Marcos 8

IFY vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wada mewan ni pinhakkey hu neamung ida dakel ni tuu ey na-puhan idan kennen, et aygan Jesus ida disipol tu et kantuy
1 Naqueles dias, quando outra vez se reuniu grande multidão, e não tendo o que comer, Jesus chamou os discípulos e lhes disse:
2 “Anggehemmek kudda eya tutu-u, tep tellun aggew hu nekiha-adan dan hi-gatsu ey endi law kennen da.
2 — Tenho compaixão desta gente, porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm o que comer.
3 Hedin peennamut kudda ey eleg ida mangan, man meillukkuy ida lad dalan, tep nangkeidawwi man anhan hu nalpuan idan edum.”
3 Se eu os mandar para casa em jejum, desfalecerão pelo caminho; e alguns deles vieram de longe.
4 Kan ida etan ni disipol Jesus ey “Kaw attu an pengellaan ni pekkan ida eyan dakel ni tuu eyad endi bebley?”
4 Mas os discípulos lhe responderam: — Como poderá alguém saciá-los de pão neste deserto?
5 Kan Jesus ni hi-gaday “Kaw piga etan sinapay ni binelun yu?” Kanday “Tam pitun ebuh.”
5 Então Jesus perguntou: Eles responderam: — Sete.
6 Et payudung Jesus ida etan tutu-u. Inla tu etan sinapay et mansalamat nan Apu Dios, et peni-angen tu et idwat tuddan disipol tu et da pan-iwatwat idan tutu-u.
6 Então mandou o povo assentar-se no chão. E, pegando os sete pães, partiu-os, após ter dado graças, e os deu aos seus discípulos, para que estes os distribuíssem, repartindo entre o povo.
7 Inla tu mewan etan pippiggan deleg, et mansalamat nan Apu Dios et idwat tuddan disipol tu et da pan-iwatwat.
7 Tinham também alguns peixinhos. E, abençoando-os, mandou que estes igualmente fossem distribuídos.
8 — ausente —
8 Comeram e se fartaram; e dos pedaços restantes recolheram sete cestos.
9 — ausente —
9 Eram cerca de quatro mil homens. Então Jesus os despediu.
10 et han ida pambangkaddan disipol tu, et manglaw idad Dalmatia.
10 Logo a seguir, tendo entrado no barco juntamente com os seus discípulos, foi para a região de Dalmanuta.
11 Dingngel idan Pharisee e wada hi Jesus diman et lumaw idan mekihhubbeg ni pematnaan dan hi-gatu. Kanday “Hedin makulug ni intu-dak dakan Apu Dios, peang-angi dakemin miracle.”
11 Os fariseus chegaram e começaram a discutir com Jesus. E, tentando-o, pediram-lhe um sinal vindo do céu.
12 Nedismayah hi Jesus ni hi-gada, et kantuy “Kele hedin hi-gayun tuun nunya, man pakkaw ni wada ang-angen yun miracle? E-helen kun hi-gayu e eleg dakeyu peang-angin miracle.”
12 Jesus, porém, arrancou do íntimo do seu espírito um gemido e disse:
13 Inhel tu humman et hi-yanen da humman ni bebley et meagwat idad demang ni baybay.
13 E, deixando-os, tornou a embarcar e foi para o outro lado.
14 Liniwwan idan disipol ni nambalun, nem wada kuma hakey ni ebuh ni natdaan ni sinapay di bangka.
14 Ora, os discípulos se esqueceram de levar pão e, no barco, não tinham consigo senão um só.
15 Kan Jesus ni hi-gaday “Helipat-i yu kuma hu yeast idan Pharisee niyadda etan tuun Herod.”
15 Jesus os preveniu, dizendo:
16 Wada hakkeyey kanday “Inhel tu humman, tep liniwwan tayun nambalun.”
16 E eles começaram a discutir entre si, dizendo: — Ele diz isso porque não temos pão.
17 Inamtan Jesus humman ni inhel da et kantuy “Kele ya eleg tayu pambalunan hu yuka nenemnema? Kaw ingganah ni nunya ey eleg yu han-awat hu nakka ituttuddu? Kaw kulang nemnem yu?
17 Jesus percebeu isso e perguntou:
18 Kele heni endi mateyu niya tangila yu?
18 Tendo olhos, não veem? E, tendo ouvidos, não ouvem? Não se lembram
19 Kaw liniwwan yu eman impahding ku etan ni liman sinapay ni ebuh, nem impangan tayu hu liman libun tuu? Piga basket ni napnun inemung yun natdaan?” Kanday “Tam hampulut dewwa.”
19 de quando parti os cinco pães para os cinco mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze!
20 Kantu mewan ey “Kaw liniwwan yu impahding ku eman ni pitun sinapay ni impakan tayuddan epat ni libun tuu? Piga basket ni napnun inemung yun natdaan?” Kanday “Tam pitu.”
20 — E de quando parti os sete pães para os quatro mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Responderam: — Sete!
21 Kan Jesus ni hi-gaday “Tam ay, amta yu, ey kele nanengtun eleg kayu medinnel ni hi-gak?”
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Dimmateng di Jesus di Betsaida ey wadadda tuun nengi-lin nekulap, et mampehemmehemmek idan Jesus e keppaen tu ma-lat ma-kal kulap tu.
22 Então chegaram a Betsaida. E lhe trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Et ipengulun Jesus etan nekulap di a-allaw etan ni bebley. Linupdaan Jesus hu matetu et kap-en tu et kantuy “Kaw wada law muka ang-anga?”
23 Jesus, tomando o cego pela mão, levou-o para fora da aldeia. Então cuspiu nos olhos do homem e, impondo-lhe as mãos, perguntou:
24 Ey kan etan ni tuu ey “Wada nakka ang-angan tuu, nem henidda keyew ni kamangginlid.”
24 O homem, recuperando a visão, respondeu: — Vejo pessoas, mas elas parecem árvores que andam.
25 Et kapaen mewan Jesus matetu ey pinhakkeyey kayyaggud law hu tuka penang-ang.
25 Então Jesus novamente pôs as mãos sobre os olhos dele. E o homem, passando a ver claramente, ficou restabelecido; e distinguia tudo de modo perfeito.
26 Impaenamut Jesus di baley da e kantuy “Entan tu idlan di bebley.”
26 E Jesus o mandou para casa, recomendando-lhe:
27 Hini-yan Jesus et yadda disipol tu hu Galilee et lumaw idad kebebbebley ni neihnup di Cesarea Philippi. Wadaddad dalan ey kan Jesus ni hi-gaday “Hipa-ak na-mun kan idan tutu-u?”
27 Então Jesus e os seus discípulos foram para as aldeias de Cesareia de Filipe. No caminho, perguntou-lhes:
28 Kan idan disipol tu ey “Tam kan idan edum ey hi-gam la eman hi John e kamemenyag. Yadda edum ey kanday hi-gam hi Elijah ey kan idan edum ey hi-gam hu hakey lan prophet ni netagwan.”
28 Os discípulos responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que é um dos profetas.
29 Kan Jesus ni hi-gaday “Inna-nu daman hi-gayu, hipa-ak ni kan yu?” Kan Peter ey “Hi-gam hi Christo e intu-dak Apu Dios ni kamengippaptek idan tuu tu.”
29 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro lhe disse: — O senhor é o Cristo.
30 Nem inhelan idan Jesus et kantuy “Entan tu i-i-hel di edum ni tuu huttan.”
30 Então Jesus os advertiu de que a ninguém dissessem tal coisa a seu respeito.
31 Inlapun Jesus ni menghel ni hi-gadan meippanggep ni meippahding alin hi-gatu. Kan tuddan disipol tu ey “Hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu ey mahapul ni manhelheltappak. Eleg ali ebbulutaddan kamengipappangngulun Jews, yadda ap-apuddan padi et yadda kamantuttuddun Tugun Moses e hi-gak hi Christo. Et pepettey da-ak ali, nem metegguan nak ni katlun aggew.”
31 Então Jesus começou a ensinar-lhes que era necessário que o Filho do Homem sofresse muitas coisas, fosse rejeitado pelos anciãos, pelos principais sacerdotes e pelos escribas, fosse morto e que, depois de três dias, ressuscitasse.
32 Huyya hu impanna-ud Jesus ni inhel ni hi-gada. Ey inaygan nan Peter di a-allaw tu et ehelan tu, tep eleg tu pinhed ni meippahding humman ni hi-gatu.
32 E isto ele expunha claramente. Então Pedro, chamando-o à parte, começou a repreendê-lo.
33 Nem nanligguh hi Jesus et in-ang-ang tuddan disipol tu et ibunget tu hi Peter. Kantuy “A-allaw ka! Heni ka dama hi Satanas. Ya nemnem mu ey nemnem ni tuu, beken ni henin nemnem Apu Dios.”
33 Mas Jesus, voltando-se e vendo os seus discípulos, repreendeu Pedro e disse:
34 Inaygan Jesus ida etan tuun neamung et yadda disipol tu et kantun hi-gaday “Ya tuun pinhed tun mengu-unnud ni hi-gak, ey mahapul ni eleg tu ikkakaguh hu panyaggudan tud puyek, nem ennusan tu ligat ni pengu-unnudan tun hi-gak, anin ni humman umhulun ni ketteyyan tu.
34 Então, convocando a multidão e juntamente os seus discípulos, Jesus lhes disse:
35 Tep ya tuun ya neitu-wan tu eyad puyek hu tuka ikkakaguh ni ebuh ey endilli biyag tun endi pappeg tu. Nem ya tuun tuka ikkakaguh ni mengu-unnud ni hi-gak niya tuka ikkakaguh ni mengippeamtan et-eteng ni impeminhed Apu Dios idan tuu, anin umhulun ni ketteyyan tu ey meidwatan ni biyag ni endi pappeg tu.
35 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa e por causa do evangelho, esse a salvará.
36 Tep anin ni ellan ni tuun emin hu wada eyad puyek et endilli silbitu hedin endilli biyag tun endi pappeg tu et meiddawwin Apu Dios ni ingganah.
36 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro e perder a sua alma?
37 Tep ya tuun meiddawwin Apu Dios ni ingganah ey endi mabalin ni pehding tu.
37 Que daria uma pessoa em troca de sua alma?
38 Dakel idan nunya hu tutu-un lawah ni nengiwalleng nan Apu Dios. Et humman hu, ya tuun kamengibbe-ing ni hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu niya nakka ituttuddu, ey eggak ali ibbilang ni tuuk ni pambangngadan kun hi-gamiddallin aanghel ni pengippeang-angan kun dayaw min Ama e hi Apu Dios.”
38 Pois quem, nesta geração adúltera e pecadora, se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na glória do seu Pai com os santos anjos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra