João 1

IFY vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Yan eman ni endi nin emin eyadda wadan nunya, ey wada ngu dedan etan Ehel ni mengippeamtan Apu Dios. Hi-gatu ey wadan Apu Dios, tep Dios dedan.
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Wada ngu dedan nan Apu Dios et han mawedan emin eya wadan nunya.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Gapuh ni hi-gatu ey naltun emin eya wadan nunya. Endi hakey eyan wadan nunyan eleg tu letuen.
3 Todas as coisas foram feitas por intermédio dele, e sem ele nada do que foi feito se fez.
4 Hi-gatu nalpuan ni biyag ni tuu niya hi-gatu hu dilag ni kamemnang ni nemnem ni tuu ma-lat awatan da meippanggep nan Apu Dios.
4 Nele estava a vida, e a vida era a luz dos homens;
5 Huyyan dilag hu kamemnang ni engeenget ma-lat endi tu ke-ngetan, nem mannananeng ni ingganah.
5 a luz resplandece nas trevas, e as trevas não prevaleceram contra ela.
6 — ausente —
6 Houve um homem enviado de Deus, cujo nome era João.
7 — ausente —
7 Este veio como testemunha, a fim de dar testemunho da luz, para que todos cressem por meio dele.
8 Beken ni hi John humman ni dilag, nem hi-gatu mengituttuddun meippanggep ni nunman ni dilag.
8 Ele não era a luz, mas veio para dar testemunho da luz.
9 Huyyan dilag ey immali eyad puyek. Hi-gatu hu makulug ni dilag ni kamemnang ni nemnem ni tuu ma-lat amtaen da meippanggep nan Apu Dios.
9 Pois a verdadeira luz, que alumia a todo homem, estava chegando ao mundo.
10 Hi-gatu hu gaputun newada eya puyek, nem yan inlian tud puyek, ey eleg immatunan idan tuu.
10 Estava ele no mundo, e o mundo foi feito por intermédio dele, e o mundo não o conheceu.
11 Em, immali et mekiha-ad idan tuu tu, nem dakel ni hi-gada hu eleg mangebulut ni hi-gatu.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Nem wadadda edum ni tuun nengabulut ni hi-gatu, et humman idan tuu hu nengidwatan tun kelebbengan dan meibbillang ni u-ungngan Apu Dios, tep nandinel idan hi-gatu.
12 Mas, a todos quantos o receberam, aos que crêem no seu nome, deu-lhes o poder de se tornarem filhos de Deus;
13 Humman ni da neibilangan ni u-ungngan Apu Dios ey beken ni nalpud nemnem ni tuu niya beken ni henin kakei-ungngain tuu, tep ya neiungngaan da ey gapuh ni kabaelan Apu Dios, et humman hu, hi-gatu law hu Ameda.
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do varão, mas de Deus.
14 Humman ni Ehel ni mengippeamtan Apu Dios ey nangkapyan tuu et mekiha-ad ni hi-gatsun pigan toon eyad puyek. Inenang-ang mi ey makulug ni emin hu in-inhel tu niya et-eteng binabbal tun hi-gatsun tuu. Inenang-ang mi et amtaen mi e hi-gatu etan binugtung ni U-ungngan Apu Dios. Hi-gatu kei-ang-angan ni dayaw Ametu e hi Apu Dios.
14 E o Verbo se fez carne, e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade; e vimos a sua glória, como a glória do unigênito do Pai.
15 Hi-gatu hu impeenamtan John e kantuy “Huyya etan kametbal ni tuun inhel kun hi-gayun um-ali. Eta-gey ni peteg saad tu nem hi-gak, tep wada dedan et hannak maweda.”
15 João deu testemunho dele, e clamou, dizendo: Este é aquele de quem eu disse: O que vem depois de mim, passou adiante de mim; porque antes de mim ele já existia.
16 Gapuh ni et-eteng ni impeminhed tu niya binabbal tun hi-gatsun tutu-u ey dakel ni peteg hu panyaggudan ni peelli tun dewwaten tayu.
16 Pois todos nós recebemos da sua plenitude, e graça sobre graça.
17 Ya Tugun Apu Dios ey hi Moses hu nenawat. Nem ya endi pappeg tun impeminhed niya binabbal Apu Dios et ya makulug ni meippanggep ni hi-gatu ey hi Jesus Christo hu nengipeamtan hi-gatsu.
17 Porque a lei foi dada por meio de Moisés; a graça e a verdade vieram por Jesus Cristo.
18 Endi edum ni nenang-ang nan Apu Dios, ebuh etan binugtung ni U-ungnga tu, tep wadan kenayun ni hi-gatu. Et hi-gatu nengipeamtan meippanggep nan Apu Dios.
18 Ninguém jamais viu a Deus. O Deus unigênito, que está no seio do Pai, esse o deu a conhecer.
19 Yadda ap-apud Jerusalem ey intu-dak dadda padi et yadda kaumbaddang ni hi-gadad Tempol et lumaw idad kad-an John ni an mengibbegga hedin hipa ingkatuu tu.
