2 Reis 18

IFY vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Yan eman ni meikkatlun toon ni nampatulan Hoshea e u-ungngan Elah di Israel, ey nampatul hi Hesekiah e u-ungngan Ahas di Judah.
1 E sucedeu que, no terceiro ano de Oséias, filho de Elá, rei de Israel, começou a reinar Ezequias, filho de Acaz, rei de Judá.
2 Dewampulut lima toon tun nunman ni nampatulan tud Judah. Nanha-ad di Jerusalem et man-ap-apudman ni dewampulut heyam ni toon. Ya ngadan inetu ey hi Abijah e u-ungngan Sekariah.
2 Tinha vinte e cinco anos de idade quando começou a reinar, e vinte e nove anos reinou em Jerusalém; e era o nome de sua mãe Abi, filha de Zacarias.
3 Kayyaggud hu impahding tu e kamengippeamleng nan Apu Dios heni lan impahding ni ammed tu e hi David e patul.
3 E fez o que era reto aos olhos do Senhor, conforme tudo o que fizera Davi, seu pai.
4 Ingkal tudda etan kapandeyyawin tutu-un beken ni makulug ni dios. Nambukli tudda etan nengilinan ni batu. Binahbah tudda etan tukud ni daka penginnemnemi etan ni biin dios e hi Asherah. Binahbah tu pay etan uleg ni gembang ni kinapya lan Moses ni nginedanan dan Nehustan tep kadaydayawaddan helag Israel ni in-appitan dan daka gihheban insensoh.
4 Ele tirou os altos, quebrou as estátuas, deitou abaixo os bosques, e fez em pedaços a serpente de metal que Moisés fizera; porquanto até àquele dia os filhos de Israel lhe queimavam incenso, e lhe chamaram Neustã.
5 Hi Hesekiah ey nehammad hu dinel tun Apu Dios e Dios ni Israel. Endi kei-ingngehan tud edum ni nemangulun nampatul di Judah, anin idan etan ni neitu-nud ni hi-gatu.
5 No Senhor Deus de Israel confiou, de maneira que depois dele não houve quem lhe fosse semelhante entre todos os reis de Judá, nem entre os que foram antes dele.
6 Impannananeng tu tuka pengu-unnud Apu Dios e endi eleg tu u-unnuden idan Tugun ni indawat Apu Dios nan Moses.
6 Porque se chegou ao Senhor, não se apartou dele, e guardou os mandamentos que o Senhor tinha dado a Moisés.
7 Ey gapu tep binaddangan Apu Dios ey kayyaggud emin hu nambalinan idan impahding tu. Nginhay tu etan patul di Assyria et isiked tun mambeyyad ni buwis ni hi-gatu.
7 Assim foi o Senhor com ele; para onde quer que saía se conduzia com prudência; e se rebelou contra o rei da Assíria, e não o serviu.
8 Nekigubat pay idan iPilistia et apputen tudda et sakupen tu bebley da ingganah di Gaza et yadda edum ni bebley diman ni neguwalyaan anin idan et-eteng ni bebley.
8 Ele feriu os filisteus até Gaza, como também os seus termos, desde a torre dos atalaias até à cidade fortificada.
9 Yan eman ni meikka-pat ni toon ni nampatulan Hesekiah, et yan meikkeppitun toon ni nampatulan Hoshea e u-ungngan Elah di Israel, ey yan nunman hu nengubatan Salmaneser e patul ni Assyria ni Israel et liktuben idan sindalu tu hu Samaria.
9 E sucedeu, no quarto ano do rei Ezequias (que era o sétimo ano de Oséias, filho de Elá, rei de Israel), que Salmaneser, rei da Assíria, subiu contra Samaria, e a cercou.
10 Hinggep idan iAssyria hu Samaria eman ni meikkatlun toon e humman hu meikkahyam ni toon ni nampatulan Hoshea di Israel ey meikka-nem ni toon ni nampatulan Hesekiah di Judah.
10 E a tomaram ao fim de três anos, no ano sexto de Ezequias, que era o ano nono de Oséias, rei de Israel, quando tomaram Samaria.
11 Nan-ilaw nisi etan ni patul ni Assyria ida helag Israel di bebley tu e inlaw tu edum di Halah, yadda edum di neihnup di Wangwang e Habor di Gosan et ya edum ey inlaw tuddad bebley idan Medes.
