Atos 1

MCP vs XGS

Sair da comparação
MCP
XGS Xwɨyí̵á Gorɨxoyá Sɨŋí̵pɨrɨnɨ
1 Tyofîl, mə a tɛ́ɛ́d cilə kálaad ashúshwóógʉ́ nə́ mə bwiiŋg sâ jɛ̂sh Yésus nyə a sá yí, nə jɔɔŋg jɛ̂sh nyə á jɨ́ɨ́gʉli yí tɛ́ɛ́d mə́tɛ́ɛ́dʉ́lé
1 — ausente —
2 kə wɔ́ɔ́s jwɔ̂w nyə á bʉ̂n kə gwɔ́w yí. Jwɔ̂w dɔɔŋgʉ́, nə ŋkul á Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim, nyə á fwo shîn lwágʉlə *buud ɔ lwámá bɛ́ nyə á fɛ́ɛ́sh wá sá bwə́ jə́lá nə bá sá yí.
2 — ausente —
3 Búúd ɔ lwámá bɛ́ bɔɔŋg dɨ́ wə́ nyə á lwóya nyúul mpʉ́sə micúŋ nə shwɨy dɛ́ yí. Nyə a lwágʉlə bwo iyuug mimbií mimbií nə́ a jisə kuwó, bwə́ ŋgə́ dʉ́g nyə tâŋ mwɔ̂w məwûm mə́nɔ̧̂, a ŋgə́ bwiiŋg bwo isâ í dʉ́gyá nə Faan mə́ Zɛmbî yí.
3 O rɨ́nɨŋɨ́ nɨmearɨ nɨperɨ nɨwiápɨ́nɨmeámáná sɨ́á 40 nóra warɨ́ná awa “O ámɨ sɨŋɨ́ rɨ́a ŋweanɨ?” oyaiwípoyɨnɨrɨ ámɨ ámɨ sɨwá winayirɨ Gorɨxo ámá xɨ́oyáyɨ́ xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nerɨ umeŋweanɨ́ápɨ nánɨ uréwapɨyirɨ nerɨ́ná awa sɨnɨ ududɨ́ mé “Ayɨ́ orɨ́anɨ?” nɨyaiwiro nɨwipɨmónɨmáná eŋáná re eŋɨnigɨnɨ.
4 Í á ka zə bə, dʉ́nɨ jwɔ́wʉ́d ɨɨ́, bə́nɔ́ŋ bwə́ ŋgə́ də, a mú báásʉlə bwo nə́: «Bɨ́ kú bá tɨ́ mə́kuú Yurʉ́səlɛm, bɨ́ ɔ bá fwo bwánd sâ Dâ nyə á kaag yí, sâ bɨ́ á gwág nə mə yí.»
4 Awamɨ awí neaárɨmáná sekaxɨ́ re urɨŋɨnigɨnɨ, “Ápo ‘Nɨseaiapɨmɨ́árɨnɨ.’ searɨŋɨ́pɨ —Apɨ, ayɨ́ nionɨ searáná soyɨ́né arɨ́á niarɨgɨ́ápɨrɨnɨ. Apɨ sɨnɨ mɨseaímeapa eŋáná aŋɨ́ Jerusaremɨ tɨ́yo dánɨ nɨwárɨmɨ mupa nero apɨ nánɨ wenɨŋɨ́ nero ŋweáɨ́rɨxɨnɨ.
5 Nyə nə bwo nə́: «Yuánɛs nyɛ nyə á duu buud nə məjúwó, bɨ́ bâŋ bɨ mə zə́ bá duwan nə Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim nə́mə́ mwɔ̂w mə́gaád.»
5 Ayɨ́ rɨpɨ nánɨrɨnɨ. Jono wayɨ́ nɨseameairɨ́ná iniɨgɨ́ tɨ́nɨ seameaiŋɨ́ aiwɨ sɨnɨ sɨ́á obaxɨ́ mórɨpa eŋáná Gorɨxo xɨ́oyá kwíyɨ́ tɨ́nɨ wayɨ́ seameainɨ́árɨnɨ.” urɨŋɨnigɨnɨ.
6 Bɛ̂sh bwə́ mú ka jî nyə cʉ́ŋ ŋgwúd nə́: «Cwámba e, ye ja gaád wə́ wó zə́ kwo tə́l íjwûga yâ *Izʉrəyɛ̂l yí?»
6 Awa rɨxa awí neánɨmáná omɨ yarɨŋɨ́ re wigɨ́awixɨnɨ, “Ámɨnáoxɨnɨ, eŋíná negɨ́ wa mɨxɨ́ ináyɨ́ nimónɨro negɨ́ neárɨ́awéyo umeŋweaagɨ́ápa ríná dánɨ joxɨ enɨ axɨ́pɨ mɨxɨ́ ináyɨ́ nimónɨrɨ Isɨrerene xwioxɨ́yo mɨmeámɨ́ nɨneairɨ neameŋwearɨ́áranɨ?” Yarɨŋɨ́ e wíagɨ́a
7 A mú cɨ nə bwo nə́: «Bɨ dɨ́ bɨ́ nə́ bɨ mpúg mə́fwála nə ija Dâ nyəmɛ́fwó nyə á tə̂l yí.
7 o re urɨŋɨnigɨnɨ, “Sɨ́á seyɨ́né yarɨŋɨ́ niarɨgɨ́ápɨ nánɨ parɨmonɨ́áyi —Ayi ápo Gorɨxo xɨ́o xegɨ́ nénɨ́ tɨ́ŋo nimónɨrɨŋɨ́pimɨ dánɨ nɨrɨrɨ tagɨ́yirɨnɨ. Ayi nánɨ seyɨ́né nɨjɨ́á imónɨpɨ́rɨ mimónɨŋagɨ nánɨ áwaŋɨ́ searɨmɨméɨnɨ.
8 Njɨ, bɨ mə bá lə́g ŋkûl í bá zhu wə́ Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim, zə bɨ́dɨ́, bɨ músə bá bwiiŋg láŋ wâm, tɛ́ɛ́d Yurʉ́səlɛm, kala Yudéa, kə kumə Samaríya, kə wɔ́ɔ́s íjumə í shí byɛ̂sh dɨ̂.»
8 E nerɨ aiwɨ rɨpɨ nánɨ nɨjɨ́á imónɨpɨ́rɨ nánɨ áwaŋɨ́ searɨmɨ́ɨnɨ. Kwíyɨ́ oyápɨ nɨseaímearɨ eŋɨ́ sɨxɨ́ seaímɨxáná soyɨ́né nionɨ seaímeaŋá mɨ́koyɨ́né nimónɨro ámá Jerusaremɨ ŋweagɨ́áyo áwaŋɨ́ urɨmero ámá Judia pɨropenɨsɨ́yo tɨ́nɨ Samaria pɨropenɨsɨ́yo tɨ́nɨ amɨ amɨ ŋweagɨ́áyo urɨmero ámá xwɨ́á yoparɨ́ ɨkwɨ́rónɨŋɨ́mɨ ŋweagɨ́áyo aí urɨmero éɨ́rɨxɨnɨ.”
9 Ja nyə á shîn lás nə bwo ntʉ́nɨ yí, bwə́ ŋgə́ dʉ́g nyə, a mú ŋkâŋ kə gwɔ̂w, ŋkúdú mú shweel nyə, mísh máŋ mə́ kú ná dʉ́g nyə.
9 E nurárɨmáná awa sɨnɨ sɨŋwɨ́ wɨnarɨ́ná o Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ nɨpeyirɨ wigɨ́ sɨŋwɨ́ anɨgɨ́e dánɨ agwɨ́ bimɨ aínɨŋɨnigɨnɨ.
10 Bwə́ ŋgə́ ná dʉ́g ŋgɛɛ joŋ dɨ́ wú nyə á kə wá, seegya nə́ buud obá bwə́ mə́ wɔ́ɔ́s bwo na koogʉ́, bwə́ njúl nə mimbwéédí mí áfufumə́.
10 Nɨpeyirɨ agwɨ́ bimɨ aínáná awa sɨnɨ aŋɨ́namɨ sɨŋwɨ́ anánɨŋáná re eŋɨnigɨnɨ. Ámá rapɨrapɨ́ apɨ́á weŋɨ́ yínɨgɨ́íwaú awa tɨ́ŋɨ́ e nɨrónapɨri
11 Buud ɔ́nɨ bwə́ mú cɨ nə bwo nə́: «Yé búúd ɔ́ Galilê, jɨ́ bɨ́ mə́ ká bwên na dʉ dʉ́g joŋ dɨ́ yí? Yésus mə́ bʉ́n kə joŋ dɨ́ béégya nə bɨ ɛ́nɛ, nyə é bá nə́mə́ kwo zə mbií ŋgwúd bɨ ámə dʉ́g a ŋgə kə joŋ dɨ́ nɨ.»
11 re urɨgɨ́isixɨnɨ, “Gariri pɨropenɨsɨ́yo dáŋoyɨ́né, pí nánɨ re éɨ́ nɨrómáná aŋɨ́namɨ wenɨŋɨ́ yánɨŋoɨ? Ámá o, Jisasoyɨ rɨnɨŋo seyɨ́né tɨ́e dánɨ Gorɨxoyá dɨŋɨ́ tɨ́nɨ aŋɨ́namɨ nánɨ rɨxa nɨpeyirɨ aí soyɨ́né sɨŋwɨ́ wɨnarɨ́ná peyíɨ́pa ámɨ axɨ́pɨ wepɨ́nɨnɨ́árɨnɨ.” urɨgɨ́isixɨnɨ.
12 Ntɔ́, bwə́ mú tɨ́ njɔɔnd wúlə mbʉ́mbʉ́ŋ á wəolivyê, kə́lə Yurʉ́səlɛm, cínɔŋgʉ́ jisə cé zhɨ́ɨ́ múúd mə kyéy jwɔ̂w lʉ́ sábaad yí.
12 Awa dɨ́wɨ́ Oripiyɨ rɨnɨŋɨ́pimɨ —Apɨ Jerusaremɨ dánɨ aŋwɨ e eŋɨ́pɨrɨnɨ. Sabarɨ́áyo Judayɨ́ ná jɨ́amɨ mupa nero aí Jerusaremɨ dánɨ dɨ́wɨ́ mɨŋɨ́ apɨ tɨ́ŋɨ́ e nánɨ ananɨ wagɨ́ápɨrɨnɨ. Apimɨ pɨ́nɨ nɨwiárɨmɨ nuro
13 Ja bwə́ mə́ wɔ́ɔ́s Yurʉ́səlɛm yí, bwə́ mú bád fúm á njɔ́w dɨ́ gwɔ̂w, kʉ́l bwə́ á dʉ sɛɛŋgya yí, nə Pyɛ̂r, nə Yuánɛs, nə Zhâk bá Andrê, nə Fílíp bá Tómas, nə Batəlʉmî bá Matiyô, nə Zhâk á mwân mə Alfê, nə Shímun nyə á bə gwooŋg á məcɛy mə́ lɔɔm dɨ́ yɛ́, nə Yúda mwân mə Zhâk.Fúm á njɔ́w dɨ́ gwɔ̂w|src="lb00235b.tif" size="col" copy="Louise Bass" ref="1.13"
13 rɨxa Jerusaremɨ nɨrémoro aŋɨ́ pákɨ́kɨ́ seáyɨ émɨ mɨrɨnɨŋiwámɨ —Iwá awa sá wearɨgɨ́iwárɨnɨ. Iwámɨ nánɨ waíwɨ́yo nɨpeyiro páwigɨ́awixɨnɨ. Awa wigɨ́ yoɨ́ rowarɨnɨ. Pitao tɨ́nɨ Jono tɨ́nɨ Jemiso tɨ́nɨ Adɨruo tɨ́nɨ Piripo tɨ́nɨ Tomaso tɨ́nɨ Batoromuo tɨ́nɨ Matɨyuo tɨ́nɨ Arɨpiasomɨ xewaxo Jemiso tɨ́nɨ Saimonɨ Sereto tɨ́nɨ Jemisomɨ xewaxo Judaso tɨ́nɨ awarɨnɨ.
14 Bɛ̂sh bwə́ á dʉ sá zɛ́ny mə́jəgʉla lâm ŋgwúd, bə́nɔ̂ŋ bɔ́ɔ́l búdá, nə Maríya nyɔɔŋgʉ́ mə Yésus, nə omínyɔŋʉ̂ ɔ́ Yésus.
14 Ámá awa dɨŋɨ́ ná bɨnɨ tɨ́gɨ́áwa nimónɨro ámá wí ámɨ tɨyɨ́ enɨ apɨxɨ́ wíwa tɨ́nɨ Jisasomɨ xɨnáí Mariaí tɨ́nɨ Jisasomɨ xexɨrɨ́meáowa tɨ́nɨ enɨ awa tɨ́nɨ nawínɨ awí neánayiro anɨŋɨ́ minɨ́ Gorɨxomɨ xwɨyɨ́á rɨrɨmɨ́ wiayarɨ́ná
15 Dúl jwɔ́wʉ́d ntʉ́nɨ, obúgʉla bwə́ mə́ sɛɛŋgya je bə tâŋ buud təd nə məwûm mə́bá, Pyɛ̂r nyə á tɔ̂w shí, a mú cɨ nə bwo nə́:
15 sɨ́á wɨyi ámá awí eánɨ́áyɨ́ nɨ́nɨ ámá 120 eŋáná Pitao áwɨnɨmɨ éɨ́ nɨrómáná re urɨŋɨnigɨnɨ,
16 «Bwááŋg ɔ́, Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim nyə a lás mpu mə́ *Dávid dɨ́, sâ jɔɔŋg jísə cilyá shú mə́ Yúdas. Nyə wə́ nyə á ŋgə kə nə buud bwə́ á kə bii Yésus wá. Í á jɨɨ nə́ sâ jísə́ mícilyá mí Kálaad Zɛmbî dɨ̂ yí í bwə́mag.
