Gênesis 43
GUP vs ARIB
1 Kaluk manme birridjalyawarrinj bulkkidj kumekbe kore kubolkwarlah Canaan.
1 Ora, a fome era gravíssima na terra.
2 Wanjh kunu bu bedda birringuneng rowk manmim manbu birrimey kore Egypt, wanjh kornkumo bedberre benmarneyimeng, “Ngurridurnde dja ngurrimyawoyhmang manyahwurd manme kadberre.”
2 Tendo eles acabado de comer o mantimento que trouxeram do Egito, disse-lhes seu pai: voltai, comprai-nos um pouco de alimento.
3 Wanjh Judah bimarneyimeng, yimeng, “Nawu bininj kanwokrayekwong ngadberre, yimeng bu ngarridanginj minj ngarrikan wanjh nungka minj ngarriyawoyhkebnan.
3 Mas respondeu-lhe Judá: Expressamente nos advertiu o homem, dizendo: Não vereis a minha face, se vosso irmão não estiver convosco.
4 Wanjh Ngabba, bu ngudda yimunkewe nawu ngarridanginj ngarridjarrkre, wanjh kunu ngarrire ngundimarnemang manme.
4 Se queres enviar conosco o nosso irmão, desceremos e te compraremos alimento;
5 Dja bu minj yimunkewe, wanjh kunu minj ngarrire, dja namekbe bininj kanmarneyimeng ngadberre bu minj ngarrikan nawu ngarridanginj, wanjh minj nungka ngarriyawoyhkebnan.”
5 mas se não queres enviá-lo, não desceremos, porquanto o homem nos disse: Não vereis a minha face, se vosso irmão não estiver convosco.
6 Wanjh Israel bendjawam, “Njalekah kunmekbe kandimarnekurduyimeng bu kunwarre, ngurrimarneyimeng namekbe bininj bu ngurrikarrme nabuyika nawu ngurridanginj?”
6 Perguntou Israel: Por que me fizeste este mal, fazendo saber ao homem que tínheis ainda outro irmão?
7 Bedda birriwokmey birriyimeng, “Nungka kandjawadjdjawani munguyh ngadkenh dja nawu karrimud, bu yimeng, ‘Yiddok kornkumo ngudberre kadjaldarrkid?’ dja, ‘Yiddok nabuyika ngurrikarrme nawu ngurridanginj?’ Dja ngadbu ngarridjalwokmawokmangi kore kandjawadjdjawani ngadberre. Minj nuk ngarriburrbuyi nungka yimeninj, ‘Kondah yimka nawu ngurridanginj.’”
7 Responderam eles: O homem perguntou particularmente por nós, e pela nossa parentela, dizendo: vive ainda vosso pai? tendes mais um irmão? e respondemos-lhe segundo o teor destas palavras. Podíamos acaso saber que ele diria: Trazei vosso irmão?
8 Wanjh Judah bimarneyimeng kornkumo nuye nawu Israel, yimeng, “Yimunkewemen yawurrinj bu ngaye ngakan, wanjh ngarrire werrk ba ngad dja ngudda dja wurdwurd ngadberre karridjaldarrkid, dja minj karridowen.
8 Então disse Judá a Israel, seu pai: Envia o mancebo comigo, e levantar-nos-emos e iremos, para que vivamos e não morramos, nem nós, nem tu, nem nossos filhinhos.
9 Ngaye ngayeman ngawokkurrmerren nganahnan kamak rowk, ngudda kanwo ngaye nganahnankenh. Bu ngaye minj ngamdurndiwe ke kondah yiyawoyhdarrkidnan, wanjh ngaye kandjalwelengnamen munguyh bu ngarrarrkid.
9 Eu serei fiador por ele; da minha mão o requererás. Se eu to não trouxer, e o não puser diante de ti, serei réu de crime para contigo para sempre.
10 Dja bonj bu minj karridenghkerrimeninj, ngarrirawinj dja ngarrimdurndeyi bokenhkah.”
10 E se não nos tivéssemos demorado, certamente já segunda vez estaríamos de volta.
11 Wanjh Israel nawu kornkumo bedberre benmarneyimeng, “Bu yiman bu ngurridjalle, wanjh kuhni ngurrikurduyimen. Ngurridahkendo kore baladji ngudberre yikahwi nawu namakmak, nawu kondah kubolkwarlah karrikarrme, dja ngurrikan ngurriwon burudjang namekbe bininj, ngurrikan manyahwurd balm manbu karrikukdelkkerrenkenh, dja nayahwurd mankung, dja mak manmanjmak spice dja myrrh, dja pistachio nut dja almond.
11 Então disse-lhes Israel seu pai: Se é sim, fazei isto: tomai os melhores produtos da terra nas vossas vasilhas, e levai ao homem um presente: um pouco de bálsamo e um pouco de mel, tragacanto e mirra, nozes de fístico e amêndoas;
12 Dja bokenh kunwardde ngurribebbehkan, dja ngurriwon kunwardde nawu ngundimarnedurndiweng kore kurrangmaye baladji ngudberre. Kunubewu mungu ngundimarnedurndiweng ngudberre.
12 levai em vossas mãos dinheiro em dobro; e o dinheiro que foi devolvido na boca dos vossos sacos, tornai a levá-lo em vossas mãos; bem pode ser que fosse engano.
13 Dja ngurrika warridj nawu ngurridanginj, dja ngurridjaldurnde kore namekbe bininj werrkwerrk.
13 Levai também vosso irmão; levantai-vos e voltai ao homem;
14 Dja ngadjare God nawu Ngudjkimuk Duninjh kabimarnbun ngunkongibun namekbe bininj, ba nungka kabimmunkewe nabuyika nawu ngurridanginj, dja Benjaminj dorrengh ngurrimdjarrkdurndeng. Dja ngaye bu ngandimarnedowen wurdwurd, wanjh bonj ngandidjalmarnedowen.”
14 e Deus Todo-Poderoso vos dê misericórdia diante do homem, para que ele deixe vir convosco vosso outro irmão, e Benjamim; e eu, se for desfilhado, desfilhado ficarei.
15 Wanjh kunu bedda nawu bininj birrikang nawu kabirriwon burudjang, dja mak kunwardde bokenh manbu birringalkeng kore baladji bedberre, dja mak Benjaminj warridj birrikang. Bedda birridokorrokmeng birriwam kore Egypt dja birrimarnebebmeng Joseph, birridanginj kumirrk nuye.
15 Tomaram, pois, os homens aquele presente, e dinheiro em dobro nas mãos, e a Benjamim; e, levantando-se desceram ao Egito e apresentaram-se diante de José.
16 Bu Joseph bennang Benjaminj dorrengh, nungka bimarneyimeng bininj nawu bimarnedurrkmirri kunrurrk nuye, yimeng, “Nanih nawu bininj yibenka kore ngardduk kunrurrk, yibu mayh, dja manme yiyingkihmarnbu, bedda wanjh ngarridjarrkngun bu barnangarraburrk.”
16 Quando José viu Benjamim com eles, disse ao despenseiro de sua casa: Leva os homens à casa, mata reses, e apronta tudo; pois eles comerão comigo ao meio-dia.
17 Namekbe bininj kurduyimeng kore Joseph bimarneyimeng, dja benkang bedda nawu birridangerrinj kore Joseph nuye kunrurrk.
17 E o homem fez como José ordenara, e levou-os à casa de José.
18 Wanjh bedda nawu birridangerrinj bu benkang kore Joseph nuye kunrurrk wanjh kunu birrikeleminj, bedda birrimarneyimerrinj, “Bu kerrngehkenh kunwardde birrimdurndiweng kadberre birridahkendoy kore baladji, wanjh kunmekbekenh kunu kondah kankang kadberre. Nungka kadjare kandarrkidmang kadberre dja kanmarnbun bu karrimarnedurrkmirri, dja mak kamang donkey kadberre.”
18 Então os homens tiveram medo, por terem sido levados à casa de José; e diziam: por causa do dinheiro que da outra vez foi devolvido nos nossos sacos que somos trazidos aqui, para nos criminar e cair sobre nós, para que nos tome por servos, tanto a nós como a nossos jumentos.
19 Wanjh kunu bedda birriwam kore namekbe bininj nawu bimarnedurrkmirri Joseph, birriwokdi nuye kore kururrkdangmaye bu birribalhngimi,
19 Por isso eles se chegaram ao despenseiro da casa de José, e falaram com ele à porta da casa,
20 birriyimeng, “Ngudda nawu yiwohrnan, ngad ngarrimwam kondah kerrngehkenhni manme ngarrimey.
20 e disseram: Ai! senhor meu, na verdade descemos dantes a comprar mantimento;
21 Dja bu ngarriwam ngarriwohyonginj kukak, baladji ngadberre ngarridangmarrhmey, ngarribebbehkukngalkeng kunwardde rowk nawu ngarriwong manmekenh, wanjh yongohyoy kore kurrangmaye baladji. Wanjh ngarrimkang ngarrimyawoyhdurndiweng.
21 e quando chegamos à estalagem, abrimos os nossos sacos, e eis que o dinheiro de cada um estava na boca do seu saco, nosso dinheiro por seu peso; e tornamos a trazê-lo em nossas mãos;
22 Dja ngad ngarrimkukkang warridj nabuyika kunwardde nawu manmekenh ngarrimang. Ngad ngarriwakwan bu nangale baladji dorrengh warddedurndiweng ngadberre.”
22 também trouxemos outro dinheiro em nossas mãos, para comprar mantimento; não sabemos quem tenha posto o dinheiro em nossos sacos.
23 Wanjh nungka yimeng, “Bonj kamak, yuwn ngurrikele. Nawu God ngudberre dja nuye kornkumo nawu ngudberre, nungka ngunwong namakmak kore baladji ngudberre. Dja ngaye wanjh ngayingkihmey nawu kunwardde ngudberre.” Bu kuhni yimeng wanjh nungka Simeon bimbebkeng bedberre.
23 Respondeu ele: Paz seja convosco, não temais; o vosso Deus, e o Deus de vosso pai, deu-vos um tesouro nos vossos sacos; o vosso dinheiro chegou-me às mãos. E trouxe-lhes fora Simeão.
24 Namekbe bininj nawu Joseph bimarnedurrkmirri benngimewong kore Joseph nuye kunrurrk, benbowong kukku birridengedjirridjburrinj, dja benwong manme donkey bedberre birringuni.
24 Depois levou os homens à casa de José, e deu-lhes água, e eles lavaram os pés; também deu forragem aos seus jumentos.
25 Bedda nawu birridangerrinj birribekkang bu kaluk manme kabirringun kumekbe, wanjh kunu birriyingkihmarnbom nawu kabirriwon Joseph burudjang bu nungka kambebme barnangarraburrk.
25 Então eles prepararam o presente para quando José viesse ao meio-dia; porque tinham ouvido que ali haviam de comer.
26 Bu Joseph kumdokmeng kured, bedda birriwong burudjang nawu birrimkang kururrk, dja birrimarneboddanj kanjdji kurorre.
26 Quando José chegou em casa, trouxeram-lhe ali o presente que guardavam junto de si; e inclinaram-se a ele até a terra.
27 Nungka bendjawam bu yimankek birrimak, dja wanjh nungka yimeng, “Dja nawu nakohbanj kornkumo ngudberre nawu kandimarneyolyolmeng, yiddok nungka kamak? Yiddok munguyh kadjaldarrkid?”
27 Então ele lhes perguntou como estavam; e prosseguiu: vosso pai, o ancião de quem falastes, está bem? ainda vive?
28 Wanjh bedda birriwokmey birriyimeng, “Nungka nawu yiman namarladj nawu kornkumo ngadberre, nungka wanjh kadjaldarrkid dja kamak kani.” Wanjh bedda birrimarneboddangeni birrikukenhmi.
28 Responderam eles: O teu servo, nosso pai, está bem; ele ainda vive. E abaixaram a cabeça, e inclinaram-se.
29 Bu nungka Joseph bolknang dja binang Benjaminj nawu nungka benedanginj, ngalbadjan ngalkudji berrewoneng, nungka bendjawam, “Yiddok nahni nawu nayahwurd duninjh ngudberre nawu ngurridanginj nawu kandimarneyolyolmeng?” Dja mak bimarneyimeng Benjaminj, “Ngudda nawu yawurrinj, ngadjare God ngunmarnekurduyime kunmak.”
29 Levantando os olhos, José viu a Benjamim, seu irmão, filho de sua mãe, e perguntou: É este o vosso irmão mais novo de quem me falastes? E disse: Deus seja benévolo para contigo, meu filho.
30 Wanjh bu binang namekbe nawu benedanginj, nungka Joseph bimarnekangenalkbom duninjh, wanjh nungka djalbebmeng werrkwerrk bolkyawam ba kanalkbunkenh. Nungka ngimeng kore nungan nuye kunrurrk kore yongohyoy, dja kumekbe bimarnenalkbom.
30 E José apressou-se, porque se lhe comoveram as entranhas por causa de seu irmão, e procurou onde chorar; e, entrando na sua câmara, chorou ali.
31 Kaluk bu kebdjirridjburrinj rowk wanjh nungka kumbebmeng, kangerayekworrinj dja yimeng bedberre nawu birrimarnedurrkmirri, “Ngurrimka manme.”
31 Depois lavou o rosto, e saiu; e se conteve e disse: Servi a comida.
32 Nungka nakudjihkudji ni dja birriwong manme, dja nawu birridanginj, bedman birridjarrkni bebbehbeh birringuni, dja bininj nawu Egyptbeh nawu kumekbe birringuneng, bedman bebbehbeh birridjarrkni. Kunmekbe birriyimi bu bininj nawu Egyptbeh minj kabirridjarrkngun nawu Hebrew bininj, dja bininj nawu Egyptbeh kabirriwarnyak duninjh kabirridjarrkngun.
32 Serviram-lhe, pois, a ele à parte, e a eles também à parte, e à parte aos egípcios que comiam com ele; porque os egípcios não podiam comer com os hebreus, porquanto é isso abominação aos egípcios.
33 Wanjh nawu birridanginj bedda bu Joseph nuye bininj benmarneyimeng kabirriyerrkan birrimirrkmey, wanjh benbolkbukkang kore birriyerrkarrinj, nawernwarre werrk yerrkang, yerre walawalakko, yerre wanjh nayahwurd duninjh balyerrkang. Wanjh kunu birrinarrinj dja birrikangebarrhmeng.
33 Sentaram-se diante dele, o primogênito segundo a sua primogenitura, e o menor segundo a sua menoridade; do que os homens se maravilhavam entre si.
34 Bu manme bindimarnemey kore Joseph nungka ni, wanjh Benjaminj nuyeni manme mandjalwern duninjh. Wanjh mulil bedda birridjarrknguneng bu Joseph dorrengh, birribonguneng warridj, birrinjilngmarnburreni.
34 Então ele lhes apresentou as porções que estavam diante dele; mas a porção de Benjamim era cinco vezes maior do que a de qualquer deles. E eles beberam, e se regalaram com ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?