Gálatas 2

IMO vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Altopa poinye 14 omba purumu kinye na kano Jerusalem kombundo altopola olando puru. Aku wali Barnabas na kinye waye purumbulu. Taitus kape nani lipo meruna waye purumulu kala.
1 Kwamur etei 14 sasawar ufunamaim ayu Barnabas airi Titus abai auman bairi amatabir ayen ana Jerusalem atit.
2 Aku purumu imboreni owi nimuna naa puru nalo Goteni na paa puwi nimbe mona lipe ondorumuna puru. Jerusalem kombu wendo pumbolio imbo lupema nimbo tilipo andoru kano ungu tukume tendekumula moke teko kanangei konopu lepolio iye aposelemando nimbo tiru. Nani imbomando oi Jisasinga temanemu toya topo niunje kinye Gotenga ungumu paa nionje konopu lepolio Kristen imbo palini Jerusalem kombu iye muli muli moromele ningo wale pakoromele kano iyemando eno oi pilengei ungumu mainye ambolopo kondopo niu.
2 Ayu ayey au an i God ana tur isou iwa’an birerereb i orot ukwarih bairi wa’iwa’iramaim omih ayen an. Ayu mi’itube Ufun Sabuw isah Tur Gewasin abibinan ata kubuna hitanowar, saise abisa abusuruf abowabow naatu abisa bowamih ayayakitifuw men hita’otanu au bowabow yomanin yabin en tamataramih.
3 — ausente —
3 Ayu au baitur Titus Greek orot isan i men ana’ar kanabin afuwinamih aokikin.
4 — ausente —
4 Baise sabuw afa hikokok i ana’ar kanabin hita’afuw, iti sabuw i hikirisiyan moyamoy hina ata kou’ayomaim hirun rafot rouwayah na’atube, saise Keriso Jesu wanawananamaim roufamen tabaib hitatita’ur naatu hita’uwit ata ar kanabih tata’afuw akir sabuw tatamataramih.
5 — ausente —
5 Baise aki men kafai veya ta aitih, anayabin aki akok turobe naatu Tur Gewasin atabotan kwa a gewasin isan tama.
6 Enonga ungu imbo iye koinjomani oi Jisasi kinye koniye leko andoringi iye akuma iye muli mulima ningo wale pakoromele. Imbo imbomani teremele mele Goteni iye imbimunga nimbe naa lipe manjirimo. Iye muli muli akuma enonga paa iyema akumunga ungure molo. Nalo nani aku ungu nimbo tiru wali iye aposelemani nanga niu ungumunga te akuko ola munduko naa ningi.
6 Orot iyab tibi’ukwarin isah, ayu boro iti na’atube atao, men ta gagamin, naatu men ta kikimin etei i ta’imon. Anayabin God men orot ukwarih ufuhine i’itinimih, baise wanawanahine i’itin. Imih nati orot ukwarih ayu au tur ao men tafan hinaya’abarimih.
7 Nalo enoni ulu teteko liko manjiringi. Aku wali Goteni Juda imboma yunge ungu nimbe mundulimu Pitani nimbe tipili nimbe kongono tirimu mele na aku tepala Juda imbomanga imbo lupema Gote yunge ungu nimbe mundulimu nimbo temboi nimbe na kongono akumu tirimu konopu leringi.
7 Hinotanot ayu tur boubuh afa ayabaren hirouw higamigam, ufibo hinunuwariy God Tur Gewasin Peter itin Jew sabuw isah bibinan na’atube ayu itu Ufun Sabuw isah abibinan hi’itin.
8 Gote Arani Pita kape Juda imboma ungu mune mondopa tipili nimbe aposel kongono lipe mundupelie ulu enge nili mare yu kinye terimu. Na kape aku tepa kala imbo lupema mune mondopo nimbo temboi nimbe aposel kongonona lipe mundupelie na kinye ulu enge nili mare terimu ningo liko manjiringi.
8 God ana fairamaim Peter tur abarayan matar Jew sabuw wanawanahimaim bowabow na’atube God ana fair itu tur abarayan amatar Ufun Sabuw wanawanahimaim abowabow.
9 Goteni na kape mane ungu lakopa tirimu ningo liko manjiringi kala. Enonga ungu imbo iye koinjomani Jems, Pita kinye Jon poko wale pakoromele. Ambe temona, iye akumani Kristen imboma ungu mane tirimele. Aku iye poko eno Goteni alako topa kanopa lipelie kinye Juda imboma ungu ningo tieio nimbe kongono tipe mundurumu mele na kinye Barnabas talo ilto kape aku tepa kala imbo lupemando ungu nimbo tiembili kongono lipe mundurumu ningo konopu tendekuna pupili ee ningo ki ltingi.
9 James, Peter, John baitumatumayah hai tutut, God ana bowabow ta ayu bowamih bitu hi’inan, imih ayu Barnabas airi umai hibow ai’ofbonen etei ai basit. Ayu Barnabas airi Ufun Sabuw wanawanahimaim ana bow naatu i Jew sabuw wanawanahimaim hinabow.
10 Iltondo imbo koropa nolima kau waliwalima lino peyani tapamili ningi. Aku ulu pulumu nanga oi temboi teru ulumunga kelko tewi ningi wali kape na kamukumu tono kolopo teru.
10 Naatu hai baifefeyan i mi’itube hai kou’ayomaim sabuw yababan wairafih atanuhih baibais atitih naatu nati sawar i ayu sinafumih akokok hio.
11 Nalo altopa Pita kano Antiok kombu omba molorumu wali nani imbo palinga kumbe kerena yu nendo tipo iri toru. Aku ambe telka yuni ulu alowa te terimu.
11 Baise Peter na Antioch binanawan ana maramaim, abisa biwa’an kakaf isan sabuw nahifunik yumatanamaim agam au.
12 Alowa terimu ulumu i tepa, Juda Kristen imbo mare Jems kinye molkolio oi naa wangei wali Pitani wendo Kristen imbo lupema kinye langi nomba molorumu. Nalo altopa Juda iye kangi pundu kopeio nimelemani Jems kinye molkolio oringi wali Pitani Galesia imbo waye moloringi kanoma molangei yu kundupe lterimu. Aku ambe telka yuni Jems kinye molkolio oringi Juda Kristen imbo akumani imbi keri tindingenje pipili kolopalie terimu.
12 Anayabin James orot afa men biyafarih ana veya i nanamaim Ufun Sabuw iyab baitumatumayah himamatar, Peter wanawanah run bairi hima hi’aa hitomatom. Baise orot James iyafarih hin hititit ufunamaim Peter taitin ihamiyih mataweyan, anayabin sabuw iyab ar kanabih afuw isan hai baibasit ma’am isah bir.
13 Aku wali Antiok kombu moloringi Juda Kristen imbo wemani konopu talo lekolio Pitani terimu ulu teko tukuruku peringi. Aku teringina kanopalie Barnabasini kape aku ulu kala terimu.
13 Peter ana rerekab turin Jew baitumatumayah hibai hikofan hirerekab, Barnabas itih run i auman rerekab.
14 Nalo Gotenga ungu tukumemu lombilko naa kondoringi ulu nani kanopolio kinye imbo pali nombeya teringi wali nani Pitando nimboindo, “Nu paimbo Juda iyemu nalo nu imbo lupema kinye koniye lekolio enonga ulu puluma tereno. Aku tekolio Juda imbomanga ulu puluma naa tereno. Akumunga ambe telka nuni Juda imbomanga ulu puluma imbo lupemando paa teaio ninoya?
14 Ayu ai’itih ana veya hai ef i hiwas sa’ir men Tur Gewasin eo’omaim hinan, imih ayu sabuw etei nahimaim Peter au, “O i Jew orot, baise ama i Ufun Sabuw hai ma’abe kuma’am, men Jew sabuw hai ma’abe kuma’am, naatu boro mi’itube Ufun Sabuw inabonawiyih, Jew sabuw hai binanakwar hini’ufunun?”
15 Nu kinye na kinye ilto Juda iye talo. Juda imbomanga mane ungumu naa pilkolio ulu pulu keri teremele mele ilto aku tepa iye talte kape molo.
15 It ata tufuw an i men iti Ufun Sabuw kakafih tarouw tao imaim tatufuwamih. Baise it ata tufuw an i Jew hai rara’ane tatufuw.
16 Imboreni Juda imbomanga mane ungumu teremomunga Goteni yunge ulu kerima wendo lipe naa ltendembalo. Nalo imboreni Kraist Jisasini yunge nimbe kolorumuna ipuki tirimomunga kau Goteni yunge ulu kerima wendo lipe ltendembalo aku tepo lipo manjirimbolo. Akumunga iltoni Jisasi ipuki tirimbulu.
16 Tanaso’ob orot yamutufurin na God biyan tit isan i men ofafaramaim eyayamutufurimih, baise baitumatum Jesu Keriso wanawananamaim. Imih it auman ata baitumatum Keriso Jesu wanawananamaim tanayai, saise baitumatum Keriso Jesu wanawananamaim boro nayamutufurit, men ofafaramaim nayamutufuritamih. Anayabin ofafar eo’omaim inasisinaf boro men nayamutufurimih.
17 Ilto Kraistindo ipuki tipo yunge ungumu pilipo lombilipo Gotenga iye talo molombili lepolio Juda imbomanga mane ungumu lombilko teremele ulu akuma umbulu tirimbolo kano. Iltoni aku terembolo kinye Juda imbomani ilto iye ulu kalaro teli talo nimele kano. Aku ulu pulu wendo oromomu iltoni Kraist pulu panjimboloya? Aku paa molo.
17 Keriso wanawananamaim yamutufurit isan ef tana nunuwet na’at, taiyuwit tana’i’itit i bowabow kakafin tasisinaf, kwanotanot Keriso bowabow kakafin ana kou’obowayan? En anababatun.
18 Juda imbomanga mane ungumunga umbulu tirimbulu wali aku iltoni ulu aloware naa terimbulu, nio. Nalo kinye i tepo nio, kelepo nani oi umbulu tiru ulumu altopo ipuki tipo lombilipo tendu lemo Juda imbomanga mane ungumu paa topo tangondoli imbo kerimu nimbo nanu lipo ondombo.
18 Ayu ofafar agurus re’er iban ana wowab maiye nayey na’at, nati ebiturobe ayu i ofafar asto’obenayan.
19 — ausente —
19 Anayabin ayu i ofafaramaim, ofafar e’asbunu amorob, saise God isan ata bow.
20 — ausente —
20 Ayu i Keriso airi onaf afe’en hi’onafi, imih iti i men ayu ama’am, baise Keriso wanawana’umaim ema’am. Yawas iti boun ama’am i God Natun a bitumitumimaim ama’am, anayabin ayu iyabuwu naatu ana yawas isou i’inuw.
21 Goteni na kinye konopu mondopa aku ulu enge nili terimumundo umbulu naa tiro. Goteni imbomanga mane ungumu kau lombilimbelo imbo tendo nimbei nu nanga imbo toya tolimu nilkanje aku Jisasi yu unjo polopeyana we kolka!” niu.
21 Ayu men karam God ana bosiyasiyar boro ana kwahir. Baise orot yait ofafaramaim yamutufurin na God biyan tit isan nasisinaf na’at, Keriso onaf afe’en momorob i boro yabin en.

Ler em outra tradução

Comparar com outra