Marcos 5

IFY vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Entanni ey inagwat da etan Baybay e Galilee, et dumteng idad Gerasene.
1 E chegaram ao outro lado do mar, à província dos gadarenos.
2 Immehep di Jesus etan di bangka ey dinammu da etan hakey ni lakin nehuklungan ni dimonyoh
2 E, saindo ele do barco, lhe saiu logo ao seu encontro, dos sepulcros, um homem com espírito imundo;
3 e nalpullid kullungngan tep kamanhahha-ad diman. Eleg ni hekey mebellud anin ni takilala pemellud dan hi-gatu, tep neka-let.
3 O qual tinha a sua morada nos sepulcros, e nem ainda com cadeias o podia alguém prender;
4 Anin ni binelubelud dan takilala, et tuka pampegtanga. Endin hekey hu na-let ni kabaelan tun memden ni hi-gatu.
4 Porque, tendo sido muitas vezes preso com grilhões e cadeias, as cadeias foram por ele feitas em pedaços, e os grilhões em migalhas, e ninguém o podia amansar.
5 Anin ni kawwalwal niyan hileng ey kamanhahha-ad di kad-an idan kulung et yaddad neduntug, e kaumtekutekuk niya tuka panggandusi annel tun batu.
5 E andava sempre, de dia e de noite, clamando pelos montes, e pelos sepulcros, e ferindo-se com pedras.
6 Entannit inang-ang tu hi Jesus di neidaddawwi, ey nambesik et an mandukkun di hinangga tu,
6 E, quando viu Jesus ao longe, correu e adorou-o.
7 ey kamantetekkuk e kantuy “Jesus e U-ungngan Apu Dios e Keta-ta-geyyan, hipa pehding mun hi-gak? Entan tuwak anhan kastigu.”
7 E, clamando com grande voz, disse: Que tenho eu contigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? conjuro-te por Deus que não me atormentes.
8 Inhel tu huyya tep ya nanghelan Jesus ni um-a-allaw etan dimonyoh.
8 (Porque lhe dizia: Sai deste homem, espírito imundo.)
9 Kan Jesus ey “Hipa ngadan mu?” Kan etan ni dimonyoh ey “Linibu ngadan mi, tep dakel kami.”
9 E perguntou-lhe: Qual é o teu nome? E lhe respondeu, dizendo: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Nampehemmehemmek etan dimonyoh nan Jesus e kantuy “Entan dakemi anhan palaw di edawwi.”
10 E rogava-lhe muito que os não enviasse para fora daquela província.
11 Neipapaddih ni nunman ni wadadda dakel ni killum ni kamanhubhub etan di pangil ni duntug diman
11 E andava ali pastando no monte uma grande manada de porcos.
12 et kan idan dimonyoh ey “Palaw dakemidda eman di killum et hi-gada hu mi keihhuklungan.”
12 E todos aqueles demônios lhe rogaram, dizendo: Manda-nos para aqueles porcos, para que entremos neles.
13 Inebulut Jesus et palaw tudda etan idad killum, ey kabsik ida et dumep-ah ida etan di eta-gey ni deplah et mangkalsing idad baybay. Ya bilang idan nunman ni killum ey umlaw di dewwan libu.
13 E Jesus logo lho permitiu. E, saindo aqueles espíritos imundos, entraram nos porcos; e a manada se precipitou por um despenhadeiro no mar (eram quase dois mil), e afogaram-se no mar.
14 Nambebessik ida etan kamemappakkan nunman idan killum di bebley et da ehelen idan katuutuu humman ni neipahding. Et lumaw idan emin hu nangngel nunman, et da ang-angen.
14 E os que apascentavam os porcos fugiram, e o anunciaram na cidade e nos campos; e saíram muitos a ver o que era aquilo que tinha acontecido.
15 Immaliddad kad-an Jesus et ang-angen da etan lakin nehuklungan la nin dimonyoh e kamanyuyyuddung, e nambalwasi law niya kakkayyaggud law hu nemnem tu, ey simmakut ida.
15 E foram ter com Jesus, e viram o endemoninhado, o que tivera a legião, assentado, vestido e em perfeito juízo, e temeram.