19 E este foi o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para que lhe perguntassem: Quem és tu?
20 Et ehelen John hu makulug e kantuy “Bekennak hi Christo ni pinutuk Apu Dios ni mengippaptek ni tuu tu.”
20 Ele, pois, confessou e não negou; sim, confessou: Eu não sou o Cristo.
21 Et kandan hi-gatuy “Kaw hi-gam tep hi Elijah?” Kan John mewan ey “Beken nak ni hi Elijah.”
21 Ao que lhe perguntaram: Pois que? És tu Elias? Respondeu ele: Não sou. És tu o profeta? E respondeu: Não.
22 Et kanday “Hipa ka tep? Mahapul ni e-helen mu hedin hipa ka et wada e-helen middan nengitu-dak ni hi-gami.”
22 Disseram-lhe, pois: Quem és? para podermos dar resposta aos que nos enviaram; que dizes de ti mesmo?
23 Kan John ey “Hi-gak etan inhel lan Isaiah e prophet e kantuy
23 Respondeu ele: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitai o caminho do Senhor, como disse o profeta Isaías.
24 Entanni ey kan mewan idan nunman ni intu-dak idan Pharisee ey
24 E os que tinham sido enviados eram dos fariseus.
25 “Hedin beken kan hi Christo, ey beken kan hi Elijah niya beken kan prophet Apu Dios ni kantun um-ali, kele tep muka benyagidda tuu?”
25 Então lhe perguntaram: Por que batizas, pois, se tu não és o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Hinumang John et kantuy “Wada kelebbengan kun memenyag idan tuu, nem danum hu nakka pemenyag ni hi-gada. Nem wada hakey ni hi-gatsun nunyan eleg yu amta.
26 Respondeu-lhes João: Eu batizo em água; no meio de vós está um a quem vós não conheceis.
27 Hi-gatu etan kangkun meihhullul ni hi-gak. Hi-gatu ey kamedeyyaw ni peteg tep eta-gey saad tu et nakka umbaing ni mambalin ni bega-en tu.”
27 aquele que vem depois de mim, de quem eu não sou digno de desatar a correia da alparca.
28 Huyya nekapkapyad bebley di Betania di ba-hil ni Wangwang e Jordan ni kapemenyagin John idan tutu-u.
28 Estas coisas aconteceram em Betânia, além do Jordão, onde João estava batizando.
29 Yan newa-waan tu, ey inang-ang John hi Jesus e iyyallid kad-an tu et kan John idan tuu ey “Iyalli etan intu-dak Apu Dios ni kamei-ellig di Kalneroh tun mengkal ni liwat ni tuu.
29 No dia seguinte João viu a Jesus, que vinha para ele, e disse: Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo.
30 Hi-gatu etan inhel kun um-alin meihhullul ni hi-gak e neta-ta-gey saad tu nem hi-gak, tep wada ngu dedan et hannak maweda.
30 este é aquele de quem eu disse: Depois de mim vem um varão que passou adiante de mim, porque antes de mim ele já existia.
31 Anin ni hi-gak et eggak dama la ni amtan nunman huyyan um-alin meihhullul ni hi-gak, nem binenyagak ida tuun danum ma-lat wada inna-nu tun pengamtaan idan tuudya Israel ni hi-gatu.”
31 Eu não o conhecia; mas, para que ele fosse manifestado a Israel, é que vim batizando em água.
32 Huyya hu inhel John ni nengamtaan tun Jesus: “Yan nunya ey inamtak law e hi-gatu hi Christo, tep inang-ang ku hu Ispirituh Apu Dios e heni ang-ang ni paluman nalpud kabunyan et umpan hi-gatu.
32 E João deu testemunho, dizendo: Vi o Espírito descer do céu como pomba, e repousar sobre ele.
33 Eggak la ni amta e hi-gatu hu pinutuk Apu Dios ni Christo, nem inhel tu eman ni nengitu-dakan tuwak ni memenyag idan tuun danum e kantuy ‘Ya etan e-paan ni Ispirituh kun heni paluma ang-ang tu ey humman hi Christo. Hi-gatu hu mengibbenyag ni Ispirituh kuddan tuu.’
33 Eu não o conhecia; mas o que me enviou a batizar em água, esse me disse: Aquele sobre quem vires descer o Espírito, e sobre ele permanecer, esse é o que batiza no Espírito Santo.
34 Inang-ang kun emin huyyan neipahding, et mukun nakka i-e-hel e hi-gatu ey makulug ni U-ungngan Apu Dios.”
34 Eu mesmo vi e já vos dei testemunho de que este é o Filho de Deus.
35 — ausente —
35 No dia seguinte João estava outra vez ali, com dois dos seus discípulos
36 — ausente —
36 e, olhando para Jesus, que passava, disse: Eis o Cordeiro de Deus!
37 Dingngel da humman ni inhel John ey nekilaw idan Jesus.
37 Aqueles dois discípulos ouviram-no dizer isto, e seguiram a Jesus.
38 Nanwingi hi Jesus ey inang-ang tudda e ida kameitu-tu-nud ni hi-gatu et kantun hi-gaday “Hipa ibbageyu?” Kanday “Apu, attu muka panha-adi?”
38 Voltando-se Jesus e vendo que o seguiam, perguntou-lhes: Que buscais? Disseram-lhe eles: rabi {que, traduzido, quer dizer Mestre}, onde pousas?
39 Kantun hi-gaday “Ikeyuy et yu ang-angen.” Et makilaw idan an nenang-ang ni tuka panha-adi et umdateng ida ey hambatenganan. Nekihuhhummangan idan hi-gatu ingganah nehileng.
39 Respondeu-lhes: Vinde, e vereis. Foram, pois, e viram onde pousava; e passaram o dia com ele; era cerca da hora décima.
40 Hi Andrew e agin Simon Peter etan hakey ni disipol John ni nekilaw nan Jesus.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram João falar, e que seguiram a Jesus.
41 Et ya nebukul ni impahding tu ey tu inang-ang hi agi tu e hi Simon et kantun hi-gatuy “Inang-ang mi etan pinutuk Apu Dios ni Christo ni mengippaptek ni tuu.”
41 Ele achou primeiro a seu irmão Simão, e disse-lhe: Havemos achado o Messias {que, traduzido, quer dizer Cristo}.
42 Et ikuyug Andrew hi agi tu e hi Simon di kad-an Jesus. Ey kan Jesus ni hi-gatuy “Hi-gam hi Simon e u-ungngan John, nem yan nunya ey hullulan ku ngadan mu et hi-gam law hi Peter.” Ya keibbellinan nunyan ngadan ey Batu.
42 E o levou a Jesus. Jesus, fixando nele o olhar, disse: Tu és Simão, filho de João, tu serás chamado Cefas {que quer dizer Pedro}.
43 Newa-wan nunman et lumaw hi Jesus di Galilee ey dinteng tu hi Philip et kantun hi-gatuy “Kaikuyug kan hi-gak.”
43 No dia seguinte Jesus resolveu partir para a Galiléia, e achando a Felipe disse-lhe: Segue-me.
44 Hi Philip ey kebebleyan di Andrew nan Peter di Betsaida.
44 Ora, Felipe era de Betsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Limmaw hi Philip et tu ang-angen hi Nathaniel et kantun hi-gatuy “Inang-ang mi hi Christo, meippanggep ni hi-gatu hu intudek lan Moses et yadda la eman prophets, Ya ngadan tu ey hi Jesus e iNazareth e u-ungngan Joseph.”
45 Felipe achou a Natanael, e disse-lhe: Acabamos de achar aquele de quem escreveram Moisés na lei, e os profetas: Jesus de Nazaré, filho de José.
46 Nem kan Nathaniel ey “Kaw wada kayyaggud ni iNazareth?” Kan Philip ey “Ikay et mu ang-angen.”
46 Perguntou-lhe Natanael: Pode haver coisa bem vinda de Nazaré? Disse-lhe Felipe: Vem e vê.
47 Inang-ang Jesus e iyyalli hi Nathaniel ey kantuy “Iyyalli hu makulug ni helag Israel e endin hekey itek tu.”
47 Jesus, vendo Natanael aproximar-se dele, disse a seu respeito: Eis um verdadeiro israelita, em quem não há dolo!
48 Kan Nathaniel ey “Kele inamta muwak?” Kan Jesus ey “Inang-ang daka dedan eman ni muka panhihhiddumid hengeg ni keyew e fig et han daka ayagin Philip.”
48 Perguntou-lhe Natanael: Donde me conheces? Respondeu-lhe Jesus: Antes que Felipe te chamasse, eu te vi, quando estavas debaixo da figueira.
49 Et kan Nathaniel ni hi-gatuy “Apu, hi-gam hu makulug ni U-ungngan Apu Dios. Hi-gam hu makulug ni Ap-apun helag Israel.”
49 Respondeu-lhe Natanael: Rabi, tu és o Filho de Deus, tu és rei de Israel.
50 Kan Jesus ni hi-gatuy “Kinulug muwak tep inhel ku e inang-ang dakad hengeg ni keyew e fig. Nem wadalli edum ni ketngaan mun peteg nem ya huyya.”
50 Ao que lhe disse Jesus: Porque te disse: Vi-te debaixo da figueira, crês? coisas maiores do que estas verás.
51 Kan Jesus mewan ey “Dengel yu eya e-helen ku, makulug ni ang-angen yulli e meibbeghul hu kabunyan et wadaddalli anghel Apu Dios ni mambinbinangngad idan um-alid kad-an ku e Pengulwan ni emin ni tuu.”
51 E acrescentou: Em verdade, em verdade vos digo que vereis o céu aberto, e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do homem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra