João 7

FAR vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Ma 'i burina ru ne ki, sa Jesus ka liu kalia ga 'ana mae fere 'i Galili ki, sulia nao nia si doria 'ua lekalae 'uria 'i Jiudea, sulia na fanaonao Jiu ki kera doria saungilana 'i senai.
1 Depois disto andava Jesus pela Galiléia; pois não queria andar pela Judéia, porque os judeus procuravam matá-lo.
2 Ma te fafanga Jiu ki nia karangi na. Ma na fafanga nai kera saea ana “Fafanga ana 'O'obe ki.”
2 Ora, estava próxima a festa dos judeus, a dos tabernáculos.
3 Aia, na wanefuta sa Jesus ki, kera leka mai siana, ma kera ka fata 'uri fuana, “'Oe leka 'uria 'i Jiudea, fua 'oko fatainia lau tani fanadae, fua fafurongo 'oe ki kera ka ada to'ona.
3 Disseram-lhe, então, seus irmãos: Retira-te daqui e vai para a Judéia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Sulia dia ta wane nia doria na wane ki kera ka rongoa na satana ma kera ka saitamana, nao nia si sasi agwa ana ta ru. Dia 'oe sasia ru baita 'oro ki, nia lea fuana 'oe leka 'oko sasi fatai ana, fua ne na molagali tafau kera ka saitamana.”
4 Porque ninguém faz coisa alguma em oculto, quando procura ser conhecido. Já que fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Na wanefuta nia ki kera fata 'urinai fuana, sulia kera boroi nao si famamana nia laugo.
5 Pois nem seus irmãos criam nele.
6 Ma sa Jesus ka fata 'uri fuada, “Nao nia si dao 'ua ana kada fua nau leka. Boroi ma mulu saitamana mulu ka leka go 'amulu ana ta kada boroi 'ana. Na kada ki tafau nia bobola ga 'ana fua mulu.
6 Disse-lhes, então, Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo; mas o vosso tempo sempre está presente.
7 Na wane laona molagali ne ki nao si too ana ta ru fua kera ka malimae amulu. Boroi ma nau ne, kera malimae aku, sulia nau ku sae fatai ana te ki ne kera sasia ka ta'a.
7 O mundo não vos pode odiar; mas ele me odeia a mim, porquanto dele testifico que as suas obras são más.
8 Mulu leka 'amulu ana fafanga. Nau nao si leka go, sulia nia nao si dao 'ua ana kada nau.”
8 Subi vós à festa; eu não subo ainda a esta festa, porque ainda não é chegado o meu tempo.
9 Nia fata 'urinai ka sui, ma nia ka to lau 'ana 'i Galili.
9 E, havendo-lhes dito isto, ficou na Galiléia.
10 'I burina na ai burina sa Jesus ki kera leka na 'ada ana fafanga baita nai 'i Jerusalem, sa Jesus ka leka 'i burida. Ma nia ka leka agwa ga 'ana, fasi ta wane ka saitamana.
10 Mas quando seus irmãos já tinham subido à festa, então subiu ele também, não publicamente, mas como em secreto.
11 Ma na fanaonao Jiu ki, kera ka nani 'uria laona fafanga nai, ma kera ka ledi 'uri ana wane ki, “Na wane be nia na 'i fai?”
11 Ora, os judeus o procuravam na festa, e perguntavam: Onde está ele?
12 Ma wane 'oro 'asiana, kera faorai agwa suli nia. Tani wane kera fata 'uri, “Nia wane lea be.”
12 E era grande a murmuração a respeito dele entre as multidões. Diziam alguns: Ele é bom. Mas outros diziam: não, antes engana o povo.
13 Sui boroi 'ana kera ka fata 'urinai, nao ta wane ada si fata tafa go ana manatalae kera ki sulia sa Jesus, sulia kera mau ana fanaonao Jiu ki.