16 Humman idan tutu-un nenang-ang ni neipahding ida etan ni killum niya neipahding etan ni laki ey da nan-ehel idan edum da.
16 E os que aquilo tinham visto contaram-lhes o que acontecera ao endemoninhado, e acerca dos porcos.
17 Ida kaumtatakut et ehlen dan Jesus e heballi hi-yanen tu ew hu bebley da.
17 E começaram a rogar-lhe que saísse dos seus termos.
18 Kamenggep hi Jesus di bangka ey immali etan lakin nehuklungan la ni et kantun hi-gatuy “Attu anhan et makilawwak ni hi-gam ey?”
18 E, entrando ele no barco, rogava-lhe o que fora endemoninhado que o deixasse estar com ele.
19 Nem eleg pinhed Jesus et kantun hi-gatuy “Anemut ka kuma et mu ehlen idan tutu-u hu impahding Apu Dios ni hi-gam tep ya hemek tu.”
19 Jesus, porém, não lho permitiu, mas disse-lhe: Vai para tua casa, para os teus, e anuncia-lhes quão grandes coisas o Senhor te fez, e como teve misericórdia de ti.
20 Et lumaw etan laki et tu pan-i-hel idan tutu-u etan di hampulun bebley di Decapolis hu impahding Jesus ni hi-gatu, ey ida kametnga.
20 E ele foi, e começou a anunciar em Decápolis quão grandes coisas Jesus lhe fizera; e todos se maravilharam.
21 Nan-agwat di Jesus di ba-hil etan ni baybay ey dakel ida mewan hu neamung ni tuud kad-an tu.
21 E, passando Jesus outra vez num barco para o outro lado, ajuntou-se a ele uma grande multidão; e ele estava junto do mar.
22 Wada etan hakey ni ap-apun sindalu e hi Jairus ngadan tu e immali et mandukkun di hinanggan Jesus.
22 E eis que chegou um dos principais da sinagoga, por nome Jairo, e, vendo-o, prostrou-se aos seus pés,
23 Et mampehemmehemmek e kantuy “Ikay anhan et mu kap-en hu u-ungngak ni kamangkatkatey ma-lat yumaggud.”
23 E rogava-lhe muito, dizendo: Minha filha está à morte; rogo-te que venhas e lhe imponhas as mãos, para que sare, e viva.
24 Nekilaw hi Jesus ey dakel ida tuun nekilaw et daka keammuammungi.
24 E foi com ele, e seguia-o uma grande multidão, que o apertava.
25 Wadadman hu hakey ni biin nelabah hampulut dewwan toon ey eleg mesikked hu kuheyaw ni kamelpud annel tu.
25 E certa mulher que, havia doze anos, tinha um fluxo de sangue,
26 Nampaegaegah ni dakel ni doktor et maumah ni emin hu limmu tu, nem eleg maegahan ey tuka pan-ihhi-met kumedek.
26 E que havia padecido muito com muitos médicos, e despendido tudo quanto tinha, nada lhe aproveitando isso, antes indo a pior;
27 Dingngel tu lan nunman hu kapehpehding Jesus et mukun limmaw di dingkuggan tu, et tu kap-en hu balwasi tu
27 Ouvindo falar de Jesus, veio por detrás, entre a multidão, e tocou na sua veste.
28 e kantud nemnem tuy “Anin ni nakka kap-an ebuh hu balwasi tu et me-kal degeh ku.”
28 Porque dizia: Se tão-somente tocar nas suas vestes, sararei.
29 Yan nengapaan tun balwasin Jesus ey ginibek tu e nesiked law etan kamelpud annel tu.
29 E logo se lhe secou a fonte do seu sangue; e sentiu no seu corpo estar já curada daquele mal.
30 Ey hedin hi Jesus, ginibek tu dama e wada ingkal ni kabaelan tun degeh, et manligguh et kantuddan tuu ey “Hipa la nengapan balwasik?”
30 E logo Jesus, conhecendo que a virtude de si mesmo saíra, voltou-se para a multidão, e disse: Quem tocou nas minhas vestes?
