛ́.
15 Mas Jesus lhes disse: Vós sois os que vos justificais a vós mesmos diante dos homens, mas Deus conhece o vosso coração; pois aquilo que é elevado entre homens é abominação diante de Deus.
16 *Mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ nə micilyá mí *búúd ɔ mícúndə́ mí á ŋgə cwîny buud zə shúg wəla mə Yuánɛs. Kǎlə wú fwála mə́ Yuánɛs ɨɨ́, Jɔ̧jɔ̧ Kɛ́ɛl á Faan mə́ Zɛmbî wə́ í ŋgə́ bwiiŋgya, muud yɛ̂sh ka ŋgə nádʉwo nə ŋkul nyɛ́ nyɛ̂sh nə́ á ŋwa kɔw cínɔŋg.
16 A Lei e os Profetas vigoraram até João; desde esse tempo, vem sendo anunciado o evangelho do reino de Deus, e todo homem se esforça por entrar nele.
17 Jisə ŋkí fwanʉwo nə́ gwɔ̂w nə shí í cɔ̧́g, ntɔ̧ nə́ gúl lʉ́lándə́ kaŋgá á mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ í jímbʉ́g.
17 E é mais fácil passar o céu e a terra do que cair um til sequer da Lei.
18 Muud yɛ̂sh mə yíl múdá yé bá a nyiŋgə bâ múdá shús yɛ́, mə́ sá mínɔɔmb. Muud mə bâ múdá bwə́ ámə yîl bá yɛ́, mə́ sá mínɔɔmb.»
18 Quem repudiar sua mulher e casar com outra comete adultério; e aquele que casa com a mulher repudiada pelo marido também comete adultério.
19 «Ŋgwɔ́l múúd nyə bə nə byɔɔg, a dʉ́gə́ bwáád míkáándə́ mí álal-kus ófwó búúd bwə́ dʉ bwáád myá. Nyə á dʉ cʉgə cʉg áyíyáág, dʉ sá ídína jwɔ̂w dɛ̂sh.
19 Ora, havia certo homem rico que se vestia de púrpura e de linho finíssimo e que, todos os dias, se regalava esplendidamente.
20 Gúl ntágʉ́lá-ntágʉla múúd nə́ Lazâr, nə nyúúl məfə́ŋ məfə́ŋ, í á dʉ já múúd byɔɔg wɔɔŋg dɨ́ mpumbɛ́d.
20 Havia também certo mendigo, chamado Lázaro, coberto de chagas, que jazia à porta daquele;
21 Lazâr nyə á dʉ bə nə yéésh nə́ a də́ məmpulú mə́ á dʉ kud wú múúd byɔɔg dɨ́ tʉ́wʉli dɨ́ yí. Njɨ, ompyə̂ bwə́ á dʉ zə jáal nyə məfə́ŋ.
21 e desejava alimentar-se das migalhas que caíam da mesa do rico; e até os cães vinham lamber-lhe as úlceras.
22 Ntágʉ́lá-ntágʉla í á ka yə; *wəéŋgəles bwə́ mú kə nə nyə kə jɛ́ɛ́g *Abʉraham dɨ́ bʉdʉd. Muud byɔɔg mú nə́mə́ yə, a mú dɔw.
22 Aconteceu morrer o mendigo e ser levado pelos anjos para o seio de Abraão; morreu também o rico e foi sepultado.
23 Kə wɔ́ɔ́s nûŋ baŋ mínjîm, muud byɔɔg mú kə bwəma nə cwúnd. A njúl ŋkááŋgɛ́ dɨ́ ntʉ́nɨ, a mú bʉ̂n mísh, a mú dʉ́g Lazâr njóóg Abʉraham bʉdʉd.
