Mateus 22

IFY vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wada mewan ina-abbig Jesus ida etan ni tuu e kantuy
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “Ya elaw ni kapan-ap-apuin Apu Dios ey heni eyan a-abbigen kun hi-gayu: Wada etan patul ni indaddan tu pangkasalan ni lakin u-ungnga tu.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Intu-dak tudda bega-en tu et ida man-ayag ni tuun mekihhemmul, nem endi kaum-aliddan etan ni tuun neaygan.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Et itu-dak tudda mewan edum ni bega-en tu et ida man-ayag e kanday ‘Ali kayu et kayu makihemul tep mengahwa u-ungngak. Nakleng hu newang niya baka et neidaddan emin hu kennen.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Nem eleg ida hengnguda etan ni neayagan hu inhel ida etan ni intu-dak ni patul. Wada hakkey ni hi-gada ey wada lawwan da. Limmaw ida edum di papayyew da ey limmaw ida edum ni an manggettang.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Yadda etan edum ni neaygan, ey dimpap dadda kumedek etan bega-en da et pambaigen dadda et pateyen dadda.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Dingngel etan ni patul humman ni impahding daddan bega-en tu ey bimmunget et itu-dak tudda sindalu tu et da pampateyen ida etan nematey idan bega-en tu et panlegaben da bebley da.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Inaygan etan ni patul ida edum ni bega-en tu et kantuy ‘Neidaddan hu pangkasalan ni u-ungngak, nem diman ida etan inaygak, tep eggak pinhed ni um-alidda tep lawah ida.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Lakkayuy idad keltad et yadda tuun ang-angen yudman hu ayagi yu.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Et lumaw ida etan bega-en tud keltad et dadda pan-ayagan emin tuun inang-ang da, kayyaggud niya lawah, et dakel ida law tuun nekihemul.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 Limmaw etan patul et tudda ang-angen hu tutu-un immali ey wada inang-ang tun tuun beken ni henin balwasin an mekikkasal hu imbalwasi tu.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Et kan etan ni patul ni hi-gatuy ‘Inna-nun hinggepan mu ey eleg ka mambalwasin henin balwasin an mekikkasal?’ Nem eleg umhumang etan tuu.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Et kan etan ni patul ey ‘Bedbed yu ngamay tu et ya heli tu et bekahen yud dallin di engeenget. Anin manha-ad diman et numenginengih ey anin ngellingellidihen tu ngipen tudman.’”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Et kan nan Jesus ey “Henin nunman hu elaw ni kapan-ap-apuin Apu Dios, tep dakel meeyyagan, nem hahhakkey ida umlaw di nan-ap-apuan tu.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Hini-yan idan Pharisee hi Jesus et da ihuhummangan hu ibbage dan hi-gatu ma-lat hedin wada meihlan e-helen tu, ey humman pebehhul dan hi-gatu.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Intu-dak dadda edum ni kamengu-unnud ni elaw da ey nekilaw ida dama etan edum ni tuun Herod di kad-an Jesus et kanday “Apu, inamta mi e makulug muka e-hela ey muka ituttuddu makulug ni elaw nan Apu Dios. Niya eleg mu hengnguda hu ingkatuun hipan tuu.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Et yan nunya ey wada pinhed min ibbagan hi-gam, kaw kamei-ebbulut di Tugun Moses e hi-gatsun Jews ey mambeyyad itsun Cesar e ap-apud Rome ni buwis winu eleg?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Nem inamtan Jesus e ida kaumhamahamak ni ebuh ni pebehhul dan hi-gatu et kantuy “Mangkaitek kayun peteg! Kele yuwak kapatpatnai?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Peang-ang yun hi-gak hu palatah ni yuka pemeyyad ni buwis.” Impeang-ang da,
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 et kan tun hi-gaday “Hipa kan-angah niya kan ngadan eyan wadad palatah?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Kanday “Tam hi Cesar.” Et kantun hi-gaday “Idwat yun Cesar hu yu kaiddawat ngu dedan ni hi-gatu ey idwat yun Apu Dios hu lebbeng tun meidwat ni hi-gatu.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Dingngel da humman ni impanumang tu ey natngadda et hi-yanen da.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Yan nunman ni aggew ey immalidda edum ni Sadducee di kad-an Jesus. Humman idan tuu ey kanday eleg meteggui tuun netey. Kandan Jesus ey
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 “Apu, intuttuddu lan Moses e hedin netey hu hakey ni laki ey endi u-ungnga tu, man mahapul ni ahwaen ni agi tun laki etan biin nebalu ma-lat hedin man-ungngadda, man meibbillang ni u-ungnga da etan ni netey.