31 Kan idan disipol tuy “Endi maptek ni nengapan hi-gam, tep neamungan dakan dakel ni tuu.”
31 E disseram-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te aperta, e dizes: Quem me tocou?
32 Nem kaman-ang-aang-ang hi Jesus ma-lat ang-angen tu etan nengapan hi-gatu.
32 E ele olhava em redor, para ver a que isto fizera.
33 Ya etan bii, ey ginibek tu hu neipahding ni hi-gatu et kamanggegeygey ni takut tu, et an mandukkun di hinanggan Jesus et ehelen tu hu makulug ni neipahding ni hi-gatu.
33 Então a mulher, que sabia o que lhe tinha acontecido, temendo e tremendo, aproximou-se, e prostrou-se diante dele, e disse-lhe toda a verdade.
34 Kan Jesus ni hi-gatuy “Agik, na-kal law huttan ni degeh mu tep ya muka pengullug ni hi-gak. Anemut ka ey pelinggep mu nemnem mu, tep eleg ali law mambangngad huttan ni degeh mu.”
34 E ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou; vai em paz, e sê curada deste teu mal.
35 Yan nunman ni kapan-e-ehhelin Jesus ey dimmateng ida etan nalpullid baley Jairo et kandan Jairo ey “Endi silbi tun mu pengeyyagan eyan mittuduh e hi Jesus, tep neendi etan u-ungngam.”
35 Estando ele ainda falando, chegaram alguns do principal da sinagoga, a quem disseram: A tuafilha está morta; para que enfadas mais o Mestre?
36 Dingngel Jesus humman ni inhel dan Jairo, nem eleg tu hanguden et kantun Jairo ey “Entan pandanag mu. Kadinel kan hi-gak.”
36 E Jesus, tendo ouvido estas palavras, disse ao principal da sinagoga: Não temas, crê somente.
37 Limmaw hi Jesus, nem ebuh di Peter et yadda etan han-agi e di James nan John hu ingkuyug tu, tep eleg tu pinhed ni mekillaw ida etan edum.
37 E não permitiu que alguém o seguisse, a não ser Pedro, Tiago, e João, irmão de Tiago.
38 Dimmateng di Jesus di baley di Jairo ey ida kaumlelemyung etan tutu-u, ey endi petekkan tu tep kamampangngulngul hu edum niya kamannangngih hu edum.
38 E, tendo chegado à casa do principal da sinagoga, viu o alvoroço, e os que choravam muito e pranteavam.
39 Himmegep hi Jesus di bawang et kantuddan etan ni tutu-u ey “Kele kayu kaumlelemyung niya kaumnanginangih kayu? Huyyan u-ungnga yu ey eleg matey, nem neugip ni ebuh.”
39 E, entrando, disse-lhes: Por que vos alvoroçais e chorais? A menina não está morta, mas dorme.
40 Ey kaheghegnudaddan etan ni tutu-u, nem impa-hep Jesus ida. Et ebuh ida etan ammed ni u-ungnga niyadda etan tellun ingkuyug tun himmegep di kuwaltuh ni kad-an nunman ni u-ungnga.
40 E riam-se dele; porém ele, tendo-os feito sair, tomou consigo o pai e a mãe da menina, e os que com ele estavam, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Singnged Jesus hu ngamay nunman ni u-ungnga et kantuy “Talitha koum!” ya keibbellinan tu ey “U-ungnga, inah ka.”
41 E, tomando a mão da menina, disse-lhe: Talita cumi; que, traduzido, é: Menina, a ti te digo, levanta-te.
42 Pinhakkeyey imminah tu-wangu humman ni u-ungnga et dumlan. (Hampulut dewwa hu toon nunman ni u-ungnga.) Ey natngan peteg ida etan tutu-un nenang-ang nunman ni impahding Jesus.
42 E logo a menina se levantou, e andava, pois já tinha doze anos; e assombraram-se com grande espanto.
43 Sinugun idan Jesus e kantuy “Entan tu an eheehel huyyan impahding ku.” Et mampaelan kennen nunman ni u-ungnga et pengannen da.
43 E mandou-lhes expressamente que ninguém o soubesse; e disse que lhe dessem de comer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra