Lucas 4

IFY vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 — ausente —
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 — ausente —
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Kan Satanas ni hi-gatuy “Hedin makulug ni U-ungnga dakan Apu Dios, ey pambalin mu eya batun sinapay.”
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Nem hinumang Jesus et kantuy “Ya neitudek di ehel Apu Dios ey kantuy ‘Beken ni ya kennen ni ebuh hu iddinel ni tuun ketegguan tu.’”
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Inlaw Satanas hi Jesus di eta-gey ni duntug et ebuhe peang-ang tun hi-gatun emin hu kapan-ap-apuin tuu et kantun hi-gatuy
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 “Dammutun iddawat kun hi-gam hu saad ni man-ap-apun emin diman ma-lat maidaydayaw ka. Tep hi-gak neidwatan ni emin idan nunya et ngenamungngak ni mengippebeltan di pinhed kun memeltan.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Hedin hi-gak hu daydaywen, man iddawat kun emin humman ni hi-gam.”
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Nem hinumang mewan nan Jesus et kantuy “Ya neitudek di ehel Apu Dios ey kantuy ‘Ebuh hi Apu Dios ni dayaw yu niya hi-gatun ebuh hu u-unnud yu.’”
8 Mas Jesus respondeu:
9 Inlaw Satanas hi Jesus di Jerusalem etan di keta-ta-geyyan ni bubung ni Tempol et kantun hi-gatuy “Hedin makulug ni U-ungnga dakan Apu Dios, man dep-ah ka yaggud impatudek tu e kantuy
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 — ausente —
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 — ausente —
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Hinumang Jesus et kantuy “Nem wada dama neitudek ni ehel Apu Dios e kantuy ‘Entan tu patnai hi Apu Dios e Dios yu.’”
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Impatnan Satanas emin hu kabaelan tun men-ul nan Jesus ma-lat manliwat, nem eleg tu hanhaul et hi-yanen tu ni- et ngenamung ali mewan hu pene-ulan tun hi-gatu.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Entanni et mambangngad hi Jesus di provincia di Galilee ey newadan hi-gatu et-eteng ni kabaelan ni indawat ni Ispirituh Apu Dios et mandingngel di kebebbebley diman gapuh idan intuttuddu tu niya impahding tu.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Nantuttuddud kesimsimbaan idan Jews ey katettebaladdan emin ni tuu.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Limmaw hi Jesus di Nazareth e bebley dan nehiknan tu. Et lumaw di simbaan ni Sabaduh, tep humman dedan tuka pehding. Immehneng hi Jesus ni memidbid ni neitudek ni ehel Apu Dios
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 ey indawat dan hi-gatu etan neludun ni neitudekan ni inhel eman lan prophet e hi Isaiah. Binekyag tu et petken tu etan kantuy
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “Wadan hi-gak hu Ispirituh Apu Dios, tep pinutuk tuwak Apu Dios ni mengippeamtaddan nangkewetwet etan ni meippahding ni panyaggudan ni tuu. Ey intu-dak da-ak ni an mengippeamtan meibbukyat ida neikelabut niya pakeang-ang ida nekulap. Ey immaliyak ni memaddang idan tuun kapanligligat idan edum da.
18 “O Espírito do Senhor
19 Ey intu-dak tuwak ni mengippeamtan kedettengan ni aggew ni penellakniban Apu Dios idan tuu tu.”
19 e proclamar o ano aceitável
20 Binidbid Jesus huyya et ludunen tu et ibangngad tu etan ni kaumbaddang di bawang ni simbaan et yumudung ni mantuttuddu. Emin ida etan tuud simbaan ey daka itettekel et kantun hi-gaday
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 “Yan nunya ey immamnu etan dingngel yun binidbid kun neitudek ni ehel Apu Dios.”
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Emin ida etan tuu, ey daka tettebala ey natngadda etan ni kayyaggud ni tuka penuttuddu. Kanday “Kaw beken ni hi-gatu etan u-ungngan Joseph?”
