João 9
Agta, Dupaninan (DUO) vs NAA
1 Idi naglakad ni Jesus, naenta na i esa a lallaki a nabulsak a neenak.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Ket sinalodsod na hikuna na tinolduwan na a hidi, “Maestro, heya i makangliwat a nabulsak hikuna a neenak? Hikuna wade, onu nageenak a hidi?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Ket tinabbeg ni Jesus, “Bakkan a liwat i nagipuwan na ide, nu awan penu mepaenta i pinnakabalin na Dios a mangpahusay ha bulsak aye.
3 Jesus respondeu:
4 “Niyaen, masapul a tongpalan tam i patarabaho na Dios a nagpaangay ha nikan, ta keoras kitam pala. Ngem dandani dan a dumemat i tiyempo a kona ha kallap, ket awan ha makatarabaho.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ngem basta henak pala ha lutak aye, ket hikan pala i silaw na lutak,” kon ni Jesus.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Idi kinagi na ito, linoktaban na i tapok, a ginimet na a luket. Ket inpuhet na ito ha mata na bulsak.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Ket inpeta na ha bulsak, “Hen mo a ugisan ha pagdegosan a Siloe.” (I kayat na kagiyan na “Siloe” i “Napaangay.”) Ket inumangay dod i bulsak, a naguges ha mata na. Idi nagsoli, nakaenta dan hikuna.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Niyaen, naenta na hikuna na karuba na a hidi, ken nakatandi a hidi idi nakilimlimos hikuna. Ket kinagi di, “Anya? Hikuna wade i makilimos heya, a kanayon a magetnod ha ihe?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Ket kinagi na kappal, “Oni agay, hikuna iday!” Ngem kinagi na sabasabali, “Awan agay, karupa na la hikuna.” Ket kinagi na lallaki heya, “Oni, tahod a hikan i nakilimos ha ihe idi.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Isu, kinagi di, “Ngem apay a makaenta ka niyaen? Panya i pinnakapahusay mo?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Ket tinabbeg na, “Iday a lallaki a nagenan di ha ‘Jesus.’ Hikuna i naggimet ha luket, ket inpuhet na ha mata ko. Ket inbon na a umangayak ha Siloe a pagugesan ko. Isu, inumangayak, ket inugesan ko i mata ko. Ket niyaen, makaenta ak dan.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Ket kinagi di ha nikuna, “Hadya i lallaki heya a nagpahusay ha nikaw?” Ket kinagi na, “Awan ko katandi.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Niyaen, intugan di iday a nahusay a bulsak ha Pariseyo a hidi.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Ket Sabado iday a pamalak idi ginimet ni Jesus i luket, ket pinahusay na i bulsak heya.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Isu, sinalodsod bila na Pariseyo a hidi nu panya a napahusay i mata na. Ket inpeta na ha nidi, “Inpuhet na i luket ha mata ko. Ket inugesan ko. Ket niyaen, makaenta ak dan.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Ket nagkagiyan na kappal a Pariseyo ni Jesus, a “Awan a naggipu ha Dios iday a lallaki. Ta awan na usegan i paglintegan na maneg a pamalak.” Ngem kinagi na sabasabali, “Panyan na pinnakabalin na a makagimet ha nakaddatan a kona hito, nu kelliwat hikuna?” Ket gipu ta kona hito i pinagtabbeg di, awan nagisesa i pagnakam na Pariseyo a hidi.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Isu, sinalodsod di manon i nahusay a bulsak, “Inpeta mo dan a hikuna i nangpahusay ha mata mo. Anya paman i mepeta mo megipu ha nikuna?” Ket kinagi na lallaki, “Hikuna i esa a mahagpugto, a naggipu hikuna ha Dios.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Ngem niyaen, madiyan na Judyo a hidi a manahod a nabulsak ken napahusay i lallaki aye. Isu, inayagan di ha dina na.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Ket sinalodsod di hidi, “Ide i annak moy? Ket tahod a nabulsak hikuna a neenak? Panya wade a makaenta hikuna niyaen?” kon na Pariseyo a hidi.
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Ket tinabbeg dina na, “Oni. Ide i annak mi. Ket katandi mi a nabulsak hikuna a neenak.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Ngem awan mi makatandiyan nu apay a makaenta hikuna niyaen. Ket awan mi makatandiyan nu heya i nangpahusay ha nikuna. Hikuna mina i pagsalodsodan moy, ta lakay dan hikuna. Ket makatandi na a tumabbeg,” kon di.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 (Kinagi di a kona hito, ta nanteng hidi ha panglakayan a hidi. Ta ninakam na panglakayan a hidi a palakadan di ha sakop di a Judyo i maski nu heya a mangipeta a ni Jesus i Cristu na Dios.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Ket ide i gipu na a kinagi dina na a annak di aye i makatandi a tumabbeg ha Pariseyo a hidi.)
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Isu, inayagan di manon i lallaki a nabulsak idi. Ket kinagi di ha nikuna, “I pagsapata mo i Apo Dios a tahod i kinagi mo ha nikami. Ta katandi mi a kelliwat iday a lallaki a ni Jesus.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Ngem kinagi na napahusay, “Awan ko katandi nu kelliwat hikuna, onu awan. I katandi ko a nabulsakak idi. Ngem niyaen, makaenta ak dan.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Ket kinagi di, “Anya i tahod a ginimet na ha nikaw? Panya i pinangpahusay na ha mata mo?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Ket tinabbeg na, “Inpeta ko dan ha nikam, ngem away moy temanan. Apay a pilitanak moy a mangipenduwa? Siguro kayat moy bila a magbalin a tolduwan na,” kon na napahusay.
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Ket inenglan di i lallaki aye, a kinagi di, “Hikaw dalla i tinolduwan na. Ket hikami i tinolduwan ni Moyses.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ta katandi mi a nagkagi i Dios ha ni Moyses. Ngem ha iday a lallaki a ni Jesus, awan mi katandi nu hadya i naggipuwan na.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Ket tinabbeg na lallaki, “Agay, malaktatak ha nikam! Ipeta moy a awan moy katandi nu hadya i naggipuwan na, ngem naenta moy dan a hikuna i nangpahusay ha mata ko aye!
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Niyaen, katandi tam a awan temanan na Dios i mahagliwat, nu awan i makidios ken maggimet ha pagayatan na.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Maski idi pinakaparsuwa na lutak aye, hanggan niyaen, awan ha nakapahusay ha neenak a bulsak.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Nu awan a naggipu ha Dios iday a lallaki, awan hikuna makagimet ha kona he a nakaddatan,” kon na nahusay.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Ket tinabbeg na Pariseyo a hidi, “Isu, hikaw dod i magitoldu ha nikami? Ay, hikaw dalla i makangliwat, maski idi neenak ka,” kon di. Ket pinalapos di hikuna ha sakop di a Judyo.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Niyaen, ha ni Jesus, idi nabaheta na a napalakad ha sakop na Judyo i nahusay aye, hen na ineriyok hikuna. Ket idi naeriyokan na, sinalodsod ni Jesus, “Manahod ka dan ha Lallaki a Naggipu ha Langit?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Ket tinabbeg na nahusay, “Heya hikuna, Apo? Ipeta mo bi, penu manahodak ha nikuna.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Ket kinagi ni Jesus, “Naenta mo dan hikuna, ta hikan a magkagi ha nikaw, hikan i Lallaki heya a Naggipu ha Langit.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Ket kinagi na nahusay, “Apo, manahodak dan ha nikaw.” Sa hikuna, nagparentumeng, a nagdeydeyaw ha ni Jesus.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Niyaen, kinagi ni Jesus, “Inumangayak ha lutak aye, a pasinaan ko i manahod a hidi ha awan a hidi a manahod. Ta kona ha nabulsak i ngamin a tolay. Ket atoy i kappal a makatandi a nabulsak hidi. Ket hidi i pahusayan ko, penu mahusay i pagkatandi di ha Dios. Ngem atoy i kappal, ket kagin di a malaing i bukod di a pagkatandi ha Dios. Ket hidi i bulsakan ko,” kon ni Jesus.
39 Jesus continuou: —
40 Ket atoy bila hay i kappal a Pariseyo a nakateman ha nikuna. Ket sinalodsod di, “Anya? I kayat mo kagiyan a mabulsak kami bila?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Ket kinagi ni Jesus ha nidi, “Oni ah. Ta awan kam mina ha liwat nu tahod a mabulsak kam, a awan kam makatandi ha Dios. Ngem niyaen, gipu ta ipeta moy a malaing i bukod moy a pagkatandi ha Dios, tumulos kam a magliwat.”
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.