João 6

IFY vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Entanni ey neagwat hi Jesus di demang ni Baybay e Galilee e Tiberias hu hakey ni ngadan tu.
1 Depois disto partiu Jesus para o outro lado do mar da Galiléia, que é o de Tiberíades.
2 Ida kameiunnuunnud hu dakel ni tuu tep ya inang-ang daddan miracles ni impahding Jesus ni nangkalan tun degeh idan tuu.
2 E grande multidão o seguia, porque via os sinais que operava sobre os enfermos.
3 Nanteyed hi Jesus niyadda disipol tu etan di duntug et tuttudduan tudda.
3 E Jesus subiu ao monte, e assentou-se ali com os seus discípulos.
4 Yan nunman ey ngannganih hu kedettengan ni Piyestah ni Passover.
4 E a páscoa, a festa dos judeus, estava próxima.
5 Ida kamanyuyyuddung ey inang-ang Jesus ida dakel ni tuun kamenyed di kad-an da, et kan tun Philip ey “Attu na-mu tayu pengellaan ni pekkan tayudda eyan dakel ni tuu?”
5 Então Jesus, levantando os olhos, e vendo que uma grande multidão vinha ter com ele, disse a Filipe: Onde compraremos pão, para estes comerem?
6 Inamtan Jesus pehding tu, nem imbagetun Philip ma-lat amtaen tu hedin hipa dedan hu ihhumang tu.
6 Mas dizia isto para o experimentar; porque ele bem sabia o que havia de fazer.
7 Hinumang Philip et kantuy “Anin na-mun iggatang ni emin hu sildun tuun walun bulan et hanna-kuten ni iddawat ida eyan tuu et kulang damengun peteg.”
7 Filipe respondeu-lhe: Duzentos dinheiros de pão não lhes bastarão, para que cada um deles tome um pouco.
8 Kan etan ni hakey ni disipol Jesus e hi Andrew e agin Simon Peter ey
8 E um dos seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse-lhe:
9 “Iyyadya balun eyan u-ungngan liman ekka-ket ni sinapay et ya dewwan deleg, nem kaw me-peng ida eya hantapug ni tutu-u?”
9 Está aqui um rapaz que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos; mas que é isto para tantos?
10 Kan Jesus ey “Anin, payudung yudda.” Et payudung idan disipol tu etan ida tutu-ud mahlek. Ya bilang idan lakin neamung ey limmaw di liman libu, eleg makibilang ida bibi-i.
10 E disse Jesus: Mandai assentar os homens. E havia muita relva naquele lugar. Assentaram-se, pois, os homens em número de quase cinco mil.
11 Illan Jesus humman ni sinapay et ya deleg et mansalamat nan Apu Dios et pan-iwatwat daddan tuu et mangan idan emin et makaphel ida.
11 E Jesus tomou os pães e, havendo dado graças, repartiu-os pelos discípulos, e os discípulos pelos que estavam assentados; e igualmente também dos peixes, quanto eles queriam.
12 Kan Jesus idan disipol tuy “Amung yudda natdaan ma-lat endi umkawah.”
12 E, quando estavam saciados, disse aos seus discípulos: Recolhei os pedaços que sobejaram, para que nada se perca.
13 Inemung da ey napnu hampulut dewwan basket ni natdaan etan di liman sinapay.
13 Recolheram-nos, pois, e encheram doze alcofas de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobejaram aos que haviam comido.
14 Inang-ang idan tuu huyyan miracle ni impahding tu ey kanday “Makulug ni hi-gatu etan prophet ni tayu kahehheggedan um-ali.”
14 Vendo, pois, aqueles homens o milagre que Jesus tinha feito, diziam: Este é verdadeiramente o profeta que devia vir ao mundo.
15 Inamtan Jesus e ippilit idan tuun hi-gatu pan-ap-apu da et hi-yanen tudda et manyed lad duntug et an manhahhakkey diman.
