Lucas 10

MCP vs XGS

XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ

¹ Ja Cwámba nyə a shîn lás isâ ínɨ yí, nyə a cwééd *ompwíín məwûm zaŋgbá nə óbá a mú kənd bwo nə́ bwə́ ŋgə́g nə kə óbá óbá íkʉ́l byɛ̂sh nyə́mɛ́fwó nyə á jəla nə kə yí.

¹ Jisaso e nurɨmáná ámá ámɨ wíyo 72 nɨrɨ́pearɨ aŋɨ́ xɨ́o unɨ́á ayɨ́ ayo nánɨ waúnɨ waúnɨ xámɨ umeapɨ́rɨ nánɨ nurowárapɨrɨ

² Nyə a lás nə bwo nə́: «Dʉgá, idʉ̂w í mə́ tɨ́ fambə́ məŋkund məŋkund, njɨ buud bwə́ kə́ saag wá bʉ́sə cíg-cíg. Ntɔ́ wə́ mə́ cɨ́ nə́əə́: jə́gʉlagá nə amə́dɨ́ fambə́ nə́ a kə́ndʉg buud, bwə́ zə́g saag.

² re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámá nionɨ xwɨyɨ́á yaŋɨ́ seaiapowárɨ́áyɨ́, ayɨ́ aiwá yóɨ́ pɨ́rɨpɨ́rɨ́ ninɨrɨ mɨnɨpaxɨ́nɨŋɨ́ imónɨnɨ. E nerɨ aiwɨ ámá seyɨ́né aiwá apɨ mipɨ́rɨ nánɨ obaxɨ́ mimónɨŋoɨ. Ayɨnánɨ Gorɨxo ámá wínɨ enɨ aiwá mipɨ́rɨ́nɨŋɨ́ nimónɨro xwɨyɨ́á yayɨ́ winɨpaxɨ́pɨ yaŋɨ́ wiowárɨpɨ́rɨ nánɨ yarɨŋɨ́ wípoyɨ.” nurɨrɨ

³ Kəgá, mə mə́ kənd bɨ́ nda bwán ɔ́ íncwəmbɛ mpə́dʉ́gá oŋkweny.

³ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Soyɨ́né óɨ́ nionɨ searɨ́áyo úpoyɨ. Ámá wí sɨ́wí sayɨ́ sipɨsipɨ́ roanarɨgɨ́ápánɨŋɨ́ seaipɨ́rɨ́e nánɨ searowárarɨŋɨnɨ.” nurɨrɨ

⁴ Muud kú kə nə *mwaanɛ̂ ŋkí kwáám. Muud kú ŋwa bɔ́ɔ́l osílʉ́faas; muud kú kə́ ji mə́bə́dád zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́.

⁴ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nuróná nɨgwɨ́ wowɨ́ bɨranɨ, ɨ́á árupiaŋɨ́ wúranɨ, sɨkwɨ́ súranɨ, nɨmeámɨ mupanɨ. Óɨ́ e ámáyo nɨwɨnɨrɨ́ná yayɨ́ ninɨro e éɨ́ mɨŋweapanɨ.

⁵ «Njɔ́w wɛ̂sh bɨ́ mə́ nyíi yí, fwogá cɨ nə́: “Zɛmbî sáág nə́ bɨ bə́g nə́ shɛɛ.”

⁵ Aŋɨ́ wiwámɨ nɨpáwirɨ́ná yayɨ́ nɨwirɨ xámɨ re urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ, ‘ “Seyɨ́né Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ nɨwayɨrónɨro oŋweápoyɨ.” neaimónarɨnɨ.’ urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ.

⁶ Ŋkí ŋgwɔ́l muud á nə́ shɛɛ jɨ cínɔŋgʉ́, məbə́dá mʉ́n mə́ kə nyə́dɨ́; ŋkí ntɔ́ dɨ́, mə́ nyiŋgə zə bɨ́dɨ́.

⁶ Aŋiwámɨ xiáwo sanɨŋo imónɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná xwɨyɨ́á yayɨ́ nɨwirɨ́ná e urɨ́ápɨ mɨdɨdɨ́ mikɨxepanɨ. Aŋɨ́ xiáwo sanɨŋo mimónɨŋagɨ nɨwɨnɨrɨ́ná yayɨ́ apɨ mɨdɨdɨ́ wikɨxéɨ́rɨxɨnɨ.

⁷ Bɨ ɔ́ ji njɔ́w wɔɔŋgʉ́d, bɨ́ dʉ də nə ŋgul ísâ bwə́ é dʉ yə bɨ́ yí, nəcé sɔ́ɔl məsáal mə́ jəlá nə bə nə myə́na. Bɨ́ kú bá dʉ kyey mínjɔ́w minjɔ́w.

⁷ Aŋɨ́ giwɨ giwámɨ nɨpáwiro nɨŋwearɨ́ná aiwá tɨ́nɨ iniɨgɨ́ tɨ́nɨ seaiapɨ́ápɨ ananɨ nɨnɨro ŋweáɨ́rɨxɨnɨ. Ayɨ́ rɨpɨ nánɨrɨnɨ. Ámá nɨgwɨ́ omɨŋɨ́ nerɨ́ná nɨgwɨ́ meaarɨgɨ́ápa soyɨ́né wáɨ́ nemero nionɨ omɨŋɨ́ nɨniirɨ́ná iniɨgɨ́ tɨ́nɨ aiwá tɨ́nɨ seaiapɨ́áyɨ́ nɨgwɨ́nɨŋɨ́ wayɨ́á nɨpɨ́rɨ́árɨnɨ.” nurɨrɨ xegɨ́ wiepɨsarɨŋowa aiwá oneaiapɨ́poyɨnɨrɨ aŋɨ́ wiwá wiwámɨ emepɨ́rɨxɨnɨrɨ ámɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Aŋɨ́ wiwámɨ nɨpáwiro ŋweáɨ́iwámɨ dánɨ aŋɨ́ axɨ́pimɨ ámɨ wiwámɨ ŋweanɨro nánɨ mupa éɨ́rɨxɨnɨ.

⁸ Ŋgwə́la wɛ̂sh bɨ́ é nyíi buud lə́g bɨ́ yí, bɨ ɔ́ də́ ísâ bwə́ yə́ bɨ́ cínɔŋg yí,

⁸ Aŋɨ́ gɨpɨ gɨpimɨ nɨrémorɨ́ná aiwá míraŋɨ́ seaianɨro ‘Aŋɨ́yo nánɨ eɨnɨ.’ nɨsearɨmɨ úɨ́áyo númɨ nuro pí pí aiwá seaiapɨ́ápɨ sa ananɨ nɨ́ɨ́rɨxɨnɨ.

⁹ bɨ ɔ́ lwag mímbə̂l myâ cínɔŋg, bɨ́ jaaw bwo nə́ Faan mə́ Zɛmbî í mú bɨ́ kúnə́-kúnə.

⁹ Aŋɨ́ apimɨ sɨmɨxɨ́ yarɨgɨ́áyo naŋɨ́ wimɨxɨro ‘Gorɨxo xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ píránɨŋɨ́ seameŋweanɨ́á aŋwɨ ayo eŋagɨ nánɨ nɨsanɨro ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.’ urɨro éɨ́rɨxɨnɨ.

¹⁰ Wɔɔŋg ŋgwə́la bɨ́ mə́ nyíi buud kú lə́g bɨ́ yí, bɨ́ kə tâm də́nd kə lás nə́:

¹⁰ E nerɨ aiwɨ aŋɨ́ gɨpɨ gɨpimɨ nɨrémorɨ́ná ayɨ́ nɨseairɨmeámɨ wigɨ́ aŋɨ́yo nánɨ mɨseaupa éáná nuro óɨ́ aŋɨ́ apimɨ nánɨ inɨŋɨ́yimɨ dánɨ re urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ,

¹¹ “Sə́ mə́ kudə yə bɨ́ fumbyá a ŋgwə́la wʉ́n í ámə nada sə́ mə́kuú dɨ́ yí. Njɨ mpugá nə́ Faan mə́ Zɛmbî í mə́ shísh kúnə́-kúnə.”

¹¹ ‘Seyɨ́né dɨŋɨ́ re mopɨ́rɨ nánɨ, “Gorɨxo xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ píránɨŋɨ́ neameŋweámɨnɨrɨ éɨ́ aiwɨ nene apɨ nánɨ mɨneaimónarɨŋagɨ nánɨ xɨ́o xeanɨŋɨ́ neaiapɨnɨ́árɨ́anɨ?” yaiwipɨ́rɨ nánɨ xwɨ́á sikɨ́ segɨ́ aŋɨ́ rɨpimɨ dáŋɨ́ aí negɨ́ sɨkwɨ́yo xénɨŋɨ́pɨ pɨ́rɨ́ wiaíkímɨ́ seasiarɨŋwɨnɨ.’ urɨ́ɨ́rɨxɨnɨ.” nurɨrɨ

¹² Mə mpú jaaw bɨ́ nə́ jwɔ̂w Zɛmbî mə bá zə sámb búúd milə́sʉ́ yí, a bá jagʉlə búúd ɔ Sódom ntɔ̧ ŋgwə́la wɔɔŋg.

¹² re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nionɨ aga nepa seararɨŋɨnɨ. Gorɨxo ámá nɨyonɨ mí ómómɨxɨmɨ́ enɨ́áyimɨ ámá aŋɨ́ Sodomɨ ŋweaagɨ́áyɨ́ —Eŋíná Sodomɨ ŋweaagɨ́áyɨ́ rɨ́ánɨ nɨkɨróa warɨŋagɨ́a Gorɨxo aŋɨ́namɨ dánɨ rɨ́á mamówáráná nɨyonɨ rɨ́á nɨŋɨnigɨnɨ. Sɨ́á ayimɨ ayo Gorɨxo xeanɨŋɨ́ xwé nɨwirɨ aiwɨ ámá soyɨ́né arɨ́á mɨseaí xe oúpoyɨnɨrɨ sɨŋwɨ́ seanɨ́áyo Gorɨxo xeanɨŋɨ́ nɨwirɨ́ná Sodomɨ ŋweaagɨ́áyo rɨ́nɨŋɨ́ winɨnɨ́ápɨ tɨ́nɨ xɨxenɨ winɨnɨ́ámanɨ. Seáyɨ e múronɨ́árɨnɨ.

¹³ Məntágʉla nə bɨ́ buud ɔ́ Korazín. Məntágʉla nə bɨ́ buud ɔ́ Bɛtʉsayída nə́mə́. Nəcé bímbí lʉ́ *mə́shimbá mə́ mə́ wɔ́ɔ́s bɨ́dɨ́ má, mə́ á mbə̂m wɔ́ɔ́s Tir nə Sidon, buud ɔ́ nûŋ bwə́ á mbə̂m nə́mə́ bwey bwáád míŋkud ji ífiî dɨ̂ nə́ bwə́ cɛ́nd mítə́dʉ́gá.

¹³ “Isɨrerɨyɨ́né ‘Gorɨxo nene nánɨ aga wimónarɨnɨ.’ yaiwinarɨŋagɨ́a aí xeanɨŋɨ́ o seaikárɨnɨ́ápɨ ayɨkwɨ́ meŋagɨ nánɨ dɨŋɨ́ sɨpí oseainɨ. Isɨrerɨyɨ́né aŋɨ́ yoɨ́ Korasinɨyɨ rɨnɨŋɨ́yo ŋweagɨ́áyɨ́né tɨ́nɨ aŋɨ́ yoɨ́ Betɨsaida ŋweagɨ́áyɨ́né tɨ́nɨ aweyɨ! Sɨ́á wɨyi seyɨ́né majɨ́á seaórɨnɨ́árɨnɨ. Émáyɨ́ aŋɨ́ yoɨ́ Taiayɨ rɨnɨŋɨ́yo ŋweáyɨ́ tɨ́nɨ Saidonɨyɨ rɨnɨŋɨ́yo ŋweáyɨ́ tɨ́nɨ emɨmɨ́ nionɨ seaíwapɨyiŋápɨ sɨŋwɨ́ nɨwɨnɨro sɨŋwɨrɨyɨ́, ayɨ́ eŋíná nɨsanɨro iyɨ́á írɨkwɨ́ wú pánɨro rɨ́á uráwɨ́yo iwieánɨro yanɨrɨ egɨ́árɨnɨ.

¹⁴ Nə́ ndɛɛ́, cígʉ́lɛ́ mílə́sʉ́ dɨ, intʉ́gʉ́lí i Tir nə Sodom í ábʉ́lɛ́ bul nyaan nda bɨ́ bɨ́n.

¹⁴ Gorɨxo ámá nɨyonɨ xeanɨŋɨ́ winɨ́áyimɨ xeanɨŋɨ́ Taia ŋweáyo tɨ́nɨ Saidonɨ ŋweáyo tɨ́nɨ winɨ́ápɨ tɨ́nɨ seyɨ́né seaikárɨnɨ́ápɨ tɨ́nɨ axɨ́pɨ imónɨnɨ́ámanɨ. Seyɨ́né seaikárɨnɨ́ápɨ seáyɨ e múronɨ́árɨnɨ.

¹⁵ Bɨ bâŋ buud ɔ́ Kapɛrnawûm, bɨ́ ŋgə tə́dʉga nə́ bɨ mə bá kə gwɔ̂w? Mbɔ̂, bɨ mə bá yidá shulə kə baŋ mínjîm.

¹⁵ Isɨrerɨyɨ́né, Kapaneamɨ ŋweáyɨ́né ‘Gorɨxo aŋɨ́namɨ nánɨ nɨneameámɨ neayinɨ́árɨnɨ.’ nɨyaiwiro seáyɨ e rɨyarɨŋoɨ? Rɨ́á anɨŋɨ́ wearɨŋɨ́yo nɨseamamówárɨnɨ́árɨnɨ.” nurɨrɨ

¹⁶ Muud mə gwágʉ́lə́ bɨ́ yɛ́, mə́ gwágʉlə mə. Muud mə bə́ kú gwágʉlə bɨ́ yɛ́, mə́ bə kú gwágʉlə mə. Muud mə bə́ ntâg kú gwágʉlə mə yɛ́, a mə́ bə kú gwágʉlə múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.»