11 E o rei da Assíria transportou a Israel para a Assíria; e os fez levar a Hala e a Habor, junto ao rio de Gozã, e às cidades dos medos;
12 Mukun neapput hu Samaria ey tep eleg da u-unnuden hi Apu Dios e Dios da. Nginhay da hu nekitbalan tun hi-gada ey eleg da u-unnudadda Tugun ni indawat Moses e bega-en tu. Eleg ida umdedngel ey eleg da pinhed ni mengu-unnud.
12 Porquanto não obedeceram à voz do Senhor seu Deus, antes transgrediram a sua aliança; e tudo quanto Moisés, servo do Senhor, tinha ordenado, nem o ouviram nem o fizeram.
13 Yan eman ni meikkahampulut epat ni toon ni nampatulan Hesekiah di Judah ey ginubat nan Sennakerib e patul di Assyria ida iJudah et sakupen tudda etta-teng ni bebley diman ni nehammad ni netuping luhud da.
13 Porém no ano décimo quarto do rei Ezequias subiu Senaqueribe, rei da Assíria, contra todas as cidades fortificadas de Judá, e as tomou.
14 Nenu-dak hi Hesekiah e patul ni Judah ni menghel nan Sennakerib di Lakis e kantuy “Ebbulutek e nambahullak! Ettu anhan et isiked mun mengubbat ni hi-gami. Iddawat ku hu hipan muka ibbaga.”
14 Então Ezequias, rei de Judá, enviou ao rei da Assíria, a Laquis, dizendo: Pequei; retira-te de mim; tudo o que me impuseres suportarei. Então o rei da Assíria impôs a Ezequias, rei de Judá, trezentos talentos de prata e trinta talentos de ouro.
15 Et idwat Hesekiah emin hu silber ni wadad Tempol et yad baley ni patul.
15 Assim deu Ezequias toda a prata que se achou na casa do Senhor e nos tesouros da casa do rei.
16 Ey nan-ekal tu balituk di lekbi et yad pamedingan ni Tempol et idwat tun Sennakerib.
16 Naquele tempo cortou Ezequias o ouro das portas do templo do Senhor, e das ombreiras, de que ele, rei de Judá, as cobrira, e o deu ao rei da Assíria.
17 Nem impalaw damengun nan Sennakerib e patul di Assyria hu dakel ni sindalu tun nalpud Lakis ni mengubbat ni Jerusalem e impanguluddan eta-gey ni opisyal tu. Dimmateng idad Jerusalem et manha-ad ida etan di dalan ni kapangngunnuiddan kamengapyan balwasid gilig ni alak ni kadellanan danum ni kamelpu etan di lebeng di ahpat.
17 Contudo enviou o rei da Assíria a Tartã, e a Rabe-Saris, e a Rabsaqué, de Laquis, com grande exército ao rei Ezequias, a Jerusalém; subiram, e vieram a Jerusalém. E, subindo e vindo eles, pararam ao pé do aqueduto da piscina superior, que está junto ao caminho do campo do lavandeiro.
18 Impaeyag da hi Hesekiah e patul nem intu-dak tu hu tellun opisyal tu et hi-gada an mekidammun hi-gatu. Humman idan tellun opisyal ni an mekihummangan ey hi Eliakim e u-ungngan Hilkiah e hi-gatu hu kamengippaptek ni emin ni hipan wadad baley nan patul, hi Sebna e sekretarih nan patul et hi Joah e u-ungngan Asap e hi-gatu hu kamengittuddek ni kamekapkapyad bebley.
18 E chamaram o rei; e saíram a eles Eliaquim, filho de Hilquias, o mordomo, e Sebna, o escrivão, e Joá, filho de Asafe, o cronista.
19 Kan nunman ni ap-apun sindalun Assyria ni hi-gaday “Pinhed ni patul mid Assyria e et-eteng kabaelan tun amtaen hedin kela nealay kamakaddinnel hi patul e hi Hesekiah.
19 E Rabsaqué lhes disse: Ora, dizei a Ezequias: Assim diz o grande rei, o rei da Assíria: Que confiança é esta em que te estribas?
20 Kantuy ‘Kaw kanyu nem wada kabaelan idan sindalu yun mekihanggan hi-gami? Kanyuy nelaing kayun mamplennuh niya kabaelan yun mekiggubbat, nem ehel ni ebuh ida huttan. Kaw hipa ni-man yuka ididdinel ni umbaddang ni hi-gayu et yuka nemnemneman mengubbat ni hi-gamin iAssyria?
20 Dizes tu (porém são palavras só de lábios): Há conselho e poder para a guerra. Em quem, pois, agora confias, que contra mim te rebelas?
21 Kele yu pandinnelan hu Egypt ni umbaddang ni hi-gayu? Hedin ya Egypt ey kamei-ellig di katlubbung e hedin humman ihhulkud mu ey lektattuy nahpung et masibik kumedek ngamay mu. Henin nunman elaw ni patul di Egypt idan kamampebaddang ni hi-gatu.
21 Eis que agora tu confias naquele bordão de cana quebrada, no Egito, no qual, se alguém se encostar, entrar-lhe-á pela mão e a furará; assim é Faraó, rei do Egito, para com todos os que nele confiam.
22 Nem hedin kanyuy mandinnel kayun Apu Dios e Dios yu, ey kaw beken ni hi-gatu kan altar idan nambahbah nan Hesekiah et ehelen tuddan tutu-ud Judah e hakey ni ebuh hu altar di Jerusalem ni pan-appitan da?’
22 Se, porém, me disserdes: No Senhor nosso Deus confiamos; porventura não é esse aquele cujos altos e cujos altares Ezequias tirou, dizendo a Judá e a Jerusalém: Perante este altar vos inclinareis em Jerusalém?
23 Imay kedi kumaddan et man-uungbal itsu. Ya patul ni Assyria ey kantuy ‘Hedin wada dewwan libun sindalu yu, man iddawtan dakeyun dewwan libun kebayyun pantakkayan da.
23 Ora, pois, dá agora reféns ao meu senhor, o rei da Assíria, e dar-te-ei dois mil cavalos, se tu puderes dar cavaleiros para eles.
24 Nem kaw umgeladda makkaw ni ihhangga yun hi-gami? Anin na-mun yadda nekakkapuy ni sindalun Assyria pekihhangga yu et eleg kayu umgegla. Anin ni kantu et wada ibbaddang ni Egypt ni hi-gayun kalesah et ya sindalun mantakkay di kebayyu et eleg kayu umgelan menanggan hi-gami.
24 Como, pois, farias virar o rosto de um só capitão dos menores servos de meu senhor, quando tu confias no Egito, por causa dos carros e cavaleiros?
25 Hakey mewan ey kaw kanyu nem um-ali-ak ni an memahbah nunyan bebley hedin eleg iebulut nan Apu Dios? Ya kakulugan tu ey inhel tun hi-gak e um-ali kami ma-lat bahbahen mi eya bebley yu.’”
25 Agora, pois, subi eu porventura sem o Senhor contra este lugar, para o destruir? O Senhor me disse: Sobe contra esta terra, e destrói-a.
26 Entanni ey kan di Eliakim, hi Sebna ni hi Joah nunman ni opisyal ey “Ettu anhan et i-hel mun hi-gamin bega-en mud Aramaic, haggud han-awat mi. Entan tu i-hel ni hi-gamin Hebrew tep dedngelen ida eman ni tutu-un wadad kad-an ni tuping ni luhud.”
26 Então disse Eliaquim, filho de Hilquias, e Sebna e Joá, a Rabsaqué: Rogamos-te que fales aos teus servos em siríaco; porque bem o entendemos; e não nos fales em judaico, aos ouvidos do povo que está em cima do muro.
27 Nem kan kumedek nunman ni ap-apuy “Eleg, tep eleg tuwak itu-dak ni ap-apuk ma-lat ya patul yu niya hi-gayun ebuh pengippeamtaan kun nunyan nakka pan-e-hela. Pinhed kun dedngelen ida daman tutu-un kamanyuyyudung di tuping, et amtaen da e hedin eleg kayu mansukkuh, man kennen dalli dama tai da ey innumen dalli mimi da henin hi-gayu!”
27 Porém Rabsaqué lhes disse: Porventura mandou-me meu senhor somente a teu senhor e a ti, para falar estas palavras e não antes aos homens, que estão sentados em cima do muro, para que juntamente convosco comam o seu excremento e bebam a sua urina?
28 Et umehneng humman ni opisyal et itkuk tun in-ehel tud Hebrew e kantuy “Dengel yu hu pinhed ni kamedeyyaw ni patul di Assyria ni amtaen yu!
28 Rabsaqué, pois, se pôs em pé, e clamou em alta voz em judaico, e respondeu, dizendo: Ouvi a palavra do grande rei, do rei da Assíria.
29 ‘Ang-ang yu et eleg dakeyu haulen nan Hesekiah tep eleg dakeyu han-ihwang di pehding kullin hi-gayu gapuh ni et-eteng ni kabaelak.