15 Sabendo, pois, Jesus que haviam de vir arrebatá-lo, para o fazerem rei, tornou a retirar-se, ele só, para o monte.
16 — ausente —
16 E, quando veio a tarde, os seus discípulos desceram para o mar.
17 — ausente —
17 E, entrando no barco, atravessaram o mar em direção a Cafarnaum; e era já escuro, e ainda Jesus não tinha chegado ao pé deles.
18 Nemahhig hu dalluyun di baybay ni nunman tep na-let hu dibdib.
18 E o mar se levantou, porque um grande vento assoprava.
19 — ausente —
19 E, tendo navegado uns vinte e cinco ou trinta estádios, viram a Jesus, andando sobre o mar e aproximando-se do barco; e temeram.
20 — ausente —
20 Mas ele lhes disse: Sou eu, não temais.
21 Et umamleng idan peteg et pahgep da hi Jesus di bangka. Pinhakkeyey dimmateng idad Capernaum.
21 Então eles de boa mente o receberam no barco; e logo o barco chegou à terra para onde iam.
22 Yan newa-waan tu ey naneng tudda etan tuud gilig ni baybay. Kanda na-mu ngu nem naneng tudman hi Jesus tep inang-ang dan eleg makilugan idan disipol tun linawwan dad Capernaum, niya inang-ang da e ebuh humman ni bangka.
22 No dia seguinte, a multidão que estava do outro lado do mar, vendo que não havia ali mais do que um barquinho, a não ser aquele no qual os discípulos haviam entrado, e que Jesus não entrara com os seus discípulos naquele barquinho, mas que os seus discípulos tinham ido sozinhos
23 Entanni ey wadadda bangkan nalpullid Tiberias ni immali etan di kad-an ni nengipengannan Jesus idan dakel ni tuun negibbuhan ni nampesalamatan tu.
23 (Contudo, outros barquinhos tinham chegado de Tiberíades, perto do lugar onde comeram o pão, havendo o Senhor dado graças).
24 Nem yan nengamtaan idan nunman ni tutu-un endid man hi Jesus et yadda disipol tu ey mampambangkadda et mangeliddad Capernaum ni an menang-ang ni hi-gatu.
24 Vendo, pois, a multidão que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, entraram eles também nos barcos, e foram a Cafarnaum, em busca de Jesus.
25 Dimmateng idad Capernaum ey inang-ang da hi Jesus et kandan hi-gatuy “Apu, kele pigan tu dintengam di deya?”
25 E, achando-o no outro lado do mar, disseram-lhe: Rabi, quando chegaste aqui?
26 Kan Jesus ey “E-helen kun hi-gayu e makulug ni yuwak kaanhemmahemmaka tep ya nemeppehelan kun hi-gayun kaalman, beken ni ya inang-ang yun miracle ni impahding ku.
26 Jesus respondeu-lhes e disse: Na verdade, na verdade vos digo que me buscais, não pelos sinais que vistes, mas porque comestes do pão e vos saciastes.
27 Beken et kuman ya kennen yu hu gagamgaman yu, tep ya kennen ey kame-puh. Ya gamgaman yu et kuma ey ya etan kennen ni kaum-idwat ni biyag ni endi pappeg tu. Endi edum ni mengidwat nunman ni kennen nem hi-gak e Pengulwan ni emin ni tuu, tep hi-gak ni ebuh hu nengidinelan nan Ama Apu Dios.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela comida que permanece para a vida eterna, a qual o Filho do homem vos dará; porque a este o Pai, Deus, o selou.
28 Kan idan tuun hi-gatuy “Hipa pehding mi ma-lat ya pinhed Apu Dios hu ippading mi?”
28 Disseram-lhe, pois: Que faremos para executarmos as obras de Deus?
29 Hinumang Jesus et kantuy “Ya pinhed Apu Dios ey kullugen yuwak tep hi-gak hu binega tu.”
29 Jesus respondeu, e disse-lhes: A obra de Deus é esta: Que creiais naquele que ele enviou.
30 Kan ida mewan ni tuu ey “Hipa miracle ni peang-ang mun hi-gami et pangulugan mi e hi-gam hu binegan Apu Dios?
30 Disseram-lhe, pois: Que sinal, pois, fazes tu, para que o vejamos, e creiamos em ti? Que operas tu?
31 Kaw dammutun han-ipahding mu hu henin impahding lan Moses e impappakkanan tudda aammed tayun nunman ni manna ni nalpud kabunyan eman ni wadaddad desert? Makulug huyya tep impatudek Apu Dios e kantuy ‘Indawtan idan Moses ni sinapay ni nalpud kabunyan.’”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: Deu-lhes a comer o pão do céu.