¹⁶ wiepɨsarɨŋɨ́yo ámɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámá gɨyɨ́ gɨyɨ́ soyɨ́né wáɨ́ urɨmearɨ́ná arɨ́á seaíɨ́áyɨ́ nionɨ enɨ arɨ́á niarɨŋoɨ. Gɨyɨ́ gɨyɨ́ arɨ́á mɨseaipa éɨ́áyɨ́ nionɨ enɨ arɨ́á mɨniarɨŋoɨ. Nionɨ arɨ́á mɨnipa éɨ́áyɨ́ Gorɨxo, nɨrowárénapɨŋomɨ enɨ arɨ́á mɨwiarɨŋoɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

¹⁷ *Ompwíín məwûm zaŋgbá nə óbá bwə́ mú kə nyiŋgə nə məshusʉg bwə́ ŋgə́ cɨ nə́: «Cwámba, tɛɛm bə mə́jamb mə́ ámə ŋgə bə nə məgwág nə sə́ ja sə́ ámə ŋgə lás nə mwo jínə́ dwô dɨ́ yí.»

¹⁷ Ámá 72 urowárapɨŋɨ́yɨ́ ámɨ dɨŋɨ́ yayɨ́ nɨyaiwia nɨbɨro Jisasomɨ nɨwímearo re urɨgɨ́awixɨnɨ, “Ámɨnáoxɨnɨ, ámá imɨ́ó dɨŋɨ́ xɨxéroarɨŋɨ́yo aí none yoɨ́ joxɨyá nɨrɨrane mɨxɨ́ umáɨnowáráná ananɨ arɨ́á nɨneaimɨ éɨ́ warɨŋoɨ.” urɨ́agɨ́a

¹⁸ A mú cɨ nə bwo nə́: «Mə á ŋgə dʉ́g *Sátan ŋgə́ kud wú gwɔ̂w nda njəs.

¹⁸ o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Soyɨ́né imɨ́óyo mɨxɨ́ umáɨnowárarɨ́ná nionɨ Seteno —O imɨ́óyo xɨráónɨŋɨ́ imónɨŋorɨnɨ. O ápiaŋwɨ́nɨŋɨ́ aŋɨ́namɨ dánɨ piérónaparɨŋagɨ wɨnɨŋanigɨnɨ.

¹⁹ Mə mə́ yə bɨ́ ŋkul ijwûga nə́ bɨ nyáálʉg onywâ nə wəacə́laafə̂ nə məkuú, bɨ́ nyaal nə́mə́ mpífə́ mə́ múúd ŋgə́ lúmbʉli nə bɨ́ yɛ́ nyɛ̂sh, sâ kú sá bɨ̂.

¹⁹ Arɨ́á nípoyɨ. Nionɨ eŋɨ́ sɨxɨ́ eánɨŋɨ́ seaiapowárɨŋá eŋagɨ nánɨ soyɨ́né weaxɨ́á tɨ́nɨ wáré tɨ́nɨ ananɨ xórórɨ́ ero Seteno, ɨ́wɨ́ oépoyɨnɨrɨ seaíwapɨyarɨŋomɨ ananɨ xórórɨ́ wiro epaxɨ́rɨnɨ. E yarɨ́ná wí xwɨrɨ́á seaikɨxenɨ́ámanɨ.

²⁰ Njɨ bɨ kú bul gwág mə́shusʉg nə məjamb ŋgə́lə magʉlə ijwûga bín, yidagá gwág mə́shusʉg nə mínə́ mʉ́n bə́lə cilyá gwɔ̂w joŋ dɨ̂.»

²⁰ E nɨsearɨrɨ aiwɨ imɨ́ó xɨxéroarɨŋɨ́yo mɨxɨ́ umáɨnowáráná arɨ́á nɨseairo éɨ́ warɨgɨ́á eŋagɨ nánɨ seáyɨ e nimónɨro yayɨ́ mepanɨ. Sa rɨpɨ nánɨnɨ yayɨ́ époyɨ. Aŋɨ́namɨ íkwɨ́ ámá wé rónɨŋɨ́yɨ́ nánɨ ŋwɨrárɨnɨŋɨ́namɨ segɨ́ yoɨ́ enɨ ŋwɨrárɨnɨŋagɨ nánɨ yayɨ́ époyɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

²¹ Nə́mə́ wəla dɔɔŋgʉ́ dɨ, Yésus mú kɔɔs nə məshusʉg mə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim, a mú cɨ nə́: «Pʉpa, Cwámba á gwɔ̂w nə shí, mə yə́ wo gúmə́ nəcé wo á shweel ompuye bə́nɔ̂ŋ buud ɔ́ fʉg isâ íga, wo yida lwágʉlə ozhizhe ɔ búúd. Haaw Pʉpa, ntɔ́ wə́ wó á cɛɛl nə́ í bə́g yɛ́.