29 Assim diz o rei: Não vos engane Ezequias; porque não vos poderá livrar da sua mão;
30 Ey entan tu iebulut ni dakeyu ihaphapitan ni mengiddinnel nan Apu Dios. Anin ni kantuy nanna-ud ni ihhehwang dakeyun Apu Dios, et entan tu kukkullug. Entan tu nemnemnem e ihhehwang dakeyun hi-gatun ellian idan sindaluk ni iAssyria ni an mengubbat ni hi-gayu et sakupen mi eya bebley yu.
30 Nem tampouco vos faça Ezequias confiar no Senhor, dizendo: Certamente nos livrará o Senhor, e esta cidade não será entregue na mão do rei da Assíria.
31 Entan kaya tu deddengngel hi Hesekiah! Hi-gak e patul ni Assyria ey mandalen dakeyun meukkat eyad bebley yu et mansukuh kayu. I-abulut kun anin ni kennen yudda lameh ni intanem yun grapes niya figs ey anin ni man-ehhul kayud hibuy yu,
31 Não deis ouvidos a Ezequias; porque assim diz o rei da Assíria: Contratai comigo por presentes, e saí a mim, e coma cada um da sua vide e da sua figueira, e beba cada um a água da sua cisterna;
32 ingganah kedettengan ni pengillawwan dakeyud edum ni bebley ni yu pekibbebleyan. Humman ni bebley ni pengillawwan dakeyu ey heni dama eyan bebley yun wada emin mahapul yu henin grapes ni kapyaen yun meinnum, ya wheat ni kapyaen yun sinapay, ya lameh ni olibah ni kennen yu niya kapyaen yun lana. Ey dakel hu danum ni putsukan. Hanneya meippahding hedin u-unnuden yu hu olden kun mansukkuh kayu ma-lat eleg kayu matey nem meteggu kayu. Entan nisi tu kulug hu e-helen Hesekiah anin ni kantuy ihhehwang dakeyun Apu Dios.
32 Até que eu venha, e vos leve para uma terra como a vossa, terra de trigo e de mosto, terra de pão e de vinhas, terra de oliveiras, de azeite e de mel; e assim vivereis, e não morrereis; e não deis ouvidos a Ezequias; porque vos incita, dizendo: O Senhor nos livrará.
33 Tep ya kakulugan tu ey endi hakey ni bebley ni inhewang idan dios dan hi-gak e patul di Assyria.
33 Porventura os deuses das nações puderam livrar, cada um a sua terra, das mãos do rei da Assíria?
34 Kaw hannemnem yu neipahding idan tutu-ud Hamat, yad Arpad, yad Sepharbim, yad Hena niyad Ibbah e indinel dadda dios dan mengihwang ni hi-gada, nem eleg ida baddangan nunman idan dios da? Hanniman mewan hu Samaria e eleg meihwang di et-eteng ni kabaelan mi.
34 Que é feito dos deuses de Hamate e de Arpade? Que é feito dos deuses de Sefarvaim, Hena e Iva? Porventura livraram a Samaria da minha mão?
35 Kaw wada ew ngu hakey ni dios idan nunyan bebley ni nengihwang ni hi-gadad et-eteng ni kabaelan ku? Et humman hu, kele yu nemnemnemen e kabaelan Apu Dios ni ihhehwang hu Jerusalem?’”
35 Quais são eles, dentre todos os deuses das terras, que livraram a sua terra da minha mão, para que o Senhor livrasse a Jerusalém da minha mão?
36 Nem ida kaum-eneeneng hu tuu e endi himmumang, tep humman hu intugun Hesekiah ni hi-gada.
36 Porém calou-se o povo, e não lhe respondeu uma só palavra; porque mandado do rei havia, dizendo: Não lhe respondereis.
37 Yadda etan tellun opisyal e di Eliakim e u-ungngan Hilkiah e kamampaptek ni baley ni patul, hi Sebna e daka pantuddek, et hi Joah e u-ungngan Asaph e kamengippaptek ni importanteh ni papel, ey nambangngad idad kad-an Hesekiah e patul. Bini-ki da balwasi dan lemyung da et idaddatteng dan hi-gatun emin hu inhel etan ni opisyal ni patul ni Assyria.
37 Então Eliaquim, filho de Hilquias, o mordomo, e Sebna, o escrivão, e Joá, filho de Asafe, o cronista, vieram a Ezequias com as vestes rasgadas, e lhe fizeram saber as palavras de Rabsaqué.

Ler em outra tradução

Comparar com outra