Lucas 9

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Guñgueni Duwe Jesúja aldéñ 12 shaxaldixakue kajuizhakuatshak jisétshi alduna kágubak ijuldunekue iyaldeñshaldiamak, mulbatá akzekakue jiaga iyazaxaitshaldiamak ají kama kagegatshak, niuwi jiaga kagé.
1 Tendo Jesus convocado os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios e para curar doenças.
2 Ekí niuwi kageshiñga na, Saldiñga netshi Jate aldéñ naldiñga kágubakue janshagatsaldi kaksanexaldixa shalda akuaxaldiamak kakashi na, mulbatá akzekakue iyazaxaitshaldiamak jiaga kakaxá.
2 Também os enviou a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Amak kakagapanatshak ekí kakbeyá: “Ekí mimakaxaldatshak, ji miñgajuezhaldixa uldeyabináldi. Ni kaldi miñté mineñka, gamá jiúñguldak miyuldeñka, gakue, paldata, ni zhakuá mozhua jiaga uldeyabináldi.
3 E disse-lhes:
4 Amak neji, ezua kuíbulduxa mineyaldinik mielde tshuxa minapanaldiake, eñka za kabashiñga mokue eñ zhinik mineyaldí.
4 Na casa em que vocês entrarem, fiquem ali até saírem daquele lugar.
5 Ne mielde kuíbulduxaki miñkaldukakí, mimeyapanasʉ́ñ kakzexaldiake, eñ zhiniki ne miñgualdí. Neyabipanatshake Jateja guiyaba katuñshaldixa ne katuñshi na, kaksibuldi kasak zhiktiñguá mineyaldí” kakbeji na kakagapaná.
5 E onde quer que não receberem vocês, ao saírem daquela cidade sacudam o pó dos pés em testemunho contra eles.
6 Amak kakaguake aldeñguenik san san kuíbuldu abizhauxa Jate aldéñ naldi sakí zʉnekualdaldixa shalda akuashi, mulbatá akzekakue iyazaxaitshiji na abizhá.
6 Então, saindo, percorriam todas as aldeias, anunciando o evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Guatshak sáñkalda Eldodejañki Duwe Jesú atshatoguauxa shalda akuagaté nukatshak jiaga, Duweki “mega nindá” muldetua akzaldakí. Akbiñgaki ezuakuejañki “Juañ nik majaukshakuega mokue izhgatene naldaka nakldá,”
7 Ora, o tetrarca Herodes soube de tudo o que se passava e ficou perplexo, porque alguns diziam: “João ressuscitou dentre os mortos.”
8 ezuakuejañki “Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Eldiyaga izhañkane naldaka nakldá,” ezuakuejañki “Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa mauzeñga zalda, ezua aiga mokue izhgatene naldaka nakldá” na akuagatoxá.
8 Outros diziam: “Elias apareceu.” E ainda outros diziam: “Um dos antigos profetas ressuscitou.”
9 Ekí nukatshakna sáñkaldaja ekí guak: “Juañki nas naldi sáñkalda ibeñguakue guakldalgukuamak akuaxa guane. Ne kaiga ekí janshizhe ajanashaté atú guazhámak atshaté nukakugeki ¿me naldaka ne?”
9 Herodes, porém, disse: — Eu mandei decapitar João. Quem, então, é este a respeito do qual tenho ouvido tais coisas? E se esforçava para vê-lo.
10 Guatshak Duweja aldéñ shaxaldixa gaxanekue mokue axaldagatshak, kauwizhéñ ajanashatonauxa agabeyá. Guñguake Duweja kauwihezuañgaba kuíbuldu Betsailda axezhogeñka kauldé.
10 Ao regressarem, os apóstolos relataram a Jesus tudo o que tinham feito. Ele, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Betsaida.
11 Guatshak kágubakueja mashi nene kakwasheguakna matshuuwi axapa aldé. Exa axaldeyatshak, Duwejañki muldetua kepani, Saldiñga netshi Jate aldéñ naldiñga janshagatsaldi kaksanexaldixa shi kaxaldiyá. Ekíga na, mulbatá akzekakue jiaga keskaitshá.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. Acolhendo-as, Jesus lhes falava a respeito do Reino de Deus e socorria os que tinham necessidade de cura.
12 Niuwi yaldaxaldá guapanguakna, aldéñ 12 shaxaldixakueja axaldaxeni ekí agabeyá:
12 Mas o dia estava chegando ao fim. Então os doze se aproximaram de Jesus e disseram: — Despeça a multidão, para que, indo às aldeias e campos ao redor, se hospedem e encontrem alimento; pois estamos aqui em lugar deserto.
13 Ekí agabeyatshak jiaga, Duweja ekí kakbeyá:
13 Jesus, porém, lhes disse: Os discípulos responderam: — Não temos mais que cinco pães e dois peixes, a não ser que nós mesmos vamos e compremos comida para todo este povo.
14 Exaga káguba matshuuwi zhekualdi, sigíkuegaba iyazatatshak anuñka 5.000 naldashi na ashekualdá. Naldé jiaga Duweja aldéñ shaxaldixakuek ekí kakbeyá:
14 Porque estavam ali cerca de cinco mil homens. Então Jesus disse aos seus discípulos:
15 Ekí kakbenalguamakbé axajanashiji na, saldiñga san san katshé na akuá.
15 Eles atenderam, fazendo com que todos se assentassem.
16 Guñgueni Duweja jatshiwa pañ, mozhua pikáu nalgué zhiksuigueniki mateldi stuaté noshi, Jatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeyá. Ekí akbeñguenik pañ, pikáu zhikwatiyatshak matshuwi zhikldekshi aldéñ shaxaldixakueja kágubakuek kakauwaxañ kageguake,
16 E Jesus, pegando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou, partiu e deu aos discípulos para que os distribuíssem entre o povo.
17 amak agaxauwatshakna, saldiñgaja gaji yau kakzék. Ekí asatshak jiaga, Duweja shaxaldixakueja gakue abanegaba 12 nuldi na akuashá.
17 Todos comeram e se fartaram; e dos pedaços que sobraram foram recolhidos doze cestos.
18 Ezua ldiuwañ Duwe Jesúja Ajate axazguagatoguéñ, aldéñ shaxaldixakue na nuxa ashekualdi ekí kaklduká:
18 E aconteceu que, enquanto Jesus estava orando em particular, achavam-se presentes os discípulos, a quem perguntou:
19 Kakldukañguake akiyayó:
19 Eles responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que um dos antigos profetas ressuscitou.
20 Guñguake:
20 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro disse: — O Cristo de Deus.
21 Ekí guagatshak jiaga, Duweja ni mek ekí akbeyasé giemi na niuwi kagexá.
21 Jesus, porém, advertindo-os, mandou que a ninguém declarassem tal coisa,
22 Guñgueni Duwe Jesúja ekí jiaga kakbeyá:
22 dizendo:
23 Ekí aldéñ shaxaldixakuek za kakbeñguenik saldiñgak ekí kakbeyaldá:
23 Jesus dizia a todos:
24 Jinake ekí miñmeyakí. Mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui, nagapa neyasʉ́ñ akzekáki shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki nas shalda shuigaka izhgakuxaldiák zʉnake, jékaldaxa izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
24 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa, esse a salvará.
25 ”Ekibeñga na, mieldeke káguba kagik zhekuauxa guashiñki zhakaldak jika axaldaldi jiaga, shuigatshake jékaldaxa izhoshiñga izhogagába, guiyaba tu za nogakueñka neyaldixaga ne, ¿jiñ shi axaldanekue axazauwaldixa na?
25 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro, se vier a perder-se ou causar dano a si mesma?
26 Ekibeñga na, mieldeki nas shalda, nají múldigaba nukaxá shalda jiwak akzeshi “naski Duwe Jesú agapa neñkugé nakldá” guagasʉ́ñ akzexaldiake jiak, nas mokue kagik naxaldatshak, ekibeñga jiwak nakzukui “nají ne” guagasʉ́ñ nakzexaldixa. Amak naxaldatshaga, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugeke nají muñshí zalda nañga, Najatetshi muñshí zalda nañga, ají guaklde uldeñkakuetshi muñshí zalda nañga naxaldikue niyó.
26 Pois quem se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Akze, namak miñmeyaldikue. Anuñka miné jai izhoxabinukakuañ shuigagá minoxaldieñga maiñ naldi Saldiñga netshi Jateja abisajañ kágubakue kaksanegapanka mitualdixaga nakldá.
27 Em verdade lhes digo que alguns dos que aqui se encontram não passarão pela morte até que vejam o Reino de Deus.
28 Ekí kakbeyatoguenik anuñka ábigua ldiuwi zeguake, Duwe Jesúki Péguldu, Juañ, Santiaku na agapa Jate axazguaxal gaxa akshá zeñka jeñ kaulditshí.