²¹ Kwíyɨ́ Gorɨxoyápɨ ukɨkayoŋagɨ nánɨ axíná yayɨ́ seáyɨmɨ dánɨ nerɨ Gorɨxomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Gɨ́ ápoxɨnɨ, xwɨ́á imɨxɨrɨ aŋɨ́na imɨxɨrɨ eŋoxɨnɨ, wiepɨsarɨŋowa yarɨgɨ́á apɨ nánɨ ámá seáyɨ e nimónɨro ‘Nionɨ nɨgɨ́pɨ dɨŋɨ́ rɨxa nɨjɨ́á imónɨŋáonɨ nánɨ go níwapɨyinɨŋoɨ?’ rɨnɨ́áyo joxɨ yumɨ́í wirɨ ámá ‘Nionɨ niaíwonɨ́nɨŋɨ́ nimónɨrɨ majɨ́á imónɨŋáonɨ nánɨ ananɨ níwapɨyiɨ.’ rɨnɨ́áyo joxɨ wɨ́á rókiamorɨ yarɨŋoxɨ eŋagɨ nánɨ seáyɨ e rɨmearɨŋɨnɨ. Ápe, joxɨ ‘E oemɨnɨ.’ simónarɨŋagɨ nánɨ rarɨŋɨnɨ.” nurɨrɨ

²² Dâ nyə a cwámbʉlə mə isâ byɛ̂sh. Kú nə muud mə mpú Zɛmbî Mwân, njɨ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́; kú nə́mə́ nə muud mə mpú Zɛmbî Sɔ́ɔ́ŋgʉ́, njɨ mwân nə muud yɛ̂sh mwân mə́ cɛ́ɛ́l sá nə́ a mpúg yɛ́.»

²² re rɨŋɨnigɨnɨ, “Gɨ́ ápo amɨpí xwɨ́á rɨrímɨ nɨrímɨnɨ yanɨ́wá nánɨ ɨ́ánɨŋɨ́ niepɨ́xɨ́niasiŋɨ́rɨnɨ. Ámá wo Gorɨxomɨ xewaxo nánɨ xɨxenɨ nɨjɨ́á mimónɨnɨ. Gɨ́ áponɨ xɨxenɨ nɨjɨ́á imónɨnɨ. Ámá wo ápo nánɨ enɨ nɨjɨ́á mimónɨnɨ. Xewaxonɨnɨ nɨjɨ́árɨnɨ. Ámá ‘Xewaxonɨ gɨ́ ápo nánɨ wɨ́á orókiamómɨnɨ.’ yaiwíɨ́áyɨ́, ayɨ́ enɨ gɨ́ ápo nánɨ nɨjɨ́á imónɨŋoɨ.” nɨrɨrɨ

²³ A mú yág dʉ́g ómpwíín bɛ́, cɨ nə njɨ bwo nə́: «Bɨ bâŋ mísh mʉ́n mə́ mə́ jəla nəcé mə́ ŋgə dʉ́g isâ bɨ́ ŋgə́ dʉ́g ínɨ.

²³ nɨkɨnɨmónɨrɨ xegɨ́ wiepɨsarɨŋowa wigɨ́pɨ ŋweaŋagɨ́a sɨŋwɨ́ nɨwɨnɨrɨ awamɨnɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Amɨpí nionɨ erɨ xwɨyɨ́á rɨrɨ yarɨŋápɨ soyɨ́né sɨŋwɨ́ nanayíɨ́ápɨ nánɨ Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ yayɨ́ seáyɨ e dánɨ seainɨpaxɨ́rɨnɨ.

²⁴ Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, zhwog *buud ɔ mícúndə́ nə minjwú-buud mí á cɛɛl dʉ́g sâ bɨ́ ŋgə́ dʉ́g yí, njɨ mí áshígɛ́ dʉ́g. Bwə́ á cɛɛl gwág sâ bɨ́ ŋgə́ gwág yí, njɨ bwə́ áshígɛ́ gwág.»

²⁴ Gorɨxoyá wɨ́á rókiamoagɨ́á obaxɨ́yɨ́ tɨ́nɨ mɨxɨ́ ináyɨ́yɨ́ tɨ́nɨ amɨpí soyɨ́né sɨŋwɨ́ nanarɨgɨ́ápɨ ‘Sɨŋwɨ́ owɨnaneyɨ.’ nɨrɨro aiwɨ wí sɨŋwɨ́ mɨwɨnɨpa ero amɨpí soyɨ́né arɨ́á niarɨgɨ́ápɨ ‘Arɨ́á owianeyɨ.’ nɨrɨro aiwɨ wí arɨ́á mɨwipa ero yagɨ́árɨnɨ. Ayɨnánɨ soyɨ́né yayɨ́ seáyɨmɨ dánɨ seainɨpaxɨ́rɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

²⁵ Ka dʉ́g nə́, ŋgwɔ́l *Ŋkumɛ məcɛ̧ɛ̧ mə́ zə bwɔ́wʉlə nyə jî nyə nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, mə sáág jɨ́ nə́ mə lə́gʉ́g cʉg á kandʉgə kandʉgə?»

²⁵ Ámá ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ mewegɨ́á wo “Jisaso eŋɨ́ eánɨŋorɨ́anɨ? Iwamɨ́ó owíwapɨyimɨnɨ.” nɨyaiwirɨ nɨwiápɨ́nɨmearɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Nearéwapɨyarɨŋoxɨnɨ, nionɨ arɨre nerɨ dɨŋɨ́ nɨyɨmɨŋɨ́ tɨ́ŋáonɨ imónɨmɨ́árɨnɨ?” urɨ́agɨ

²⁶ Nyə ntâg nə nɛ́ nə́: «Jɨ́ jɨ́ cilyá *mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ dɨ́ yí? Wó dʉ lɔ̧́ cínɔŋg nə́ jɨ?»