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Kan Jesus ni hi-gaday “Makulug anhan et e-helen yullin hi-gak etan kandan: ‘Hedin makulug ni kaka man-egga, agahim hu degeh mu,’ niya kanyulliy ‘Hedin makulug ni intu-dak dakan Apu Dios, ey peang-ang mu eyad bebley mu hu henin etan ni dingngel min impahding mud Capernaum.’”
23 Então Jesus disse:
24 Kan pay Jesus ey “Dengel yu eya e-helen ku, ya kakulugan tu ey yadda prophets ey eleg kullugaddan kebebleyan da,
24 E Jesus prosseguiu:
25 — ausente —
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 — ausente —
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Hanniman daman Elisha e prophet. Yan ketaggu tu ey dakel di Israel hu kamampandedgeh ni leprosi, nem eleg ekalen Elisha hu degeh da. Nem ya etan iSyria e hi Naaman e kamanleprosi hu impeyaggud tu, ey beken edum tayun Jew.”
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Yan nangngelan idan tuun nunman ni inhel Jesus ey nemahhig bunget dan hi-gatu.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Et pan-inuhnuh da et ilaw dad gilig ni bebley etan di mu-tuk ni duntug ma-lat da e-gahen et di deplah,
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 nem endi maptek ey attukaw hi Jesus e nandalan di gawwaddan neamung ni tuu et manglaw.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Entanni et lumaw hi Jesus di Capernaum di Galilee et mantuttuddud simbaan ni Sabaduh.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Ey natngadda tuun intuttuddu tu, ey kameang-ang di tuka pantuttuddu e wada kelebbengan tun mantuttuddu.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Yad man ni simbaan ey wada etan tuun nehuklungan ni dimonyoh.
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 Kamantetekkuk e kantuy “Hipa pehding mun hi-gami e Jesus di Nazareth? Kaw immali kan mengastigun hi-gami? Inamta daka. Hi-gam etan kayyaggud ni peteg ni intu-dak Apu Dios.”
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Nem imbunget Jesus etan dimonyoh e kantuy “Eneeneng ka niya ka-kal ka eyad tuu.” Sinu-li etan ni neihuklung etan tuu et han ma-kal, nem endi neliputan ni hi-gatu.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Natngaddan emin hu tuu et ida kaman-imbagga e kanday “Hipa huyyan nekapya? Kele hin-appil ni peteg? Tam et-eteng kabaelan ni ehel tu. Deh nunman e anin ni neihuklung ni dimonyoh ey tuka e-kala!”
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Et mandingngel hu meippangep nan Jesus di kebebbebley di nanlinikweh diman.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Immehep hi Jesus di simbaan et lumaw di baley Simon. Himmegep ey inhel dan hi-gatu e kamandedgeh hi inan ahwan Simon e nemahhig hu atung ni annel tu. Kan idan etan ni tuun hi-gatu ey “Ekal mu anhan degeh tu.”
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Neihnup hi Jesus di kad-an tu et ehlen tun me-kal hu atung tu ey na-kal tu-wangu et uminah ni an mengippaptek ni kennen di Jesus.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Kamangkelinug aggew ey nan-i-liddan katuutuu hu kamampandedgeh di kad-an Jesus. Et ita-pew tu ngamay tun hi-gada et mangka-kal degeh da.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Anin idan nehuklungan ni dimonyoh ey nan-ekal tudda neihuklung. Hedin me-kal ida ey ida ni kaumtetkuk e kanday “Hi-gam hi Christo e U-ungngan Apu Dios.” Nem eleg i-abulut Jesus ni umhapit ida, tep eleg tu pinhed ni hi-gada mengippeamta e hi-gatu hi Christo.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Kamangkewa-wan nunman ey hini-yan Jesus humman ni bebley et lumaw di a-allaw tun endidda tuu et an mehahhakkey diman. Entanni ey an nanhamak idan tutu-u hi Jesus. Himmak da et ipatna dan impeked.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Nem kan Jesus ni hi-gaday “Eleg, tep mahapul ni umlawwak di edum ni bebley ni an mengippeamtan meippanggep ni nan-ap-apuan Apu Dios, tep huyya nengitu-dakan tun hi-gak.”
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Et lumaw hi Jesus ni an mantuttuddud kesimsimbaan idan Jews di Judea.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra