Mateus 20
MCA vs ARIB
1 Ha' Jesús mexente' naq'axijik'i aka' yit'ij, qa yit'ij iye: —Qe na' tenek'enheiji' na' Dios hik ƚunye'j pa'qu' ewi'ƚ jukhewe' yatsat'axij pa'qu' uwakete', qa wekiya'ffik'i in ik qe qa' nakii pe'qu' nithayinenij pa' ƚeqe uwaket.
1 Porque o reino dos céus é semelhante a um homem, proprietário, que saiu de madrugada a contratar trabalhadores para a sua vinha.
2 Qa mexe tafaakate'yi'ƚijju' pa'qu' ƚaqjanye'ji'ij qu' ewi'ƚ neƚuye', ewi'ƚ denario, qa in hats ƚe'sitsijju' pa' ƚaqjanye'jij ma' qa yukinii pa' uwaket qu' nithayiki.
2 Ajustou com os trabalhadores o salário de um denário por dia, e mandou-os para a sua vinha.
3 Ma' qa in hats juufik'ipha'm ne' junu' qa ikfik'i iye pa' yatsat'axij pa' uwaket. Qa yi'wen iye pekhewep ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju' ham yithayikiye'.
3 Cerca da hora terceira saiu, e viu que estavam outros, ociosos, na praça,
4 Qa yit'ijets: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket, k'ajametsinƚi'iƚek.” Ma' qa ikkii pekhewe'en qu' net'ithayii.
4 e disse-lhes: Ide também vós para a vinha, e dar-vos-ei o que for justo. E eles foram.
5 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ikfik'i iye in hats natsathenju' junu' qa yi'wen iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha'a', qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.” Qa ewi'ƚij in ikfik'i iye pa'aj in hats jelji' junu' qa yi'weni' iye pekhewep iye, qa yit'ijets iye: “Ma'aƚii qu' ithayiki'iƚ ha' yeqe uwaket.”
5 Outra vez saiu, cerca da hora sexta e da nona, e fez o mesmo.
6 Ma' qa in hats metju'ha pa'aj pe' junu' qa ikii iye pa' joofji'ju' qa yi'weni' iye pekhewep iye ts'ap'a'aju' iye pakha' joofji'ju', qa nifaakan: “¿Inhats'ek in miitsju' ƚa'ni'ƚi' hane'e'in nite' ƚ'ithayi'yi'ƚ?”
6 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
7 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en: “Qe ham pa'qu' nets'ithayineni'ƚ.” Qa yit'ij pakha'an: “Ma'aƚii iye ha' yeqe uwaket qu' ithayiki'iƚ.”
7 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
8 Ma' qa in hats lef'ekii pa'aj, pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yiyaji'ets pa' ƚeqjeƚinenek'ipji' pe' t'ithayii: “Onothet wetju'ƚ he' t'ithayii qa' natjai, yojo qu' natjai he' teke'lenijju' in t'ithayii qa he' yojo'oj in t'ithayii qa' netkelenijju' qu' natjai.”
8 Ao anoitecer, disse o senhor da vinha ao seu mordomo: Chama os trabalhadores, e paga-lhes o salário, começando pelos últimos até os primeiros.
9 Ma' qa nekets pe' hats metju'ha pa'aj junu' in t'ithayii qa week pekhewe'en in tajai ewi'ƚ denario.
9 Chegando, pois, os que tinham ido cerca da hora undécima, receberam um denário cada um.
10 Ma' qa in yamets pe' miitsju' t'ithayii qa yumtitax pekhewe'en qu' les qiyi'ija qu' natjai qe miitsju' t'ithayii. Qete'e' hik uja'x iye pe' ƚajal pe' i'nk'aƚe t'ithayiitax ewi'ƚ denario.
10 Vindo, então, os primeiros, pensaram que haviam de receber mais; mas do mesmo modo receberam um denário cada um.
11 In yi'wen pe' ƚajaltax pekhewe'en ma' qa qi in uƚ'etsik'i ƚe'lijeyets pa' yatsat'axij pa' uwaket.
11 E ao recebê-lo, murmuravam contra o proprietário, dizendo:
12 Qa yit'ijju' pa'aj pekhewe'en: “Enewe' i'nk'aƚe t'ithayiitax in hats metju' ke' junu' qa hik aqjanyejeyi'ƚyij yekheweli'ƚ in miitsju' haki'ƚifi in he'yithayi'yi'ƚji' ka' ƚ'elej ke' junu' aka' neƚu'ik'i.”