²⁶ Jisaso re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ arɨre nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ? Joxɨ ɨ́á nɨrorɨ́ná arɨre rɨnɨŋagɨ roarɨŋɨ́rɨnɨ?” urɨ́agɨ

²⁷ A mú bɛ̧sa nə́: «Wó jəlá nə cɛɛl Zɛmbî woó Yawé nə lâm wô wɛ̂sh, nə *shíshim wô wɛ̂sh, nə ŋkul nywô nyɛ̂sh, nə lúú wô wɛ̂sh. Wo cɛɛl nə́mə́ múúd yɛ̂sh jísə́ wo kúnə́-kúnə yɛ́ nda womɛ́fwó.»

²⁷ o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Re nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ, ‘Joxɨ dɨxɨ́ Ámɨná Gorɨxomɨ dɨŋɨ́ sɨxɨ́ nuyirɨ nerɨ́ná dɨxɨ́ xwioxɨ́ o nánɨ yayɨ́ osinɨnɨrɨ erɨ eŋɨ́ sɨxɨ́ eánɨŋɨ́ tɨ́nɨ xɨ́dɨrɨ dɨŋɨ́ tɨ́nɨ píránɨŋɨ́ wɨkwɨ́rorɨ éɨrɨxɨnɨ. Jɨwanɨŋoxɨ dɨŋɨ́ sɨpí inarɨŋɨ́pa ámá joxɨ tɨ́nɨ ŋweagɨ́áyɨ́ nánɨ enɨ axɨ́pɨ sinɨ́wɨnɨgɨnɨ.’ nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ.” urɨ́agɨ

²⁸ Yésus nə nɛ́ nə́: «Wo mə́ bɛ̧sa mbií í jə́la yí. Sáág ntɔ́ wo bâg dʉ cʉg.»

²⁸ Jisaso re urɨŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ xɨxenɨ rarɨŋɨnɨ. E nerɨ́náyɨ́ dɨŋɨ́ nɨyɨmɨŋɨ́ tɨ́ŋoxɨ nimónɨrɨ anɨŋɨ́ ŋwearɨ́árɨnɨ.” urɨ́agɨ

²⁹ Nyɛ, cɛɛlʉ́lə lwágʉlə nə́ a jɨ tʉ́təlí, a mú jî Yésus nə́: «Muud jɨ́ mə kúnə́-kúnə wə́ zə́?»

²⁹ ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ meweŋo ámá nɨ́nɨ xewanɨŋo nánɨ re oyaiwípoyɨnɨrɨ “O ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ tɨ́nɨ xɨxenɨ ámá xɨ́o tɨ́nɨ ŋweagɨ́áyɨ́ nánɨ dɨŋɨ́ sɨpí nɨwirɨ arɨrá wiarɨŋorɨ́anɨ?” oyaiwípoyɨnɨrɨ ámɨ yarɨŋɨ́ re wiŋɨnigɨnɨ, “Ámá nionɨ tɨ́nɨ nawínɨ ŋweaŋwáyɨ́ gɨyɨ́rɨ́anɨ? Ámá gɨyɨ́ nánɨ niɨwanɨŋonɨ dɨŋɨ́ sɨpí inarɨŋápa dɨŋɨ́ sɨpí axɨ́pɨ e ninɨŋoɨ?” Yarɨŋɨ́ e wíáná

³⁰ Yésus mú nyiŋgə lás, a mú cɨ nə́: «Ŋgwɔ́l múúd nyə á ŋgə wú Yurʉ́səlɛm ŋgə shulə kə Zheríko. Izhilʉŋgaanə́ í mú bií nyə zhɨ́ɨ́d, dɛ́ɛ́g nyə isâ byé byɛ̂sh, yíd nyə nə́ ndɛɛ́ lʉ́gə nyə cíg-cîg nə́ á fudə.

³⁰ Jisaso ewayɨ́ xwɨyɨ́á rɨpɨ urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámá wo aŋɨ́ yoɨ́ Jerusaremɨyɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ aŋɨ́ yoɨ́ Jerikoyɨ rɨnɨŋɨ́yo nánɨ wearɨ́ná re eŋɨnigɨnɨ. Ámá ámáyá amɨpí ɨ́wɨ́ oxaurápaneyɨnɨro yarɨgɨ́á wa omɨ ɨ́á nɨxero xegɨ́ rapɨrapɨ́ wirɨro iwaŋɨ́ mépero rɨxa napénɨmearɨ́ná pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ ugɨ́awixɨnɨ. Rɨxa numáná eŋáná

³¹ Í mú jé nə́ ŋgwɔ́l fada kyéyʉg zhɨ́ɨ́ nyɔɔŋgʉ́d. A mú dʉ́g múúd wɔɔŋgʉ̂, a mú cɔ̧́ lúú tə́l gwɔ̂w.

³¹ apaxɨ́pánɨŋɨ́ imónɨŋɨ́ wo enɨ óɨ́ axɨ́yimɨ nɨwerɨ́ná wenɨŋɨ́ éɨ́yɨ́ wɨnɨŋɨnigɨnɨ. Iwaŋɨ́ mépéɨ́o daiwo weŋagɨ nɨwɨnɨrɨ arɨrá bɨ mɨwí orɨwámɨ dánɨ múroŋɨnigɨnɨ.

³² Ŋgwɔ́l *Levît mú nə́mə́ zə wɔ́ɔ́s kʉ́l jɔɔŋgʉ́d, a dʉ́g múúd ɛ́nɛ, a cɔ̧́ lúú tə́l gwɔ̂w.

³² Ámɨ Judayɨ́ wigɨ́ yoɨ́ Ripaiyɨ rɨnɨgɨ́áyɨ́ wo —Ripaiyɨ́ Gorɨxo nánɨ rɨdɨyowá yarɨgɨ́iwámɨ arɨrá wiarɨgɨ́áyɨ́rɨnɨ. Ripaiyɨ rɨnɨgɨ́á wo iwaŋɨ́ mépéɨ́o weŋe nɨrémorɨ nɨwɨnɨrɨ aiwɨ o enɨ orɨwámɨ dánɨ múroŋɨnigɨnɨ.

³³ Njɨ ŋgwɔ́l múúd á Samaríya ŋgə́ nə́mə́ kyey yé njɔɔnd ɨɨ́, a mú wɔ́ɔ́s kʉ́l múúd ɛ́nɛ nyə á bə a mbwúg yí. Ja á mə́ dʉ́g nyə yí, lâm mú bul cɛy nyə cwû.

³³ E nerɨ aiwɨ ámá Samariayɨ́ wo —Samariayɨ́ tɨ́nɨ Judayɨ́ tɨ́nɨ eŋíná dánɨ xepɨxepá rónagɨ́árɨnɨ. Samariao enɨ aŋɨ́ wíyo nánɨ nurɨ́ná wɨnɨŋɨnigɨnɨ. Ámá iwaŋɨ́ nearɨ tɨ́o riwo weŋagɨ nɨwɨnɨrɨ omɨ wa nɨwianɨrɨ

³⁴ A mú shísh kúnə́-kúnə, a lwag nyə məfə́ŋ nə məwúdə nə wáan nə́ ndɛɛ́ a shîn wɔ́ɔlə. A mú ŋkɛ̂ny nyə bəd nyə́dɨ́ jakáás dɨ́, kə nə nyə njɔ́w ójôŋ kə kweemb nyə.

³⁴ aŋwɨ e nurɨ iniɨgɨ́ wainɨ́ bɨ tɨ́nɨ ranɨ́ bɨ tɨ́nɨ iwaŋɨ́ weáɨ́áyo gɨ́niɨ́ wirɨ wɨ́á utɨrɨ nemáná nɨmɨ́eyoarɨ xegɨ́ dogíyo seáyɨ e nɨŋwɨrárɨrɨ nɨmeámɨ aŋɨ́ ámá amɨ amɨ dánɨ nɨbɨrɨ wéɨ́rɨxɨnɨrɨ mɨrɨnɨŋɨ́ wiwámɨ nánɨ nurɨ e meweŋo

³⁵ Mán mələ̂m, muud á Samaríya mú ŋwa ódanarî obá, yə múúd njɔ́w ójôŋ. Nyə nə nɛ́ nə́: “Kweembʉgʉ́ mə muud ɛ́ga. Bímbí dɛ̂sh wo é kwo kɛɛnzh shú dɛ́ yí, mə é zə nyiŋg wo ja mə é nyiŋgə yí”».

³⁵ wɨ́ápɨ tɨ́nɨ íkwɨ́ wɨnɨ́xaú nɨroarɨ aŋiwámɨ mearɨŋomɨ nɨwirɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, ‘Ámá romɨ nɨgwɨ́ rɨnamɨ dánɨ píránɨŋɨ́ méɨrɨxɨnɨ. Rɨna anɨpá imónáná o nánɨ joxɨ dɨxɨ́ nɨgwɨ́ xwɨrɨ́á ikɨxéánáyɨ́ ámɨ nionɨ nɨbɨrɨ́ná nionɨyá xɨxenɨ mɨnɨ siapɨmɨ́árɨnɨ.’ urɨŋɨnigɨnɨ.” Jisaso ewayɨ́ xwɨyɨ́á apɨ nurɨmáná

³⁶ Yésus mú jî nə́: «Búúd olɔ́ɔl ɔ́nɨ bɛ̂sh dɨ́, nyáyɛ́ nyə á bə muud ízhilʉŋgaanə́ í á yíd yɛ́ kúnə́-kúnə yɛ́?»