32 Kan Jesus ni hi-gaday “Dengel yu eya e-helen ku, kan yu na-mu ngu nem humman ni kennen ni indawat Moses hu makulug ni kennen, nem beken, tep ya makulug ni kennen ey ya etan nalpud kabunyan ni indawat Aman hi-gayu.
32 Disse-lhes, pois, Jesus: Na verdade, na verdade vos digo: Moisés não vos deu o pão do céu; mas meu Pai vos dá o verdadeiro pão do céu.
33 Humman ni kangkun kennen ni indawat Apu Dios ni nalpud kabunyan ey humman hu kaum-idwat ni biyag ni endi pappeg tu.”
33 Porque o pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Kandan hi-gatuy “Apu, idwasi dakemin nunman ni kennen ni kewa-wa-wa.”
34 Disseram-lhe, pois: Senhor, dá-nos sempre desse pão.
35 Himmapit hi Jesus et kantuy “Hi-gak hu neieligan nunman ni kennen ni um-idwat ni biyag ni endi pappeg tu. Ya tuun mengullug niya medinnel ni hi-gak ey eleg meuppa niya eleg me-wew.
35 E Jesus lhes disse: Eu sou o pão da vida; aquele que vem a mim não terá fome, e quem crê em mim nunca terá sede.
36 Inhel ku dedan lan hi-gayun nunman e anin ennang-angen yu nakka pehpehding et eleg kayu mengullug ni hi-gak.
36 Mas já vos disse que também vós me vistes, e contudo não credes.
37 Nem yadda etan indinel Apu Dios ni mengullug ni hi-gak ey kullugen da-ak niya manggagaya-ak ni mengebbulut ni hi-gada.
37 Todo o que o Pai me dá virá a mim; e o que vem a mim de maneira nenhuma o lançarei fora.
38 Tep intu-dak tuwak nan Apu Dios eyad puyek ma-lat ipahding ku pinhed tu, beken ni ya pinhed ku.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Et ya pinhed tun pehding ku ey ippaptek kuddan emin hu tuun indinel tun hi-gak et taguen kuddallin emin ni udidih ni aggew et endi hakey ni meiddawwin hi-gatun umlaw di nandaul.
39 E a vontade do Pai que me enviou é esta: Que nenhum de todos aqueles que me deu se perca, mas que o ressuscite no último dia.
40 Makulug huyya tep pinhed Ama ni emin ida tuun mengullug niya mengebbulut e hi-gak hu U-ungnga tu ey wada biyag dan endi pappeg tu ey tegguen kuddallin hakey aggew.”
40 Porquanto a vontade daquele que me enviou é esta: Que todo aquele que vê o Filho, e crê nele, tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Ida kamangngungudu hu Jews tep ya nanghelan Jesus ni kantuy hi-gatu etan kennen ni nalpud kabunyan.
41 Murmuravam, pois, dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Et kanday “Kele kantu ni-nganguy nalpud kabunyan? Kaw beken ni hi-gatu hu u-ungngan Joseph? Tam inamta tayu hi ametu et hi inetu.”
42 E diziam: Não é este Jesus, o filho de José, cujo pai e mãe nós conhecemos? Como, pois, diz ele: Desci do céu?
43 — ausente —
43 Respondeu, pois, Jesus, e disse-lhes: Não murmureis entre vós.
44 — ausente —
44 Ninguém pode vir a mim, se o Pai que me enviou o não trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Intudek ida lan prophets e kanday ‘Emin idalli tuu ey tuttudduan idan Apu Dios.’ Et yadda etan mengngel et u-unnuden da ituttuddu tu ey ebbuluten da-ak.