16 “Gɨ́ nɨrɨxɨ́meáyɨ́né, eŋíná mɨxɨ́ ináyɨ́ Depito kwíyɨ́ Gorɨxoyápimɨ dánɨ Judaso nánɨ —O ámá ‘Jisasomɨ ɨ́á oxɨraneyɨ.’ yaiwíɨ́áyo o tɨ́ŋɨ́ e nánɨ nipemeámɨ uŋorɨnɨ. O nánɨ nɨrɨrɨ Bɨkwɨ́yo eaŋɨ́pɨ surɨ́má imónɨpaxɨ́ mimónɨŋagɨ nánɨ amɨpí Judaso eŋɨ́pɨ ayɨnánɨ xɨxenɨ imónɨŋɨ́rɨnɨ.
17 Yúdas nyə á bə nə́mə́ gwooŋg jísʉ́d, Zɛmbî nyə a yə nə́mə́ nyə ŋkɔw sáal gaád.
17 O none tɨ́nɨ nemerane yanɨ́wá nánɨ urɨ́peaŋɨ́ eŋagɨ nánɨ o enɨ nearɨ́peaŋɨ́yɨ́ worɨnɨ.
18 Njɨ, *mwaanɛ̂ bwə́ á jə́na nə nyə nə́ a sáág olɨ́lɨŋgɨ̂ nyə á sâ wá, nyə á kusə shí nə mwaanɛ̂ wɔɔŋg. Nyə á ka kə kadʉwa shí cínɔŋg mbúmbudɨ̂, a mú kɔɔd tâm kug, isə́g nə incuwa cɨɨm shí nə shí.
18 (O sɨpí wikárɨŋɨ́pimɨ dánɨ nɨgwɨ́ meaŋɨ́pɨ tɨ́nɨ xwɨ́á bɨ bɨ́ nemáná e dánɨ ná neánɨrɨ́ná xegɨ́ agwɨ́yo áwɨnɨmɨ narɨ́kínɨrɨ agwɨ́ amɨpí nɨpɨnɨ mɨxeánowiŋɨnigɨnɨ.
19 Buud ɔ Yurʉ́səlɛm bɛ̂sh bwə́ á shí mpu sâ jɔɔŋg, nə́ ndɛɛ́ bwə́ á gwiid shí nyɔɔŋg nə́ Akɛ́lʉdama, ntɔ́ mə́ kə́ nə́ “Shí məcií”.
19 Jerusaremɨ ŋweagɨ́áyɨ́ nɨ́nɨ o e inɨ́ɨ́ nánɨ arɨ́á nɨwiro nánɨ wigɨ́ pɨ́né tɨ́nɨ xwɨ́á apɨ yoɨ́ Akerɨdamayɨ —Yoɨ́ mɨ́kɨ́ ayɨ́ ámá nɨperɨ ragɨ́ xwɨ́áyo puŋɨ́ nánɨrɨnɨ. Yoɨ́ e wɨ́rɨgɨ́árɨnɨ.)
20 Mpugá nə́ jísə cilyá kálaad osôm dɨ̂ nə́: “Də́nd dɛ́ í lʉ́gʉ́g wuul, muud kú ná bá ji cínɔŋg”. Í njúl nə́mə́ kwo bə cilyá nə́: “Ŋgwɔ́l múúd ŋwág jiya jé”.
20 “Xwɨyɨ́á rɨpɨ Bɨkwɨ́ Samɨyɨ rɨnɨŋɨ́yo nɨrɨnɨrɨ eánɨŋagɨ nánɨ Judaso xɨ́o eŋɨ́pɨ eŋɨ́rɨnɨ, ‘Aŋɨ́ oyá yɨ́wɨ́ imónɨ́wɨnɨgɨnɨ. Ámá wí e mɨŋweapa éɨ́rɨxɨnɨ.’ Xwɨyɨ́á apɨ surɨ́má imónɨpaxɨ́ mimónɨŋagɨ nánɨ amɨpí Judaso eŋɨ́pɨ xɨxenɨ imónɨŋɨ́rɨnɨ. Xwɨyɨ́á ámɨ bɨ rɨpɨ Bɨkwɨ́ axɨ́yo enɨ nɨrɨnɨrɨ eánɨnɨ, ‘O e nimónɨrɨ éwɨnɨgɨnɨrɨ rɨ́peaŋɨ́pɨ ámá wo xe nimónɨrɨ éwɨnɨgɨnɨ.’ eánɨŋagɨ nánɨ
21 «Ntɔ́, sə́ bʉ́sə nə bɔ́ɔ́l búúd wa, buud sə́nɔ̂ŋ bwo sə́ á dʉ ŋgə jaand ja sə́nɔ̂ŋ Cwámba Yésus sə́ á bə gwooŋg yí,
21 — ausente —
22 tɛ́ɛ́d nduwán mə́ Yuánɛs Nduu-buud kə kumə ja nyə á bʉ̂n kə joŋ dɨ́ yí. Í jɨɨ nə́ ŋgwɔ́l múúd á cínɔŋg zə́g sɛɛŋgya nə sə́, sə́nɔ́ŋ zə ŋgə bwiiŋg gwûmʉ́lə Cwámba nyə a gwûm yí.»
22 — ausente —
23 Bwə́ mú lwágʉlə búúd obá, nə Yósɛb nyə á bə nə dúl jínə́ nə́ Barsábas, bwə́ dʉ́gə́ nə́mə́ nyiŋgə jɔ̂w nə́ Yustos yɛ́, nə Matíyas.
23 ayɨ́ ámá waú nánɨ —Wɨ́o Josepɨ Basabasoyɨ rɨnɨŋorɨnɨ. Oyá yoɨ́ ámɨ bɨ Jasɨtasorɨnɨ. Wɨ́o Mataiasorɨnɨ. Awaú nánɨ re rɨnɨgɨ́awixɨnɨ, “Ámá rowaú ananɨ womɨ Judaso nánɨ wayɨ́á rɨ́peapaxowaúrɨnɨ.” nɨrɨnɨro
24 Nə ndɛɛ́, buud bwə́ mú jəgʉla nə Zɛmbî nə́: «Cwámba e, wo muud mə mpú mílâm mí búúd bɛ̂sh yɛ́, lwóg sə́ nyɔɔŋg wó mə́ fɛ́ɛ́sh wa búúd obá ɔ́ga dɨ́ yɛ́,
24 Gorɨxomɨ yarɨŋɨ́ nɨwiro re urɨgɨ́awixɨnɨ, “Ámɨnáoxɨnɨ, joxɨ ámá nɨ́nɨ wigɨ́ xwioxɨ́yo sɨpí tɨ́nɨ naŋɨ́ tɨ́nɨ nánɨ imónɨŋɨ́pɨ nɨjɨ́oxɨ eŋagɨ nánɨ ámá awaú gɨ́mɨnɨ go joxɨ simónɨ́agɨ rɨ́peáo sɨwá neaiɨ.
25 a zə́g ŋwa jiya wa sáal *búúd ɔ lwámád, nəcé Yúdas nywáá nyə á myaas jiya jɔɔŋgʉ̂, a kə ŋwa jɔɔŋg í á jəla nə nyə yí.»
25 Jisaso awa wáɨ́ nurɨmeíɨ́rɨxɨnɨrɨ nearɨ́peáagɨ aí Judaso xɨ́o ‘Anɨŋɨ́ apɨ oimónɨmɨnɨ.’ mɨwimónɨ́ pɨ́nɨ nɨwiárɨrɨ xegɨ́ ‘Oumɨnɨ.’ wimónarɨŋɨ́mɨnɨ rɨxa úɨ́ eŋagɨ nánɨ joxɨ o nánɨ wayɨ́á oimónɨrɨ sɨŋɨ́ rɨ́peáo sɨwá neaiɨ.” Yarɨŋɨ́ e nɨwimáná
26 Bwə́ mú jwɔ̧ bya shú búúd obá bɔɔŋg, mpaambə́ í mú fɛ́ɛ́sh Matíyas, bwə́ músə sɛɛŋg nyə nə buud ɔ lwámá wûm nə ŋgwúd.
26 Judayɨ́ wigɨ́ yarɨgɨ́ápa neróná “Rowaú gɨ́mɨnɨ go xɨxenɨ ayo imónɨrɨ́enɨŋoɨ?” nɨyaiwiro sárúnɨŋɨ́ nero Mataiasomɨ wáɨ́ wurɨmeiarɨgɨ́á wé wúkaú sɨkwɨ́ wo awa tɨ́nɨ axɨ́pɨ imónɨnɨ nánɨ sɨŋomɨ kumɨxárɨgɨ́awixɨnɨ.

Ler em outra tradução

Comparar com outra