³⁶ ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ meweŋomɨ yarɨŋɨ́ re wiŋɨnigɨnɨ, “Joxɨ dɨŋɨ́ arɨre yaiwiarɨŋɨnɨ? Iwaŋɨ́ nearɨ tɨ́omɨ ámá waú wo nɨwɨnɨro aí awa go o tɨ́nɨ ŋweagɨ́á wónɨŋɨ́ nimónɨrɨ arɨrá wiŋɨnigɨnɨ?” uráná

³⁷ Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ nə́: «Jísə nyɔɔŋg nyə á gwág nyə cɛy lámʉ́d yɛ́.» Yésus mú cɨ nə nyə nə́: «Kaág, wo kə́g sá ntɔ́.»

³⁷ ŋwɨ́ ikaxɨ́ eánɨŋɨ́pɨ meweŋomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “ ‘Ámá nɨwɨnɨrɨ́ná wa nɨwianɨrɨ naŋɨ́ wiiŋo o tɨ́nɨ ŋweagɨ́á wónɨŋɨ́ imónɨŋɨnigɨnɨ.’ nimónarɨnɨ.” urɨ́agɨ Jisaso “Joxɨ enɨ nurɨ axɨ́pɨ e néra úɨrɨxɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

³⁸ Ja Yésus bə́nɔ̂ŋ *ompwíín bɛ́ bwə́ á ŋgə kyey yí, bwə́ á kə nyíi dúl də́ndʉ́d. Ŋgwɔ́l múdá nyə á bə də́nd dɔɔŋg dɨ́ nə́ Mááta, a mú lə́g bwo nyə́dɨ́ njɔ́w.

³⁸ Jisaso wiepɨsarɨŋɨ́yɨ́ tɨ́nɨ óɨ́yo nuróná aŋɨ́ bimɨ rémóáná apɨxɨ́ wí Mataíyɨ rɨnɨŋí aiwá míraŋɨ́ winɨ xegɨ́ aŋɨ́yo nánɨ nɨwirɨmeámɨ nurɨ ŋweaŋáná

³⁹ Mudá wɔɔŋg nyə á bə nə mínyɔŋʉ̂ nə́ Maríya. Nyə á zə ji Cwámba shí məkuú, dʉ gwágʉlə lə́sʉ́ yé.

³⁹ í xegɨ́ xexɨrɨ́meáí Mariaíyɨ rɨnɨŋí nɨbɨrɨ Jisasoyá sɨkwɨ́ tɨ́ŋɨ́ e nɨŋweámáná oyá pɨ́né arɨ́á wiarɨ́ná

⁴⁰ Mááta nyɛ nyə á ŋgə yɨ́ɨ́ŋga nə zhwog iság-ság shú ójôŋ. A mú ka zə, zə cɨ nə Cwámba nə́: «Ja Maríya mə́ yida bɨ́d nə́ mə ŋgə́g nə sɛ̂y məmɛ́fwó ga, sâ jɔɔŋg í acɨ́yɛ́ wo sâ? Cɨɨ́g nə nyə nə́ a zə́g kwiid mə.»

⁴⁰ Mataí aiwá rɨyamɨ́ emɨnɨrɨ yarɨ́ná upupɨ́gɨ́ winarɨŋagɨ nɨbɨrɨ Jisasomɨ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ámɨnáoxɨnɨ, niínɨ aiwá rɨyamɨ́ yarɨ́ná gɨ́ nɨrɨxɨ́meáí pɨ́nɨ nɨnɨwiárɨmɨ nɨbɨrɨ ‘Ayɨ́ ananɨrɨnɨ.’ rɨyaiwiarɨŋɨnɨ? Í saŋɨ́ nɨrápɨnɨ nánɨ urowárénapeɨ.” urɨ́agɨ

⁴¹ Cwámba mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Mááta, Mááta, wo ŋgə kənd lâm gwɔ̂w ŋgə ntágʉlə nyúúl nə zhwog isâ.

⁴¹ Ámɨnáo re urɨŋɨnigɨnɨ, “Mataíxɨ, Mataíxɨ, jíxɨ dɨŋɨ́ obɨbaxɨ́ morɨ amɨpí obaxɨ́ nánɨ ayá sɨ́wɨ́ rɨrorɨ yarɨŋɨnɨ.

⁴² Sâ jɨ́ nə mfíí yí jɨ́ njɨ ŋgwúd. Maríya mə́ fɛ́ɛ́sh sâ í búl nywa yí, muud nyə abʉ́lɛ kwo ŋwa nyə gwo.»

⁴² E nerɨ aí jíxɨ anɨŋɨ́ minɨ́ epaxɨ́ imónɨŋɨ́yɨ́ obaxɨ́manɨ. Aga ná bɨnɨrɨnɨ. Mariaí apɨ nánɨ dɨŋɨ́ neyírorɨ arɨ́á niarɨnɨ. Í dɨŋɨ́ eyíroarɨŋɨ́pɨ mɨdɨdɨ́ mɨwikɨxepa nerɨ jíxɨ nɨrɨ́ɨ́pɨ bɨ urɨmɨméɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.

Lucas 10

Atalhos do teclado

Ler em outra tradução

Comparar com outra