28 Cerca de oito dias depois de proferidas estas palavras, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago e subiu ao monte com o propósito de orar.
29 Exa axazguagatogueñki, ají waxake sha ishkazguatshaga ají zhakuáki tuasá muñshí zaldaba iyaté.
29 E aconteceu que, enquanto ele orava, a aparência do seu rosto se transfigurou e a roupa dele ficou de um branco brilhante.
30 Ekí ishkazguatogueñga na, mozhua nauwibama, ezuañki Muesé, ezuañki Eldiya akizhañkaji Duwe na dulda izhgashatshak
30 E eis que dois homens falavam com ele: eram Moisés e Elias,
31 muñshí zaldaba izhukakue. Dulda izhgashatoguéñ Duweki kuíbuldu Jeldusaldéñka shuigakue agatsé zexaldixa ldiuwañ naki axakldañkaji guatuka izhgabeyá.
31 que apareceram em glória e falavam da morte de Jesus, que ele estava para cumprir em Jerusalém.
32 Atshaga na Péguldu, e na nitshinekue jiaga uba kakuiñgaba axabagaté aldogué señ azatuatshake, Duweki tuasá muñshí ishkazguane, ai mozhua nekue na atú.
32 Pedro e seus companheiros estavam caindo de sono; mas, conservando-se acordados, viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Gueni ai mozhua nekue aldeyapanatshak Pégulduja Duwek ekí akbeyá:
33 Quando estes começaram a se afastar de Jesus, Pedro lhe disse: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Porém, Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Ekí akbeyatogueñga na, mauwiga tiñ ketsék. Ekí mauwi sʉkldi abatshak zhe kakzukuá.
34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem e os envolveu. E ficaram com medo ao entrar na nuvem.
35 Guatshakna mauwik zhinik Jatega ekí zukuagaté alduká: “Jejiéki Nasukuá giemi nas naldi izhgakuxanugeki muldetua miyaxaldukaldí.”
35 E dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho, o meu eleito; escutem o que ele diz!
36 Ekí guagaté aldukañgueni jiak, Duweki ahezua akté atú. Guñgueni ai maigua shaxaldixakueja ekí ishkazguaté atune atshagaki ni mek agabeyazhá na akuá.
36 Depois daquela voz, perceberam que Jesus estava sozinho. Eles ficaram calados e, naqueles dias, não contaram nada a ninguém a respeito do que tinham visto.
37 Guñguenik abokualdik gaxa akshá zeñka zhinik asabatshake, kágubakue duwá zhikzhe Duwe Jesú akldabixal aldák.
37 No dia seguinte, quando eles desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Aiga na, ezua sigíjañki kauwikenáñ zhinik Duwe jaldáñ ekí akbeyá:
38 E eis que, do meio da multidão, surgiu um homem, dizendo em alta voz: — Mestre, peço que o senhor olhe o meu filho, porque é o único que tenho.
39 Eñki jisétshi alduna ijulduneja aksanegatshak jaldáñ kaulshi, pisti akzukui. Ekí akzukuatshak, peñgui, kaxaldiñki jutúga kau ni akzukú. Maja naldakí guiyaba tuñshi na, naguagapaná ni gu.
39 Um espírito se apodera dele, e, de repente, o menino grita, e o espírito o convulsiona até espumar; e dificilmente o deixa, depois de o ter maltratado.
40 Guakna shi maxaldixakuek ai alduna iyaldeñshaxañ kagakuañnexaldatshak jiaga, amak iyaldeñshazháka ni atú.
40 Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
41 Guake Duweja akiyokui ekí guak:
41 Jesus exclamou:
42 Sukua amak axaldeyatogueñki jiak, jisétshi aldunaja pisti akzukui, kagixa pak peñguá. Ekí tuatshakna, Duweja sukuak jisétshi alduna neyakue axaldegatshaga amak izhé. Guakna se akzukuane, mokue ajatek agé.
42 Quando o menino estava se aproximando, o demônio o atirou no chão e o convulsionou; mas Jesus repreendeu o espírito imundo, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Ekí Duweki atshaté atuatshakna saldiñgajañki: “Nauwijatetshi kamaki ¡sakí ekí akaldak akaldak akzé ne!” na ajañguá.