23 No inferno, estando em tormentos, levantou os olhos e viu ao longe a Abraão e Lázaro no seu seio.
24 A mú kámb Abʉraham, nyə nə́: “Eéé Pʉpá Abʉraham, bwɨ́ɨ́gʉ́g mə nə́ ŋkwoŋʉ́. Kəndʉ́g Lazâr kə́g juwo nyinə́ mbwə̂ mə́júwód zə cweel mə jûm; miŋgwiilɛ míga mí ŋgə sá mə ŋkááŋgɛ́ mbíya.”
24 Então, clamando, disse: Pai Abraão, tem misericórdia de mim! E manda a Lázaro que molhe em água a ponta do dedo e me refresque a língua, porque estou atormentado nesta chama.
25 Abʉraham mú cɨ nə nyə nə́: “Mwân waam, wo á shí bə nə tɔɔm ja wó á ŋgə cʉgə yí, Lazâr nyɛ ŋgə́ bwəma nə micúŋ. Ja ga dɨ, Lazâr micúŋ myɛ́ mí mə́ cwaalʉwo, wɛɛ mú cwa bwəma nə ŋkááŋgɛ̂.
25 Disse, porém, Abraão: Filho, lembra-te de que recebeste os teus bens em tua vida, e Lázaro igualmente, os males; agora, porém, aqui, ele está consolado; tu, em tormentos.
26 Sá í búl bə yí jɨ́ ntâg nə́ məma bɨ́ ncímə jísə shé wa tʉ́tám nə́ buud bwə́ cɛ́ɛ́l wú wa zə nûŋ wá bwə́ cúgɛ́ nə ŋkul lɨ́ɨ́na; bɔɔŋg bwə́ cɛ́ɛ́l wú nûŋ zə kə́ga wá bwə́ kú lɨ́ɨ́na.”
26 E, além de tudo, está posto um grande abismo entre nós e vós, de sorte que os que querem passar daqui para vós outros não podem, nem os de lá passar para nós.
27 Muud byɔɔg mú cɨ nə́: “Pʉpa, nda jɨ́ ntɔ́ nə́, mə́ jəgʉla nə wo: kəndʉ́g Lazâr njɔ́w mə́ sɔ́ɔ́ŋgʉ́ waamə̂.
27 Então, replicou: Pai, eu te imploro que o mandes à minha casa paterna,
28 Omínyɔŋʉ̂ bâm bʉ́sə nûŋ ótɔ́ɔn. A kə́g lás nə bwo nə́ bwə́ ɔ́ bɛy, bwə́ kú bá zə wa kʉ́l mə́ jɨ́ cwúnd dɨ́ ga.”
28 porque tenho cinco irmãos; para que lhes dê testemunho, a fim de não virem também para este lugar de tormento.
29 Abʉraham mú cɨ nə nyə nə́: “Omínyɔŋʉ̂ bwô bʉ́sə nə Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz nə micilyá mí *búúd ɔ mícúndə́, bwə́ bɛ̧́g myo.”
29 Respondeu Abraão: Eles têm Moisés e os Profetas; ouçam-nos.
30 Muud byɔɔg nə́: “Nda bə ntɔ́, Pʉpá Abʉraham. Njɨ, ŋkí muud mə wú mínjîm kə lésha nə bwo, bwə́ é cɛ́nd mítə́dʉ́gá.”
30 Mas ele insistiu: Não, pai Abraão; se alguém dentre os mortos for ter com eles, arrepender-se-ão.
31 Abʉraham mú cɨ nə nyə nə́: “Ŋkí bwə́ bə́ kú bɛ̧ mícilyá mí Moyîz bə́nɔ̂ŋ buud ɔ mícúndə́, mpug nə́ muud tɛɛm gwûm mínjîm kə lésha nə bwo, bwə́ ábʉ́lɛ́ magʉlə lâŋ yé.”»
31 Abraão, porém, lhe respondeu: Se não ouvem a Moisés e aos Profetas, tampouco se deixarão persuadir, ainda que ressuscite alguém dentre os mortos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?