45 Está escrito nos profetas: E serão todos ensinados por Deus. Portanto, todo aquele que do Pai ouviu e aprendeu vem a mim.
46 Endi edum ni nenang-ang nan Ama Apu Dios, hi-gak ni ebuh tep nalpu-ak ni hi-gatu.
46 Não que alguém visse ao Pai, a não ser aquele que é de Deus; este tem visto ao Pai.
47 Dengel yu eya e-helen kun hi-gayu: Ya tuun mengullug ni hi-gak ey meweddan hi-gatu hu biyag ni endi pappeg tu.
47 Na verdade, na verdade vos digo que aquele que crê em mim tem a vida eterna.
48 Hi-gak hu neieligan etan ni kennen ni um-idwat ni biyag ni endi pappeg tu.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Makulug ni kinakinan ida lan aammed yu hu manna eman ni wadaddad desert, nem ay netey ida damengu.
49 Vossos pais comeram o maná no deserto, e morreram.
50 Nem ya etan kennen ni nakka pan-e-helan hi-gayu ey makulug ni nalpud kabunyan, ey eleg mettey hu tuun mengngan nunman.
50 Este é o pão que desce do céu, para que o que dele comer não morra.
51 Hi-gak etan kennen ni nalpud kabunyan, et ya etan tuun mengngan nunyan kennen ey wada biyag tun endi pappeg tu. Huyyan kangkun kennen ey ya annel kun i-appit ku ma-lat kehelakniban ni tutu-u.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém comer deste pão, viverá para sempre; e o pão que eu der é a minha carne, que eu darei pela vida do mundo.
52 Ida kamanhuhubeg hu tutu-u tep ya human ni inhel Jesus. Kanday “Inna-nu kuman nunyan tuun mengippekkan ni annel tun hi-gatsu?”
52 Disputavam, pois, os judeus entre si, dizendo: Como nos pode dar este a sua carne a comer?
53 Kan Jesus ni hi-gaday “Makulug e hedin eleg yu kenna annel ku niya eleg yu innuma hu kuheyaw ku e Pengulwan ni emin ni tuu, ey endi biyag yun endi pappeg tu.
53 Jesus, pois, lhes disse: Na verdade, na verdade vos digo que, se não comerdes a carne do Filho do homem, e não beberdes o seu sangue, não tereis vida em vós mesmos.
54 Ya tuun mengngan ni annel ku niya menginnum ni kuheyaw ku ey mewedda biyag tun endi pappeg tu ey hi-gatulli tegguen kun hakey alin aggew.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Tep ya annel ku hu makulug ni kennen ey ya kuheyaw ku hu makulug ni meinnum.
55 Porque a minha carne verdadeiramente é comida, e o meu sangue verdadeiramente é bebida.
56 Ya tuun mengngan ni annel ku niya menginnum ni kuheyaw ku ey wada-ak ni hi-gatun kenayun ey wadan hi-gak daman kenayun.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim e eu nele.
57 Hi Ama e wadan ingganah hu nengitu-dak ni hi-gak et hi-gatu hu kakelpuin biyag, et humman ni biyag ni wadan hi-gatu ey wada daman hi-gak. Et ya etan tuun mengngan ni annel ku ey wada daman hi-gatu humman ni biyag.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e eu vivo pelo Pai, assim, quem de mim se alimenta, também viverá por mim.
58 Hi-gak hu makulug ni kennen ni nalpud kabunyan. Ya etan manna ey kinakinan ida lan aammed yu, nem netey ida. Nem yadda ngu mengngan ni annel ku ey wada biyag dan endi pappeg tu et mambi-biyag idallin ingganah.”
58 Este é o pão que desceu do céu; não é o caso de vossos pais, que comeram o maná e morreram; quem comer este pão viverá para sempre.
59 Huyya intuttuddun Jesus di simbaan idan Jews di Capernaum.
59 Ele disse estas coisas na sinagoga, ensinando em Cafarnaum.
60 Dingngel ida etan ni dakel ni tuun kamekikillaw nan Jesus huyyan intuttuddu tu ey kanday “Neligat ni meewwatan huyyan tuka ituttuddu, hipa makkaw ngu mengullug nunman?”
60 Muitos, pois, dos seus discípulos, ouvindo isto, disseram: Duro é este discurso; quem o pode ouvir?
61 Inamtan Jesus huyyan daka e-ehhela et kantuy “Kaw yuka bellawa hu intuttudduk?
61 Sabendo, pois, Jesus em si mesmo que os seus discípulos murmuravam disto, disse-lhes: Isto escandaliza-vos?
62 Hipa pannemnem yu hedin ang-angen yuwak e Pengulwan ni emin ni tuun immela-ak di kabunyan e kad-an ku dedan? Kaw nanengtun eleg yuwak kulluga?
62 Que seria, pois, se vísseis subir o Filho do homem para onde primeiro estava?
63 Ya Ispirituh Apu Dios hu mengidwat ni biyag ni endi pappeg tu, beken ni ya kabaelan ni tuu. Humman idan intuttudduk ni hi-gayu ey nalpun Ispirituh Apu Dios. Et humman hu, ya tuun mengebbulut idan nunman ey dewwaten tu humman ni biyag.
63 O espírito é o que vivifica, a carne para nada aproveita; as palavras que eu vos digo são espírito e vida.
64 Nem wadaddan hi-gayu hu eleg mengullug ni hi-gak.” Inhel Jesus huyya tep sigud ni amta tudda etan eleg mengullug ni hi-gatu niya amta tu etan mengihdul ni hi-gatu.
64 Mas há alguns de vós que não crêem. Porque bem sabia Jesus, desde o princípio, quem eram os que não criam, e quem era o que o havia de entregar.
65 Kan Jesus mewan ey “Huyya gaputun nanghelan ku lan kangkuy eleg mabalin ni da-ak kullugen ni tuu hedin eleg baddangin Apu Dios.”
65 E dizia: Por isso eu vos disse que ninguém pode vir a mim, se por meu Pai não lhe for concedido.
66 Neipalpun nunman ey dakel law idan etan ni neikuyyukuyyug nan Jesus hu neni-yan ni hi-gatu.
66 Desde então muitos dos seus discípulos tornaram para trás, e já não andavam com ele.
67 Kan Jesus idan Hampulut dewwan disipol tu ey “Kaw anin hi-gayu et hi-yanen yuwak dama?”
67 Então disse Jesus aos doze: Quereis vós também retirar-vos?
68 Himmapit hi Peter ey kantuy “Apu, endi edum ni u-unnuden mi. Hi-gam ni ebuh hu kamengituttuddun kaum-idwat ni biyag ni endi pappeg tu.
68 Respondeu-lhe, pois, Simão Pedro: Senhor, para quem iremos nós? Tu tens as palavras da vida eterna.
69 Inamta mi niya kinulug mi e hi-gam etan intu-dak Apu Dios ni mengippaptek ni tuu.”
69 E nós temos crido e conhecido que tu és o Cristo, o Filho do Deus vivente.
70 Ey kan Jesus ni hi-gada ey “Hi-gak hu nemilin hi-gayun Hampulut dewwa, nem wada hakey ni hi-gayun henin nemnem Satanas hu nemnem tu.”
70 Respondeu-lhe Jesus: Não vos escolhi a vós os doze? e um de vós é um diabo.
71 Humman ni kan Jesus ni heni nemnem Satanas nemnem tu ey hi Judas e u-ungngan Simon Iskariot. Hi-gatu hakey ni Hampulut dewwan disipol nan Jesus, nem hi-gatu nengihdul ni hi-gatu.
71 E isto dizia ele de Judas Iscariotes, filho de Simão; porque este o havia de entregar, sendo um dos doze.

Ler em outra tradução

Comparar com outra