43 E todos ficaram maravilhados com a majestade de Deus. Como todos estavam admirados com tudo o que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 —Ji miñmeyaldikue muldetua nalduka guwíñ. Nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge ne, neyazhakuashi aguldiñkugekuek naxaxexaldixa nakldá.
44 — Prestem bem atenção nas seguintes palavras: o Filho do Homem está para ser entregue nas mãos dos homens.
45 Ekí kakbeyatshak jiaga, “sakí guashiñga ni ekí guak” kakldegazhá. Akze, Jatejañga sakí zexaldixa guashi guaká aldukazháldixa kajañguane naldakna kagajienazhá. Ni “¿sakí guashi shi ekí makuák?” aklduká kakzegazhá na gua.
45 Eles, porém, não entendiam isso, e lhes foi encoberto para que não o compreendessem. E temiam fazer perguntas a Jesus a respeito deste assunto.
46 Ezua ldiuwañ Duwe Jesúja shaxaldixakuegaba mieldek akldé akzé naldaldixa ne jiúñgulde múldigaba izhgasashaldá.
46 Surgiu entre os discípulos uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Akna Duwejañki sakí ajañguatuka akualdi na, ezua sukua aldesañ uldagueni ekí kakbeyá:
47 Mas Jesus, sabendo o que se passava no coração deles, pegou uma criança, colocou-a junto de si
48 —Mieldeke nagapa mineyéñ zhinik jejié sukua mipanatshaga, nas jiaga nepanamine naldaldixa. Ekíga na, mieldeke nas minepanatshaga, Najate nakaxane jiaga ipanamine naldaldixa. Akze, mieldeke aguáñ zhikzukuamineke Jate bualki akldé miñzé ne mimatuñka nakldá.|src="CN01734B.TIF" size="col" loc="(Lk 9.46-48; Mt 18.1-5; Mlk 9.33-37)" copy="DCC"
48 e lhes disse:
49 Guñgueni Juañja Duwek ekí akbeyá:
49 João tomou a palavra e disse: — Mestre, vimos certo homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não segue conosco.
50 Guake ekí akbeyá:
50 Mas Jesus lhe disse:
51 Guatshak Duwe Jesúki mokue jékaldaxa nitshixaldixa ldiuwañ naki zegapanguakna, Jeldusaldéñka neyaldixa itshananalguamak neyaldá.
51 E aconteceu que, ao se completarem os dias em que seria elevado ao céu, Jesus manifestou, no semblante, a firme resolução de ir para Jerusalém.
52 Guñguakna, ezuakueki jiúñguldak kabashi neyaldiéñ janagaktuwi sajañga kakaxanekue Samaldiaxa ezua kuíbulduxa aldé.
52 E enviou mensageiros que fossem na frente. Indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos para lhe preparar pousada.
53 Aldeyatshak Duweki Jeldusaldéñkaga neyatoxakna, exa zaldakuejañki keyapanazháka kaxaldék.
53 Mas não o receberam, porque o aspecto dele era de quem, decisivamente, ia para Jerusalém.
54 Ekí Duwe iyapanazháka aldukañguakna aldéñ shaxaldixakuega, Santiaku, Juañ na ekí Duwek agabeyá:
54 Vendo isto, os discípulos Tiago e João perguntaram: — Senhor, quer que mandemos descer fogo do céu para os consumir?
55 Ekí akbeyatshakna kakizhbateguenik ekí kaxaldék:
55 Mas Jesus, voltando-se, os repreendeu.
56 Akze, Jatetshi Asukuá ixagabaldekldugeki káguba akldañgashal nagagába, kekualdal naklduge nakldá.]
56 E seguiram para outra aldeia.
57 Amak jiúñguldak aldeyatoguéñ, ezua sigíja Duwek ekí akbeyá:
57 Enquanto seguiam pelo caminho, alguém disse a Jesus: — Vou segui-lo para onde quer que o senhor for.
58 Guñguake akiyó:
58 Mas Jesus lhe respondeu:
59 Ekí guaguenik ezuak ekí akbeyá:
59 A outro Jesus disse: Mas ele respondeu: — Senhor, deixe-me ir primeiro sepultar o meu pai.
60 Guake akiyó:
60 Mas Jesus insistiu:
61 Guñguenik jiak ezuaja Duwek ekí akbeyá:
61 Outro lhe disse: — Senhor, quero segui-lo, mas permita que antes disso eu me despeça das pessoas da minha casa.
62 Ekí akbeyatshak akiyó:
62 Mas Jesus lhe respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.