13 Todavia ninguém falava dele abertamente, por medo dos judeus.
14 Burina tani maedangi, kada kera karangi dao na tofungana fafanga ne, sa Jesus nia ka leka laona Beu Abu God ma ka famanata wane ki.
14 Estando, pois, a festa já em meio, subiu Jesus ao templo e começou a ensinar.
15 Ma na wane fanaonao ki, kada kera rongoa, kera ka kwele 'asiana ana famanatae nia. Ma kera ka 'uri, “Wane ne nao si rongo ru go mai ana ta fere. Ma 'uta ne nia ka saitamana ru ki tafau?”
15 Então os judeus se admiravam, dizendo: Como sabe este letras, sem ter estudado?
16 Ana kada sa Jesus nia rongo kera, nia ka olisida ka fata 'uri, “Famanatae nau 'e nao lau na ru nau, nia na ru God 'ana ne nia odu nau mai.
16 Respondeu-lhes Jesus: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ti ne doria ka sasia na kwaidorie God, nia kai saitamana te ne nau ku famanata ana fuana wane ki, dia nia leka mai fasia God, naoma na manatalae nau ki ga 'ana talaku ne nau ku farongo ana.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, há de saber se a doutrina é dele, ou se eu falo por mim mesmo.
18 Dia wane nia farongo ga 'ana ana ru sulia na manatalae nia ki talana, nia doria ga 'ana fuana wane ki ka tango nia. Boroi ma na wane ne nia doria wane ki kera ka tangoa na wane ne nia odu nia mai ne na wane mamana, ma nao nia si saitamana sukee.”
18 Quem fala por si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Sui sa Jesus ka fata lau 'uri, “Sa Moses be kwatea taki ki fua mulu. Ma nao ta wane amulu si sasi go sulia taki nai ki. Ma 'uta ne mulu dori kai saungi nau?”
19 Não vos deu Moisés a lei? no entanto nenhum de vós cumpre a lei. Por que procurais matar-me?
20 Ma na wane ne kera oku ana kula nai, kera ka fata 'uri, “'Oe nena na anoeru ta'a nia to amu! Sa ti ne doria ka saungi 'oe?”
20 Respondeu a multidão: Tens demônio; quem procura matar-te?
21 Sa Jesus olisi kera ka 'uri, “Nau ku gura te wane ana Sabat, ma mulu ka kwele 'asiana ana.
21 Replicou-lhes Jesus: Uma só obra fiz, e todos vós admirais por causa disto.
22 — ausente —
22 Moisés vos ordenou a circuncisão {não que fosse de Moisés, mas dos pais}, e no sábado circuncidais um homem.
23 — ausente —
23 Ora, se um homem recebe a circuncisão no sábado, para que a lei de Moisés não seja violada, como vos indignais contra mim, porque no sábado tornei um homem inteiramente são?
24 Nao mulu si keto nau lau sulia na manatae wane ana ru kamulu ada to'ona go 'amulu 'i maa ki. Boroi ma mulu kwaiketoi lalau ana 'o'oloe.”
24 Não julgueis pela aparência mas julgai segundo o reto juízo.
25 Ma tani wane 'i Jerusalem kera ka fata 'uri, “Na wane ne go be wane fanaonao ki kera doria saungilana!
25 Diziam então alguns dos de Jerusalém: Não é este o que procuram matar?
26 Ada basi! Wane ne nia fata fatai ga 'ana, ma nao kera si olisia nia go ana ta ru. Alamia kera saitamana nia na Christ, na wane be God filia fua famaurilana wane ki 'oto ne?
26 E eis que ele está falando abertamente, e nada lhe dizem. Será que as autoridades realmente o reconhecem como o Cristo?
27 Boroi ma kada na Christ kai leka mai, nao ta wane si saitamana na kula ne nia leka mai fasia. Ma na wane ne, kulu saitamana go 'akulu na kula ne nia leka mai fasia.”