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Inna-nu tep hedin heninnuy neipahding: Wadadda pitun lalakkin han-aaggi. Nelahin etan pengulwan da, nem endi u-ungnga da ey netey etan laki et beltanen etan ni hened etan ahwa tu ey endi mewan u-ungnga da ey netey.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Nambelbeltanan idan nunman ni pitun han-aaggi humman ni biin inahwa, nem netey idan emin ey endi u-ungnga da.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Entanni ey netey law dama etan bii.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Inna-nu hedin makulug ni metegguan idallin emin hu nangketey, hipalli tep kan-ahwan nunman ni bii ey aye nambelbeltanan idan pitun han-aaggi?”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Nem hinumang Jesus et kantuy “Huttan neipngilan yu! Ey huttan keang-angan tu e eleg yu han-awat hu impatudek nan Apu Dios ni ehel tu niya kabaelan tu.
29 Jesus respondeu:
30 Tep yallin ketegguan idan nangketey ey eleg idalli law man-aahwa, tep heniddalli anghel Apu Dios di kabunyan.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Hedin ya meippanggep ni ketegguan ni nangketey, ey kaw eleg yu bidbiden etan impatudek Apu Dios e kantuy
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Hi-gak hu Dios nan Abraham, hi Isaac ni hi Jacob.’ Et huyya pengamtaan tayu e humman idan aammed tayu ey netey ida, nem eleg ibbilang Apu Dios idan netey, tep tegguen tuddalli emin tuu tu. Hi-gatu ey Dios idan mategu, beken ni yadda netey.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Dingngel idan tuu humman ni intuttuddu tu ey natngadda.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Dingngel idan Pharisee e eleg hanhumang idan Sadducee hu inhel nan Jesus et maemung idad kad-an tu.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Wada hakey ni hi-gadan Pharisee ni abugaduh ni himmapit, tep pinhed tun patnaan hi Jesus
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 et kantuy “Apu, hipa keim-importantehan ni tugun nan Apu Dios?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Kan Jesus ni hi-gatuy “Mahapul ni pakappinheden yu hi Apu Dios ey emin hu yuka nemnemnema niya yuka pehpehding ey inemnem yun Apu Dios.
37 Jesus respondeu:
38 Huyya hu keim-importantehan ni intugun Apu Dios.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Et ya neikadwa ey ‘Mahapul ni pinheden yu edum yun tuu henin neminhed yun annel yu.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Huyyaddan dewwan tugun Apu Dios hu neipuunan emin ni Tugun Moses et yadda intenuttudduddan prophet ni nunman.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Nanengtudda Pharisee di kad-an Jesus
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 et kantun hi-gaday “Hipa yuka pannemnem meippanggep nan Christo? Hipa kan helag ni hi-gatu?” Kandan hi-gatuy “Ya kan helag ni hi-gatu ey hi David la.”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Kan Jesus ni hi-gaday “Hedin makulug ni hi David la hu kan helag ni hi-gatu, kele impa-hel ni Ispirituh Apu Dios hi David ey kantuy Apu tu etan pinutuk nan Apu Dios?
43 E Jesus perguntou:
44 Tep kan David ey
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Intu-man nan Jesus ni immehel et kantuy “Nemnem yu kedi, hedin kaibbilang nan David hi Christo ni Apu tu, inna-nun kanyu ey helag nan David hi Christo?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Ey endin hekey penummang dan Jesus, et eleg da law ipidpidwan memabbaggan hi-gatu, tep ida kaumbaing ni tuka penummang ni daka ibbaga.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra