Lucas 14
IFY vs ARIB
1 Hakey ni Sabaduh, ey limmaw hi Jesus ni an nekikan di baley ni hakey ni ap-apuddan Pharisee. Ey emin ida etan tuun wadad man ey daka hellipat-i hu pehding tu,
1 Tendo Jesus entrado, num sábado, em casa de um dos chefes dos fariseus para comer pão, eles o estavam observando.
2 tep wadad hinangga tu etan tuun limmebag ida heli tu et ya ngamay tu.
2 Achava-se ali diante dele certo homem hidrópico.
3 Kan Jesus idan kamantuttuddun Tugun Moses et yadda Pharisee ey “Kaw kai-abulut ni Tugun Moses hu pengkalan kun degeh ni tuun Sabaduh e kamengillin ni aggew?”
3 E Jesus, tomando a palavra, falou aos doutores da lei e aos fariseus, e perguntou: É lícito curar no sábado, ou não?
4 Ey endi kamenummang ni hi-gatu et kapaen tu humman ni kamandedgeh et ma-kal degeh tu et paenamut tu.
4 Eles, porém, ficaram calados. E Jesus, pegando no homem, o curou, e o despediu.
5 In-ang-ang Jesus ni hi-gada et kantuy “Inna-nu hedin me-gah hu u-ungnga yu winu newang yud edallem ni bitu, kaw anin ew ni diman tep Sabaduh? Inamtak et yu gegannuen ni nuhnuhen.”
5 Então lhes perguntou: Qual de vós, se lhe cair num poço um filho, ou um boi, não o tirará logo, mesmo em dia de sábado?
6 Endi da penummang nunman et ida kaum-eneeneng.
6 A isto nada puderam responder.
7 Yan nunman ni wada hi Jesus di diman ni baley ni tu nekikannan ey tudda kaang-ang-anga etan tutu-un kamenggep ni kamampippilliw ni umyudung etan di yuddungngan ni kametbal. Et kan tuddan nunman ni tutu-un neayagan ey
7 Ao notar como os convidados escolhiam os primeiros lugares, propôs-lhes esta parábola:
8 “Hedin umlaw kayun an mekihhemmul di kasal, ey entan an yudung di yuddungngan ni kametbal. Tep hedin um-ali etan kametbal, ey
8 Quando por alguém fores convidado às bodas, não te reclines no primeiro lugar; não aconteça que esteja convidado outro mais digno do que tu;
9 pea-allaw dakeyu etan ni nengayag ni hi-gayu et ya etan kametbal hu peyuddung tud yinudungan yu. Anggeba-ing hu yu ke-kalan di yuddungngan ni kametbal et kayu mei-tan di yuddungngan ni nebabah ni tuu.
9 e vindo o que te convidou a ti e a ele, te diga: Dá o lugar a este; e então, com vergonha, tenhas de tomar o último lugar.
10 Kayyaggud hu hedin wada nengayag ni hi-gayu, heballi yudung kayud yuddungngan ni nebabah ni tuu, et hedin um-ali etan kambaley ey kantuy ‘Agik, ka yudung eman di yuddungngan ni kametbal,’ ey han ka limmaw ni umyudung diman. Et hedin hanniman, nanna-ud ni tettebalen dakaddan edum mun an nekihemul.
10 Mas, quando fores convidado, vai e reclina-te no último lugar, para que, quando vier o que te convidou, te diga: Amigo, sobe mais para cima. Então terás honra diante de todos os que estiverem contigo à mesa.
11 Huyya tugun ku, tep ya tuun tuka peta-gey annel tu ey meibbabah ali. Nem ya tuun tuka pebabah hu annel tu ey meiddeyyaw ali.”
11 Porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado, e aquele que a si mesmo se humilhar será exaltado.
12 Kan Jesus etan ni nengayag ni hi-gatuy “Hedin mampehemmul ka, beken ida gagayyum mu niya aaggim ni kedangyan hu ayagim, tep eyyagan dakalli dama hedin mampehemmul ida et heni nebayadan hu mu nekihemulan.
12 Disse também ao que o havia convidado: Quando deres um jantar, ou uma ceia, não convides teus amigos, nem teus irmãos, nem teus parentes, nem os vizinhos ricos, para que não suceda que também eles te tornem a convidar, e te seja isso retribuído.
13 Nem hedin mampehemmul ka, yadda newetwet, yadda nepikluy, yadda nepi-day et yadda nekulap hu ayagim,
13 Mas quando deres um banquete, convida os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos;
14 et um-amleng ka, tep anin ni endi kabaelan dan memeyyad ni hi-gam, ey wadalli panyaggudam ni melpun Apu Dios ni penegguan tuddallin nangketey ni imbilang tun kayyaggud.”
14 e serás bem-aventurado; porque eles não têm com que te retribuir; pois retribuído te será na ressurreição dos justos.
15 Dingngel etan ni hakey ni tuun nekikan ey kantun Jesus ey “Um-amleng etan tuun an mekikkan alid kad-an Apu Dios.”
15 Ao ouvir isso um dos que estavam com ele à mesa, disse-lhe: Bem-aventurado aquele que comer pão no reino de Deus.
16 Hinumang Jesus ni a-abbig e kantuy “Wada etan tuun ninemnem tun mampehemmul et paeyag tudda dakel ni tuun an mekikkan.
16 Jesus, porém, lhe disse: Certo homem dava uma grande ceia, e convidou a muitos.
17 Neidaddan emin hu kennen et itu-dak tu bega-en tun an mengeyyag ni hi-gada. Kantun hi-gatuy ‘Kan mun hi-gada ey, ikeyuy tep neidaddan law hu kennen.’
17 E à hora da ceia mandou o seu servo dizer aos convidados: vinde, porque tudo já está preparado.
18 Nem emin ida etan tuun neaygan ey kanday endi inna-nu dan umlaw. Ya etan hakey ey kantuy ‘Eggak um-ali, tep wada ginetang kun puyek et pakkaw ni nak ang-angen.’
18 Mas todos à uma começaram a escusar-se. Disse-lhe o primeiro: Comprei um campo, e preciso ir vê-lo; rogo-te que me dês por escusado.
19 Ya dama etan hakey ey kantuy ‘Eggak um-ali, tep ginetang ku hampulun newang et nak ida kahakkehakkeyan ippatnan pan-elladu.’
19 Outro disse: Comprei cinco juntas de bois, e vou experimentá-los; rogo-te que me dês por escusado.
20 Et ya etan hakey ey kantuy ‘Eggak um-ali, tep pakeahwak.’
20 Ainda outro disse: Casei-me e portanto não posso ir.
21 Nambangngad etan bega-en di kad-an ni kan bega-en ni hi-gatu, et ehelen tu hu inhel ida etan ni tuun neaygan, ey bimmunget et kantuy ‘Lakkay di dalan niyad mulkaduh et mudda pan-aygan hu nangkewetwet, yadda nedahuy, yadda nekulap niyadda nepi-day.’
21 Voltou o servo e contou tudo isto a seu senhor: Então o dono da casa, indignado, disse a seu servo: Sai depressa para as ruas e becos da cidade e traze aqui os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.
22 Neba-ba-ba ey nambangngad etan bega-en tu ey kantuy ‘Apu, inu-unnud ku inhel mu, nem kulang immalin tuu.’
22 Depois disse o servo: Senhor, feito está como o ordenaste, e ainda há lugar.
23 Kan etan ni kan bega-en ni hi-gatuy ‘Lakkay idad keltad et yaddad dalan et piliten mudda dakel ni tuun um-ali, tep pinhed kun mepnu tuud baley ku.
23 Respondeu o senhor ao servo: Sai pelos caminhos e valados, e obriga-os a entrar, para que a minha casa se encha.
24 Nem e-helen kun hi-gam e endi, anin hakey ida etan ni tuun neaygan ni laputu hu menamtam ni indaddan kun hemmulen.’”
24 Pois eu vos digo que nenhum daqueles homens que foram convidados provará a minha ceia.
25 Hakey ni aggew ey dakel ida tuun nekilaw nan Jesus. In-ang-ang tun hi-gada et kantuy
25 Ora, iam com ele grandes multidões; e, voltando-se, disse-lhes:
26 “Ya tuun neminhed ni mengu-unnud ni hi-gak ey pakkaw ni e-etteng hu peminhed tun hi-gak nem ya a-ammed tu, ya ahwa tu, yadda u-ungnga tu, yadda agitu, anin ya annel tu. Em, pakkaw hanneya pehding tu et han dammutun meibbillang ni disipol ku.
26 Se alguém vier a mim, e não aborrecer a pai e mãe, a mulher e filhos, a irmãos e irmãs, e ainda também à própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Ey ya tuun eleg tu han-isipel ni mekihelheltap ni hi-gak ey eleg tuwak han-u-unnud.
27 Quem não leva a sua cruz e não me segue, não pode ser meu discípulo.
28 Hedin pinhed yun mengu-unnud ni hi-gak, ey mahapul ni pekannemnem yu. Henin etan ni tuun pinhed tun mengapyan et-eteng ni baley e pakkaw pekannemnemen tu hedin hanggela tun kapyaen.
28 Pois qual de vós, querendo edificar uma torre, não se senta primeiro a calcular as despesas, para ver se tem com que a acabar?
29 Tep hedin inhamang tun ebuh etan baley ey na-puh pihhuh tu et eleg tu gibbuhen, ngi-ngi-ngian idan edum tun tuu.
29 Para não acontecer que, depois de haver posto os alicerces, e não a podendo acabar, todos os que a virem comecem a zombar dele,
30 Kandalliy ‘Wada etan tuun nengilepun mengapyan et-eteng ni baley, nem eleg tu hanggelan gibbuhen.’”
30 dizendo: Este homem começou a edificar e não pode acabar.
31 Kan Jesus mewan ey “Hedin wada patul ni pinhed tun gubbaten hu edum ni patul, mahapul ni pekannemnemen tu hedin dammutun apputen ni hampulun libun sindalu tu hu dewampulun libun sindalun buhul tu.
31 Ou qual é o rei que, indo entrar em guerra contra outro rei, não se senta primeiro a consultar se com dez mil pode sair ao encontro do que vem contra ele com vinte mil?
32 Nem hedin nemnemen tuy eleg tu han-apput, pakkaw ni um-itu-dak ni an mekihummangan ma-lat eleg ida matuluy ni manggubbat, nem manggayyum ida.
32 No caso contrário, enquanto o outro ainda está longe, manda embaixadores, e pede condições de paz.
33 Heni daman etan ni tuun neminhed ni mengu-unnud ni hi-gak e mahapul ni ittuppug tun hi-gak hu nemnem tu, tep hedin wada hin-appil ni u-unnuden tu e beken hi-gak ni ebuh ey eleg mambalin ni disipol ku.”
33 Assim, pois, todo aquele dentre vós que não renuncia a tudo quanto possui, não pode ser meu discípulo.
34 — ausente —
34 Bom é o sal; mas se o sal se tornar insípido, com que se há de restaurar-lhe o sabor?
35 — ausente —
35 Não presta nem para terra, nem para adubo; lançam-no fora. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?