27 Entretanto sabemos donde este é; mas, quando vier o Cristo, ninguém saberá donde ele é.
28 Aia, ma ana kada nai, sa Jesus ka famanata na wane ki laona Beu Abu God. Ma nia ka fata baita ka 'uri, “'Uri ma mulu saitamana mamana aku, ma mulu ka saitamana kula ne nau ku leka mai fasia? Boroi ma nao nau si leka mai ana na mamanae nau talaku! Ma na wane ne nia odu nau mai, nia saea ru mamana ki tafau, ma nao mulu si saitamana go nia.
28 Jesus, pois, levantou a voz no templo e ensinava, dizendo: Sim, vós me conheceis, e sabeis donde sou; contudo eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 Boroi ma nau ku saitamana, sulia nia ne odu nau mai, ma nau ku leka mai fasia.”
29 Mas eu o conheço, porque dele venho, e ele me enviou.
30 Ana kada nai, wane fanaonao ki kera doria daulana, boroi ma ka 'afitai, sulia kada nia nao si dao 'ua fua kera ka sasi 'urinai ana.
30 Procuravam, pois, prendê-lo; mas ninguém lhe deitou as mãos, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Sui boroi 'ana kera ka doria sasilana na ru nai, 'orolana wane laona okue nai kera famamana nia. Ma kera ka fata 'uri, “Taifilia na Christ go ne saitamana ka fulia na fanadae ne nia fulida ki.”
31 Contudo muitos da multidão creram nele, e diziam: Será que o Cristo, quando vier, fará mais sinais do que este tem feito?
32 Ma kada ne Farasi ki kera rongoa wane ki kera kwalaro 'ada 'urinai sulia sa Jesus, kera fainia na fataabu baita ki, kera ka kwatea kau tani wane folo ne kera folo 'afia Beu Abu God, fua ne kera ka daua ana kada nai.
32 Os fariseus ouviram a multidão murmurar estas coisas a respeito dele; e os principais sacerdotes e os fariseus mandaram guardas para o prenderem.
33 Ma sa Jesus ka fata 'uri, “Nau kai to ga 'aku fai kamulu sulia ka kada kokoru, ma nau kai oli laugo 'aku siana na wane ne nia odu nau mai.
33 Disse, pois, Jesus: Ainda um pouco de tempo estou convosco, e depois vou para aquele que me enviou.
34 Sui mulu kai nani 'uri nau, ma kai 'afitai fua mulu ka dao to'oku. Sulia nia 'afitai fua mulu ka dao ana kula ne nau kai to ana.”
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Ma na fanaonao Jiu ki ka ledi kera kwailiu 'uri, “Wane ne kai leka 'uria 'i fai ne nao kulu si ada to'ona? 'Uri ma nia ka leka 'uria fere wane ne kera nao lau Jiu, na kula ne tani wane akulu kera to mai ana, fua ne ka famanata kera tafau?
35 Disseram, pois, os judeus uns aos outros: Para onde irá ele, que não o acharemos? Irá, porventura, à Dispersão entre os gregos, e ensinará os gregos?
36 Ma nia ka saea laugo kulu kai nani 'uria, ma nao kulu si ada to'ona, sulia nao kulu si saitamana daolae ana kula ne nia kai to ana. Aia, ma na te ne to laona manatana ana kada nia fata 'urinai?”
36 Que palavra é esta que disse: Buscar-me-eis, e não me achareis; e, Onde eu estou, vós não podeis vir?
37 Aia, ma ana maedangi 'isi ana fafanga ne, nia fa dangi 'initoa 'asiana. Ma ana fa dangi nai, sa Jesus tatae ka uu, ma ka fata baita ka 'uri, “Sa ti boroi 'ana ne nia maeliku, nia leka mai siaku ka ku 'ana.
37 Ora, no seu último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé e clamou, dizendo: Se alguém tem sede, venha a mim e beba.
38 Ma sa ti boroi 'ana ne famamana nau, nia kai dia te be na Kekedee Abu nia saea, ‘Na kafo mauri kai igwa mai fasia na maurilana.’”
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura, do seu interior correrão rios de água viva.
39 Ma sa Jesus ka saea ru ne, sulia na Anoeru Abu ne kai leka mai fua sa ti ne kera famamana. Aia ana kada nai, God nao si kwatea 'ua mai na Anoeru Abu siana sa ti ne kera famamana, sulia sa Jesus nao si ra 'ua fua ne ka oli 'uria laona 'initoe nia.
39 Ora, isto ele disse a respeito do Espírito que haviam de receber os que nele cressem; pois o Espírito ainda não fora dado, porque Jesus ainda não tinha sido glorificado.
40 Tani wane ana okue ne, kera rongoa fatalana sa Jesus, kera ka 'uri, “Wane ne nia na Profet 'initoa ne kulu makwalia!”
40 Então alguns dentre o povo, ouvindo essas palavras, diziam: Verdadeiramente este é o profeta.
41 Ma tani wane kera ka saea, “Nia na Christ, na wane be God filia fuana famaurilana wane ki!”
41 Outros diziam: Este é o Cristo; mas outros replicavam: Vem, pois, o Cristo da Galiléia?
42 Sulia na Kekedee Abu nia saea na Christ kai futa mai ana kwalafa sa Deved na kingi, ma ka futa 'i Betlehem, mae fere ne sa Deved nia baita laugo mai ana.”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi, e de Belém, a aldeia donde era Davi?
43 Ma na wane ne ki, kera nao si alua go te manatae sulia sa Jesus.
43 Assim houve uma dissensão entre o povo por causa dele.
44 Ma bali ana wane kera doria 'asiana kera ka daua sa Jesus, boroi ma nao ta wane si sasia go ta ru ana.
44 Alguns deles queriam prendê-lo; mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Na wane folo be ki kera nao si daua go sa Jesus, ma kera oli kau siana na fataabu baita ki, ma na Farasi ki. Ma kada kera dao na, na fataabu baita ki, ma na Farasi ki, kera ka fata 'uri, “'Uta ne nao mulu si ngalia mai?”
45 Os guardas, pois, foram ter com os principais dos sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Ma kera ka olisida 'uri, “Kalu kwele 'asiana ani nia, sulia nao ta wane si fata 'urinai dia nia.”
46 Responderam os guardas: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Na Farasi ki ka fata 'uri fuada, “Alami kamulu famamana laugo 'amulu ana sukee nia ki 'oto?
47 Replicaram-lhes, pois, os fariseus: Também vós fostes enganados?
48 Nao ta wane ana fanaonao kulu ki naoma ta Farasi, kera si famamana go ana!
48 Creu nele porventura alguma das autoridades, ou alguém dentre os fariseus?
49 Na okue nai ga 'ana ne kera famamana nia. Ma kera nao si saitamana go na taki sa Moses ki. Nia 'urinai ma God kai kwaeda.”
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Aia, ma te wane ana na Farasi ki satana sa Nikodimas be nia leka mai siana sa Jesus 'i nao, nia ka fata 'uri fuana Farasi ki,
50 Nicodemos, um deles, que antes fora ter com Jesus, perguntou-lhes:
51 “Na taki kulu ki be saea nao kulu si ketoa ta wane sulia dia nao kulu si rongo lea ana fatalana ka sui kulu fi ngalia mai fua ketolana.”
51 A nossa lei, porventura, julga um homem sem primeiro ouvi-lo e ter conhecimento do que ele faz?
52 Ma kera ka fata 'uri fua sa Nikodimas, “'Uri ma 'oe ta wane laugo fasia 'i Galili ne? Dia 'oe idumia lea ana Kekedee Abu, 'oe ada to'ona talamu. Nao ta profet si leka go mai fasia 'i Galili!”
52 Responderam-lhe eles: És tu também da Galiléia? Examina e vê que da Galiléia não surge profeta.
53 Aia, wane ki tafau kera oli na 'uria na lume kera ki.
53 {E cada um foi para sua casa.}

Ler em outra tradução

Comparar com outra