12 Estes últimos trabalharam somente uma hora, e os igualastes a nós, que suportamos a fadiga do dia inteiro e o forte calor.
13 Qa yeku'ƚ pa' yatsat'axij pa' uwaket pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Waika', nite' k'awitji'. ¿Me nite' hayiits jitafaakate'yijju' ka' yaqjanyej'ej qu' ewi'ƚ neƚuye' qu' ithayii ewi'ƚ denario?
13 Mas ele, respondendo, disse a um deles: Amigo, não te faço injustiça; não ajustaste comigo um denário?
14 Ehe, enewe'en aja', yape ma'aj. Qa yakha'ƚe qa hisu'un qu' hetisij qu' hik uja'xe' ke' k'eƚisij ha'ne teke'leenijju' in t'ithayii.
14 Toma o que é teu, e vai-te; eu quero dar a este último tanto como a ti.
15 ¿Ye' me nite' ƚenexke'ej pa'qu' hisu'un qu' yeqfenye'ji'ij pe'qu' nastsat'etsƚetaxij? ¿Ye' me natawje'meten in yeq'iltina'x?”
15 Não me é lícito fazer o que quero do que é meu? Ou é mau o teu olho porque eu sou bom?
16 Qa aka'an hik aka' ƚunye'j pekhewe' hane'ej teke'lenju' qa hik pekhewe' qu' nojo hatse', qa pe' hane'ej yojotax qa' hik pekhewe' qu' netkelenju' hatse'.—
16 Assim os últimos serão primeiros, e os primeiros serão últimos.
17 Ha' Jesús in mexe ikik'ipha'm ha' wit'ikheyi'j hikha' teyii ha' Jerusalén, qa taya'yets qu' neqet'etsi'ƚju' he' doce (12) ƚ'ijatshenhei, qa yit'ijets:
17 Estando Jesus para subir a Jerusalém, chamou à parte os doze e no caminho lhes disse:
18 —Ek'en qeku'ni'ƚek qu' k'efeli'ƚi'm, hane'ej in jiyamiipha'm na' witset Jerusalén, qa' hik nakha'yi'i' hatse' ha'ne Ƚa's na' Jukhew qa' netesti'yij ne' tenek'enhe'yij ne' pa'il qa ne' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa' ninaqyaji'ij qu' natlanhetii,
18 Eis que subimos a Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas, e eles o condenarão à morte,
19 qa' netisij nekhewe' jukhewiikal nite' judiol qe qa' nawitji'iji' pe'qu' ƚe'lijeye', qa' neqsilanje'mkii iye ma' qa' nenji'pha'm pe'qu' cruze'. Qa qu' namets wetshetk'ewi'ƚ neƚuts qa' iƚa'xe' iye.—
19 e o entregarão aos gentios para que dele escarneçam, e o açoitem e crucifiquem; e ao terceiro dia ressuscitará.
20 Ke' ƚenene he' ƚelits ha' Zebedeo, qa ƚijts'eyek in nekets ha' Jesús, qa wonokok'enijupju' qe niyinheyu'ujets pe'ye'.
20 Aproximou-se dele, então, a mãe dos filhos de Zebedeu, com seus filhos, ajoelhando-se e fazendo-lhe um pedido.
21 Ha' Jesús qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'un?— Kikhe'en qa yeku'ƚ qa yit'ij: —Inaqyaji'ij hatse' wat'ij qu' enek'enheitax enewe' wetsjuk yilits qu' na'n ejupha, ewi'ƚ pa'qu' netweiji' ƚeniyayik'i qa nakhap qa' efeyi'j ne'tweyijek.—
21 Perguntou-lhe Jesus: Que queres? Ela lhe respondeu: Concede que estes meus dois filhos se sentem, um à tua direita e outro à tua esquerda, no teu reino.
22 Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚ hekhewe'en: —Nite' ƚenikfe'li'ƚets aka' ƚ'iyintaxi'ƚets. Pakha' haats'e'ej hatse' qi qu' a'taxe' hik ƚunye'j qu' nek'iyaji' pa'qu' ek'imiye'ji', ¿me ƚeke' qu' iya'aƚji' pakha' ek'imiiji' k'iya'ji' hatse'?— Qa yit'ijju' hekhewe'en: —Ehe, ƚeke'.—
22 Jesus, porém, replicou: Não sabeis o que pedis; podeis beber o cálice que eu estou para beber? Responderam-lhe: Podemos.
23 Qa yeku'ƚ iye ha' Jesús: —Yijaa'ija qu' iya'aƚji' hatse' pa' qi ek'imiiji', qa pakha'ƚe qu' na'ni'ju' ha'ne ts'iyayik'i qa ha'ne yifeyi'j qa nite' yakha' qu' nata'ƚ yiwets qu' hetisij. Uja'xƚe hatse' qu' netesti'yij pekhewe' hats yaji'let qu' netisij na' Tata.—
23 Então lhes disse: O meu cálice certamente haveis de beber; mas o sentar-se à minha direita e à minha esquerda, não me pertence concedê-lo; mas isso é para aqueles para quem está preparado por meu Pai.
24 Qa hekhewe' diez (10) ƚ'ijatshenhei in yepi'ye' ek'i aka'an, ma' qa nayu'um he' wetsjuk witjefeye'k ƚelits ha' Zebedeo.
24 E ouvindo isso os dez, indignaram-se contra os dois irmãos.
25 Qa ha' Jesús qa taya'yets week hekhewe'en qa yit'ijji'ju': —Ekheweli'ƚ ƚenikfe'li'ƚets nekhewe' tenek'enhe'yipji' ne' nite' judiol in ewi'ƚƚe in yisu'un qu' nenethinijkii pe' ƚet'unhaxits in tenek'enhei. Qa nekhewe' te'weyik'uiju' nekhewe'en qa yisu'unek in inaqyaji'ij pe'ye'.
25 Jesus, pois, chamou-os para junto de si e lhes disse: Sabeis que os governadores dos gentios os dominam, e os seus grandes exercem autoridades sobre eles.
26 Qa ekhewelƚi'iƚ qa' hasu'uj ejunyejeyi'iƚ aka'an, qe pakha' qu' nisu'un qu' neniwqinhetji' qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witqejkunenek'e qu' nithayiki pekhewepe'.
26 Não será assim entre vós; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será esse o que vos sirva;
27 Qa ekheweli'ƚ pakha' qu' nisu'un qu' nojo qa' les ƚe'wis qu' hik ƚunye'je' qu' witƚinek'e qu' eqejkunenek'i'iƚij.
27 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será vosso servo;
28 Qe ha'ne iye Ƚa's na' Jukhew nite' nam ma' qa' neteniftitshiyets, qe nam yijat'ij qe qa' net'iftits qa net'ihinij iye na' ƚiƚa'x, hats'inha qu' nilithinik'ui pa' witaxtanithenkeye'j pe'qu' olotse'.—
28 assim como o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
29 In hats ikik'ui iye ha' witset Jericó, qa olotsija iye he' yijayanpha'm.
29 Saindo eles de Jericó, seguiu-o uma grande multidão;
30 Wetsjuk he' puk'alets i'niju'kii ƚekuwe' ha' wit'ikheyi'j. Hekhewe'en in yepi'ye' in nekijup ha' Jesús, qa taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
30 e eis que dois cegos, sentados junto do caminho, ouvindo que Jesus passava, clamaram, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
31 Olots he' yaq'ayintaxij in tayaikii. Qa yape'enhaƚe les in yit'unhetik'ikii in taya'yik'ikii: —Yatsat'axyij, David Ƚa's, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
31 E a multidão os repreendeu, para que se calassem; eles, porém, clamaram ainda mais alto, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
32 Ha' Jesús qa teke'lenju' qa taya'yii he' puk'alets, qa nifaakan: —¿Ƚekpa' ƚisu'uni'ƚ qu' haqsi'ji'ƚ e'mijkii?—
32 E Jesus, parando, chamou-os e perguntou: Que quereis que vos faça?
33 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Yatsat'axyij, hisu'untaxi'ƚ qu' hi'weni'ƚkii wat'ij.—
33 Disseram-lhe eles: Senhor, que se nos abram os olhos.
34 Ha' Jesús qi in neq'eletij hekhewe'en qa t'eku'mipji' he' ƚotoi. Ma' qa aje'eƚ yi'wen wetju'ƚ he' puk'aletstax, qa yijayanpha'm ha' Jesús.
34 E Jesus, movido de compaixão, tocou-lhes os olhos, e imediatamente recuperaram a vista, e o seguiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?